Jõulutaevas pühalik,
Inglid lauvad alla,
Süda see on rahulik,
On taevateed ju valla.
Langeb imekaunist lund,
Endasse ta mässib ilma,
Kuu ei saagi täna und,
Ilu lahti hoiab ta silmad.
Jõulurahu Maailmale,
Armastust inimestesse!
Tükike magusat,
ivake ilusat,
killuke kaunist -
uue aasta igasse päeva!
Enne jõule Ülemusele - "Miks mind pole tööl."
Seda enne jõule tean,
Nii advendi paiku juba,
Palju sahmerdama pean
Et kaunistatud saaks mu tuba:
Kuuserootsu koju toon
Ehin, kaunistan seal seda;
Kui päkapiku kätte saan
Siis sakutama pean ka teda:
"Kes ütles, et pead käima siin
just minu lapse akna peal
kas ka järgmine kord kui nänni viin,
arsti juures käima pean?
Just sinu pärast, pärdik, rott,
mul katki kolme sõrme luu
sest laps küll magab nagu kott
kuid siiski kinni püüaks su,
ja sobivaimast parim nõks
tundub talle hiirelõks."
Tööd tegema nüüd ma ei pea
Nii umbes kuu või teisegi,
Sest kipsis käsi ju ei saa,
Mis siis et abiks arvuti.
Väljas kaunis talveõhtu,
istun aknal, ootan lund.
Piparkoogid teel on kõhtu,
lapsed ammu näevad und.
Homseks kaunist jõuluõhtut,
rõõmu väikest kui ka suurt.
Päkkapikk on tore sell,
vaatab aknast,ohoo,mis kell.
Lapsed poevad sängi juba,
tuleb kaunistada tuba.
Mis ma täna teen,või loon,
kas ehk jõulud tuppa toon.
Panen kuuse ,küündlad külge,
ega ma vist ust ei sulge,
ootan ära jõulutaadi,
koos ehk avame ka kommivaadi.
on jälle käes me rõõmurikas kuu
ja tuppa toodi jõulupuu
on imeline laste pilk
ja kuusel sädeluse helk.
kui poleks seda kaunist aega
ja lastel ootust ärevat
siis oleks elu nukra moega
ei keegi olla ihkaks parem.
Jõuluööl ikka sünnivad imed,
tihti neil puuduvad isegi nimed.
Alati neisse Sa uskuda püüad,
jõuluaeg neile järele hüüad.
Imed paitavad tihti Su pead,
kui aastaläbi teed vaid head.
Kaunist Jõuluime!
Mul meelen omma latsõpõlvõ jõulu,
kui inne pühhi imä verivorsti tei.
Ja hapnit kapstit suurõn potin kiitse,
nii terve tarõ olli söögilõhnu täus.
Ka kuusk sai hämäraga tarrõ mõtsast tuudu,
mis kaunistatus paprist ehtiga,
siis kuusõümber maan sai lämmind saia süüdü
ja küünläleegi valgust valvatu.
Kui, äkki välän nakas pini haukma
ja imä olle veidi kõhevil,
siis naabrimiis tul lambakaskan sisse j
a küsse, kas siin latsi häid ka om?
Ma suure kommikoti salmi iist sain kätte,
mis makkus maitse nuil kommel siis küll oll.
Nüüd egäsugu nänni poodist võtta,
kuid latsõpõlvõ jõulu iks meelen mul.
Varsti tuleb ilus öö
Ja pole tähtis teie töö,
Ainult tähtselt on vaid üks,
Mis on praegu meie uniks.
Jõulu tulev varsti, varsti,
Sul on kõik, kõik väga hästi.
Tuleb ta ja toob meil õnne,
Palju kingitusi, õrne.
Aga tuleb palju teha:
Metsast tuua kuuse kohe,
Küünal põlema siis panna,
Kodu kaunistada, vahva!
Ootame nüüd jõuluvana,
Valge habega on ta,
Suure kottiga ta tuleb,
Palju õnne meil ta toob!
Tasa, tasa juba tuled...
Kõike head soovin ma...!!!
kaunistatud on mu tuba,
päkapikud käivad juba.
varsti tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.
Kaunist jõuluaega!
ja ärge nina nokkige,
vaid ruttu minge vaagima,
et mida memm läks praadima!
Ja kuna maa on täitsa must
siis vahtida võiks taevast just!
Rahvas vaatas jõulutähti,
oh mis imet taevas nähti!
Seitse valget valgushelki
kaunistas me taevatelki.
Ime oli nõnda suur,
et ammuli jäid kõigil suud!
Ei seal olnud jõulutaati,
hoopis - Schengen jõuluks saadi.
Igaüks meist vajab kodusoojust,
südamesse päikest,
mis ei looju.
Puhtaid mõtteid,
millest hing saab valgust.
Kaunist jõuluaja algust!
Armastus on uue elu alus,
lapseootus kauneim aeg meie elus,
kui väike ime kasvab ema rinna all,
nii habras, puhas hing on tal.
Ei tea ta veel mis elus ootab ees,
nii turvaline, mõnus emaüsa sees,
on kasvada ja ootata mil saabub hetk,
kui alguse saab raske sünniretk.
On siia ilma jõudnud nüüd see ime,
kes kannab kaunist ..... nime,
need väiksed pihud, nopsnina, pruntis suu,
ei kaunimat tea meist keegi juu.
Nooruses on sõbrad enesestmõistetavad
nagu kõik muugi,
vanemaks saades mõistame,
mida nad tegelikult tähendavad...
Tõeline sõber jääb su kõrvale ka siis,
kui on väga raske...
Kuigi ta on kaugel,
on ta mõtetes Sinuga
ja alati toeks!
Kaunist sõbrapäeva!
tahaksin kinkida midagi sellist
midagi tõeliselt kaunist ja kallist
et minu kingitus ütleks sulle
kui suur on minu tänu
kui armas sõber sa mulle.
olgu sõnad lihtsad ja soojad sinu igavese õnne toojad
südamesse jääb neid veel ja veel
öeldes veel soojemad on need;)
Kaunist sära helveshaaval
Pilvist kuhjab hange
Laotab vaiba üle maja
Tee saab hõbevalgeks
Kuidas tahaks minna
Mööda seda habrast rada
Esimesed arad jäljed
Jätta endast maha
Hüpata ja joosta
Saada killukeseks lumest
Kui vaid leiaks kedagi
Kes õue kaasa tuleks
Hoian ennast kinni
Koduaknast ilu naudin
Puutumata lumi
On veel tuhat korda kaunim
IGAUKS MEIST VAJAB KODUSOOJUST,
SÜDAMESSE PÄIKEST,MIS EI LOOJU.
PUHTAID MÕTTEID,MILLEST HING SAAB VALGUST.
KAUNIST JÕULUAJA ALGUST.
Üks kaunis päev see justkui iga teine,kuid eriline siiski see.
Sel päeval lillelõhnast täidetud on hommikune õhk.Sõnal Naine aga põhiline rõhk.
Rabelevad mehed lilleleti taga...juba hommiku varastel tundidel nad seal,ega maga.
Mõned taibukamad ostud teinud eelmisel päeval,nende kallimad ärgates näevad..auravat kohvi või teed,lilled kaunistuseks juures,nende lõhnast aga täitunud on kogu tuba.
Pelgalt end mõttelt tabada võib iga,lootes et tema kingitud kimp kõige-enam rõõmu sellel päeval toob,amastatul meeldiva tuju loob.
Traditsioon see tuntud ajast aega,kuid need kes lillede kinlimisega ennst ei vaeva..on arvan,et kurvad ja üksikud hinged....keda vaeamas stressid ja närvipinged.
Püha lind Kondor
..Kondorit pühana linnuna taeva laotuses leida võib veel..
..indiaanlaste muistendeis,müütides kauneid sõnu temast loodud..
..loodud kui linnust kelle suled on pühad..
..katmas need sõjameeste ja pealike päid ..
..sai see lind ka tootemeis oma koha ja nimede reas..
..nimed need tuntud Indiaanlaste seas..
..Tänapäevalgi taevalaotuses tegemas ta tiire..
.. Sõbrad aga kaitseks märgistamas elupaiga piire..
..piirid neile,kel tappa seda kaunist lindu soov..
.. soov hävitada selle uhke linnu sugu...
..sulerüüd ja topiseid,et enesele kodukaunistuseks saada..
..mõistmata,et edasine inimkond selle kauni linnu lennust sellisel moel..
..ilma võib jääda.
Kui kuuske tuppa tuuakse ,
siis imelisel moel .
Kõik pahed ära viiakse ,
jõulurõõmu toel .
See helkiv sära laste silmis
jõuluõhtul siis,
kui jõulupäkapiku suu,
see laulab kaunist viit .
Liivakastimängud
Oli üks poiss, kel nimeks sai Kalle,
oli ka teine, kutsuti Palleks.
Mõlemal vanust oli umbes viis,
liivakastis nad kohtusid siis.
Mõlemal oli kühvel,
mille peal oli pühvel.
Ämbri värvus oli must,
nende mäng oli lust.
Otsustasid mängida liiva ja veega,
ämbrit ja kühvlit läks vaja neil seega.
Tehti kooki ja torti,
neid oli igat sorti.
Lõpuks tuli klient, tusane oli,
kärme ehitamine liivakasti tuli.
Ehitati, ehitati, plärts-plärts käis liiv,
kliendi tuju neid närvi ajas siis.
Lendas liiv ja kukkus liiv,
liivaga ehitamine oli paras piin.
Koogist kaunist sai hoopis loss,
kuid poisid ei teadnud, kumb neist on boss.
Lõpuks näis, et tüli tekkis,
äriplaan neil ununema tikkus.
Kui tüli lahenduse sai,
siis külaline oli läind.
Boss pidi olema Palle
ja klienti teenindama Kalle.
Kuid klienti enam polnud,
ning seda mängu nagu polekski olnud.
Küünal põleb, lundki langeb,
peagi kõikjal valged hanged.
Majas mandariinilõhn,
sooja toitu ootab kõht.
Lapsed kaunistavad kuuske,
otsitakse välja suuske.
Hilja öösel poevad põhku,
ennäe – käes on jõuluõhtu!
jõulutaat
jõulutaat tuisan teega,
sõitis ringi reega,
vaatama jäi taevas kuud,
kahjuks sõitis vasta puud.
jõulunana tassis kinke,
tuli külla ,juuksed sassis.
lugesin siis salmi talle,
andis melle nuku Malle.
särab kuusk ja särab tuba,
keegi kaunistab mu tuba.
jälle keegi kooke praeb,
on imeline jõuluaeg.
Kätte jõudnud tali
Juba kätte jõudnud tali,
laste kära väga vali.
Väljas tugev on tuul,
lastel villid on suul.
Lumememmed seisavad,
lapsed aga mängivad.
Lastel lõbu laialt
jõulumehel õlad laiad.
Ema kooke küpsetab,
mina piparkooke kaunistan.
Hiljem aga ehin jõulupuud,
tuppa jõudnud jõulumees.
Ootasin akna peal jõulumeest,
juba amnmu, ammu.
Äkki kuulsin uksel koputust,
siis sisse sammus jõulumees.