Jõuluvana kulla - pai
palun täida minu soov
Sina oled vana hai
tühjenda üks autopood...
Minult ära salmi küsi
parem haala tuld mul paar
too mul rehv siis kasvõi tühi
pea siis karikaid mul laar
abi vajaks tagasild
sest et minek nõnda nüri
et ei oleks tömp mul silm
kaasa haara klaasihari
too mul juhtmeid mitu tükki
et ei oleks mosse pime
teen siis kasvõi mitu kükki
mis küll oleks lausa ime
võta riiulilt ka õli
et ei jääks me rajal jänni
et ei oleks autos tuli
too ka tuletõrje nänni
ja et minek oleks hea
too ka küünlaid mulle paar
kui siis kaine püsib pea
ei saa vastu Hr Saar
ja kui uued vedrud saan
panen nii et ninast väljas veri
hüppel õhus justkui pelikaan
kindlalt kõrgemal kui Meri
et ei lõppeks minek vägev
pane märssi filter hea
saab siis mossest masin äge
kuulsust kogub õige pea
pane kotti kolb mul uus
et minema saaks kiirelt siit
ei ole enam sõnu suus
vait jäänud isegi on Priit
võta polte kaasa peoga
et ei kukuks mosse koost
õige gaasi õige veoga
maha jääb siis Hr Roost
too ka uus mul norma traks
et siis lõpeks istme ooper
maha jääks siis iga naks
meist ka kindlalt Hr Sooper
kui siis kaitsmeid uusi saaks
ei teeks masin enam tempu
miski enam jätta saaks
ette meil veel Hr Lempu
too ka plekki tükki kaks
sest et ette jäi meil trepp
kui tiib on uus siis iga naks
kaotab kohe Hr Sepp
spido trossi kui veel paluks
sest ei ole kellu taadeld
kui saaks lahti kaugusvalust
maha jääks ka Hr Maaten
kui nüüd küsiks veel
uut akut oleks overkill
kuigi uue voolu teel
kahvatuks ka Hr Lill
ja kui ruumi saani sees
käsikäivitusevänt
et ei noriks tehnilisemees
kurja näoga Hr Jänt
lõppeks võta tuli vilkuv
mis meid hädas välja veab
püüab konkurendi pilku
kraavis me... siis kindlalt teab!!!
nüüd vist lõpetama pean
kuna soontes möllab humal
muidu kes se seda teab
pahandab veel MOSSEJUMAL!!!!!
Jõuluvana öötöö
Kuldne kuu on akna taga.
jõuluvana veel ei maga-
ei saa sängi pugeda,
vaja kirju lugeda.
Enne tuttu ta ei lähe,
kui saab laste nimed pähe.
Sellepärast ongi tal
pea ja habe helehall.
Nimed peas,võib meile külla
jõuluvana kindlalt tulla-
hüüab kas või pimesi
meie kõigi nimesid.
Täitsa minu enda luuletus, just mõtlesin välja:
Sätendava lume sees
sammub punakuues mees,
seljas pungil kingikott,
peas on härmas mütsilott.
Eide kootud paksud kindad,
käsi soojendamas kindlalt.
Astub vana kindlat rada,
meel on rahul, süda vaba.
Juba piparkoogilõhna haistab
metsatuka tagant paistab,
taadi sihiks olnud tare,
aknal ootel lastepere.
Uks läeb suure hooga valla,
lapsed tormavad kõik välja
tervitama härmas vana,
Jõulutaat on külas täna!
Jõulutähekilluke
kõrgel taevas kumab.
Päkapikk, see tilluke,
läbi lume sumab.
Kas sul ikka veel on tööd?
Täna mõtle muule!
Tule parem enne ööd
meile jõulupuule!
Sina avad naginal
kõiki ukselinke.
Tule, meie kuuse all
on ka sulle kinke.
Kui sa näitama ehk end
kuidagi ei harju,
poe siis peitu, kulla vend,
meie kuuse varju.
Meil on jõulupuhtad toad,
kõik on ootel, valmis,
puu on ehtes, laual road,
sõnad kindlalt salmis.
Kui sa kardad jõulumeest
või on hääl ehk kähe,
õpin ise sinu eest
luuletuse pähe.
Jõuluõhtul väike päkapikupoju
seisab akna all ja ootab isa koju.
Päkapikuema võimatult ta tüütab,
millal isa tuleb, kuusel küünlad süütab.
Päkapikuisa pikal talveteel,
sõidab, sõidab jõuluvana reel.
Südaööl saab päkapikuisa koju,
aga juba magab päkapikupoju.
Isa oodata ei jõudnudki ta ära,
uinus enne ta, kui süttis küünlasära.
Päkapikuisa käib ju jõuluööl jõuluvanaga koos jõulutööl.
Hommikul, kui päkapikupoju ärkab,
otsemaid ta kahte tähtsat asja märkab.
Päkapikuisa magab kindlalt kodus,
jõulukuuse all on kingipakid rodus.
Katikesel mures meel
ei saa tulla jõulumees
õues pole lumevaipa
pori peal ei saa ju sõita.
Appi kutsuma pean isa
tal on sõiduks maastur visa
Nii saaks pakid kindlalt toodud
kelle jaoks nad olid loodud.
Jõuluaeg täis rahu, ilu,
lumevaipa ingel silub,
tähekesi teavast puistab,
paljajalu lumel uitab,
õnnepärlied aknail laotab,
armastuseks uksi paotab,
kõigile vaid soovib head,
Sulle ka - ma kindlalt tean.
paigalseis on pimedus
ja liikumine valgus.
ratas hakkab veerema
eks ole ilus algus.
metsa tagant üles veab
end punav päikseketas.
kellel on see küllap teab
mis imeloom on ratas.
istud kindlalt sadulas
ja väntad mitmeid tunde.
tuul mis kõrvus tuhiseb
loob lendamise tunde.
paigalseis on pimedus
ja liikumine valgus.
ring ja ratas teavad peast
kus on ots kus algus.
/Ott Arder/
Nii vaikne ja rahulik võib tunduda tee,
millele pole määratud veel suund..
kui teaks mida teha ja kuhu minna,
siis oleks see tore et on olemas keegi,
kes ootab kes igatseb ja on olemas.
Kõik võib tunduda küll hetkel halb,
kuid minevikuta pole tulevikku.
Me kõik kannatame ja ootame..
ootame kedagi kes meid armastaks,
kuid ma tean et on olemas see keegi,
kes minu järgi igatseb.
Pole arvanud ma eales halba,
kuid ei taha haiget teha sulle,
ei suuda lihtsalt elada..ja olla õnnelik,
see oleks nagu liig minujaoks..
kuigi tean et pean mõtlema tulevikule,
elan ikka veel minevikus ja olen selles kinni.
Poleks nii kauge see tee,
mis viiks sinuni..
ei tea kas siis oleks kõik teisiti,
kuid ühte kindlalt ütlen sulle,
sa jääd selleks kes sa oled,
mu südamesse alatiseks!!
SIIN EMAD HELLALT KANNAVAD
LAPSI KÄTE PEAL,
NEIL LEIBA, RIIET ANNAVAD
JA ÄIUTAVAD KA.
NII OLED OLNUD SINA
ME VÄIKE KODUMAA
JA OMA VÄIKSEL PINNAL
SA RAHVAST KASVATAD !
SIIN SIRGUMAS ON POJAD,
KES VAPRAD, TUGEVAD
JA KASVAMAS ON TÜTRED,
KUI LILLED ÕITSEMAS.
KA SINU ILMAKAARED
KÕIK KOKKU HOIAVAD,
SU MERED JA SU SAARED
SIND IKKA LEIAVAD !
KÄI KINDLALT OMA RADU
JA RAHVAST HOIA KA,
SA ÄRA KAOTA LOOTUST
ME VÄIKE EESTIMAA.
SEST SINU RAHVAS LOODAB,
ET AJAD MUUTUVAD
JA TULEVIKU PÄEVAD
MEIL ÕNNE KINGIVAD !
Valge Maa
Suur lumevaip on katmas maad,
mis tähendab,et talv on taas.
Ja lumemehed teede ääres
on märgiks laste rõõmust suurest,
sest rohke lume saabudes
on oodata ju Jõulumeest.
Neid lapsi kes on olnud head,
see mees taas kindlalt meeles peab!
Söö kõike, "kõva spordimees",
mis trenni minnes teepeal ees.
"Kuuma koera" zeeroga
ja kooke vahukoorega.
Siis välja näed, kui kossupall,
kel jalgu pole näha all.
Palliplatsil, teiste ees,
oled kindlalt mansas sees.
Kuid vaata, et ei oleks häbi,
kui ei mahu...rõngast läbi...
Meel on must ja mõru meel,
käes detsember, kuid pole-lund ju veel.
Loodan kindlalt, et juhtub mingi ime,
et maa saab valgeks ja poleks enam pime.
Ratsutamise mõnu
Päikesetõusu nüüd nautida saad,
mil iganes, seda vaid soovid.
Kui traavid kastest märjal maal,
või jalutad lumisel hoovil.
Ära käi teiste tallatud rajal,
uus endale leia see siin!
Sinu enda heade mõtete jada,
kindlalt õnnele viima peab nii.
Kuid sinagi vahel eksida võid,
ja kukkudes haigetki saad.
Kuid tõde on see mida isegi tead,
see polnud su viimane lend.
Naeratuse taha peidad valugrimassi,
ei tea kust leiad jõu.
Aga mina tean, mis tunne on see,
kui hobuselt kukkuma peab.
Hobu ootab, et edasi minna,
kuid sina veel roomad mudas.
Vaevaga ennast nüüd püsti ajad,
seistes hädiselt hobuse najal.
Hetk hiljem sadulas istud,
kindlamalt kui kunagi varem.
Veel pisut ja juba sa muigad,
teades- homme on kindlasti parem!
Triin K