Valged kärbsed akna taga
lendavad ja nad on kuss.
Otse aknalaual aga
ammulisui lebab suss.

Mina magan, sest on öö.
Homme leian sussisit komme.
Komme ära suss ei söö.
See ei ole sussi komme.

Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud?

Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov?

Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb!

Kuidas elad,jõulutaat,
kas ka sina kinke saad?
Keset lund ja jääd ja tuiske,
kas toob keegi sulle uiske?

Täna, homme, ülehomme,
kas toob keegi sulle komme?
Kui sa oled illikuku,
kas toob keegi sulle nuku?

Külastad kui legomaad,
endale kas lego saad?
ja kui jõuad soomemaani,
kas siis tahad soome saani?

Ei, mu laps!Sa mõtle vaid-
igatsen üht pikka paid.

Kell on 12 peagi löömas,
jõulutaati ootan,
päkapikud tasahilju
teevad viimseid märkmeid.

Ukse taga mingi kobin,
naabri kass see kräunus,
avan ukse- hoov on tühi
taamal koer see klähvib

ukse sulgen ja veel ootan
siukun peagi unne
hommik koidab- vaatan ringi
kuuse alle on komme

Päkapikk on akna taga ,
vaatab lapsi ja veel taga.
Miks sa küll rõõmustad,
unest lapsi rõõmustad.´

Jõulutaat kül nüüd kaua,
miks sa küll veel ei tule.
Unes meid küll nääd sinu rõõmus laps.

Täna taas ta toome,
homme külap toome.
Jõulutaat kingitusi toob,
päkapikk küll komme toob.

üks, kaks, kolm oh jõuluöö,
päkapikk ära mind näkku löö.
too mulle komme ja mandariine,
sis panen akna alla vähem miine.

Jõulud see on rahu aeg,
unusta kõik mured,vaev.
Viska halvad mõtted peast,
võta viimast pühast heast.

Vaata enda ümber ringi,
akendel näed susse, kingi.
Neisse päkapikk toob komme,
nagu täna nii ka homme.

Peale kommi toomise
ning jõulumeeleolu loomise,
päkapikud jälgivad sind,
kas õigel kohal su süda ja hing.

Kõik paberile üles kannavad
ning pärast jõuluvanale teada annavad,
kes oli paha ja kes oli hea,
kes sel aastal kinke saama peab.

Jõulud see on vaikne aeg,
siis ei räägita mis mure ja vaev.
Halvad mõtted visatakse peast
ning mõeldakse kingitusest nii suurest, nii heast.

10 päeva, 10 ööd
Päkapikud teevad tööd.
Tassivad nad komme majja,
Samal ajal söövad saia.
Jõuluvana nende boss,
Tema taga tuleb toss.
Päkapikud naljaga,
Jooksevad nüüd harjaga.
Sellised on jõulud neil,
Ning soovivad: „Häid jõule Teil!”

Suure paksu metsa sees
elab väike naljamees.
Täpselt päka jagu pikk,
tete-see on päkapikk.

Jõuluajal aga tööd
päkapikk teeb igal ööl.
Tak on hästi kena komme
tuua sussi sisse komme.

Jõuluvana tuleb,
siis kui küünal põleb.
Jõuluvana kinke toob,
päkapikk sokke koob.
Päkapikk toob täna komme,
jõlumees toob kahjuks homme.

Päkapikk tõi kingitusi
sest ta on meil väga usin
väikseid komme,piparkooke
mullinätsu,pepsijooke
Vastu tegime tal pai
sellest tuju heaks tal sai
kutsusime teda külla
lubas aasta pärast jälle tulla.

kaugel kaugel metsa sees,
elab üks väikene mees.
nimeks on tal päkapikk Juss,
tema ülesandeks on üles otsida iga hea lapse suss.
sussi sisse ta komme toob,
sellega laste meele rõõmsaks loob.

Ega vaiksel talveööl päkapikk ei maga,
tema käib siis luuretööl meie akna taga,
iga päkapikk ju teab kus on palju lapsi neile maiustusi veab sussidesse krapsti.
See on päkapikkudel vana ilus komme,
jõulöödel pikkadel kanda õunu, komme.
Päevaajal aga nad pehmes valges lumes ilusasti magavad lapsi näevad unes.Iga päkapikk ju teab kus on palju lapsi nele maiustusi veab sussidesse krapsti!!!

Vankritega, saanidega
liigub päkapikukari,
jõulukingiplaanidega-
igaüks kui väle vari.

Vilksab korra akna takka
punav müts või hõlstiäär,
viuh! - Ja kõik on jälle vakka,
nii et uskuma või hakka:
päkapikujutt on väär!

Aga öösel kõlksab äkki
otse toas sul kuldne kell!
Kui sa ärkad, nikki-näkki,
piparkooke, jõulukäkki,
jõulukommegi on äkki
sinu aknalaudadel.

On tulemas üks vägev päev,
mil komme, kinke terved mäed.
On tulemas üks vägev mees,
kel kõik need asjad saani sees.
Ta tuleb siia sooviga,
kõik kingid ära jagada.
Et lastel oleks rõõmus meel
ja meelde jäeksid jõulud need.

TUNNEN KUIDAS MAGU KISUB,
TAL VIST ONGI KOMMI ISU.
EI MA MÕTLE MIS SAAB HOMME,
TÄNA SÖÖN MA KOTI KOMME.

Päkapikul graafik tihe,
jalgeall on tee nii libe.
Jookseb siia jookseb sinna,
vaatab kuhu poole minna.

Ühest aknast paistab kuusk,
sinna tuleks viia suusk.
Teises tulukene ere,
seal on koos ju kogu pere.

Ema tahaks saada kooki,
isa jälle vägijooki.
Lapsed ootamas on komme,
olgu, sinna lähen homme.

Kätte ongi jõudnud hommik
otsa saamas jõulukommid.
Õhtul jälle algab töö
kuni saabub jõuluöö.

Taha ma vaatan,
näe seal on saatan.
Minu sõbral jõuluvanal k
ingikotis on seal kana.
Päkapikk toob mulle komme,
aga minu vennale toob ta pomme.

Eriti Eestiteemaline (Ott Arder):
Jäi auto alla pisikene Külli,
ta on nüüd palatis, me toome talle lilli.
See onu, kes ta alla ajas,
on omakorda vangimajas...
Kommentaar Jüri Homenja laulust -
...kui see oleks vaid niiiiiiiii...

Küünlavalgus täidab tuba,
olen mõelnud ammu juba.
Kas ka inimestel luba,
näha päkapiku tuba ?

Kas nad söövad ?
Kas nad joovad ?
Kas nad üldse magavad?
Sest, et lastel komme toovad ?!

Eks oleks raske kanda hoolt,
et iga laps neist kommi saaks.
Sest lapsi on ju igal pool?
Ja jõuluvana rõõmu näeks ?

Kuidas elad, jõulutaat,
kas ka sina kinke saad?
Keset lund ja jääd ja tuiske,
kas toob keegi sulle uiske?
Täna, homme, ülehomme,
kas toob keegi sulle komme?
Kui sa oled illikuku,
kas toob keegi sulle nuku?
Külastad kui legomaad,
endale kas lego saad?
Ja kui jõuad Soomemaani,
kas siis tahad soome saani?
”Ei, mu laps! Sa mõtle vaid-
igatsen üht pikka paid.”

Mul meelen omma latsõpõlvõ jõulu,
kui inne pühhi imä verivorsti tei.
Ja hapnit kapstit suurõn potin kiitse,
nii terve tarõ olli söögilõhnu täus.

Ka kuusk sai hämäraga tarrõ mõtsast tuudu,
mis kaunistatus paprist ehtiga,
siis kuusõümber maan sai lämmind saia süüdü
ja küünläleegi valgust valvatu.

Kui, äkki välän nakas pini haukma
ja imä olle veidi kõhevil,
siis naabrimiis tul lambakaskan sisse j
a küsse, kas siin latsi häid ka om?

Ma suure kommikoti salmi iist sain kätte,
mis makkus maitse nuil kommel siis küll oll.
Nüüd egäsugu nänni poodist võtta,
kuid latsõpõlvõ jõulu iks meelen mul.

Tuba hämar, õues pime,
kuskil sünnib jõuluime.

Keegi mööda nurki sebib,
sussi sisse kommi vedib.

Kell teeb seinal tik-tak-tik,
tema on ju päkapikk.

Päkapikk teeb oma tööd,
kasutades selleks ööd.

Komme mitmeid kaasas tal
sussidesse voodi all.

Voodites on poisid plikad -
tillukesed, nõned pikad.

Magavad ja und nad näevad,
väsitavad lapse päevad.

Seda sinagi ju tead,
kommi saavad ainult H E A D !

Päkapikul meel on kurb,
õues pole üldse lund...
Nii ta sörgib öösel läbi pori,
nina nohul, silmis raske uni...
Käed ja jalad tööd tal täis -
äsja jõuluvana juures käis
ja on teel taas laste juurde.
Et puistata saaks sokki suurde
õunu, komme, piparkooke,
magusamaid jõulujooke.
Vaikselt sosistab ta soovi -
tule, lumi, kata hoovi!
Võiks ju juhtuda see ime...
ei siis oleks nõnda pime.

Jõulud on tore aeg,
siis lund täis on terve aed.
Puud kõik ilusti ehitud,
meelelt kurbus on pühitud.

Tavaks ikka on jõulukuul,
tuua tuppa suur jõulupuu.
Kõik seda usinalt ehivad
ja rõõmsalt laule laulavad.

Päkapikud lastele komme toovad,
usinalt tublide nimekirju loovad.
Ikka ja jälle kordavad nad luuletusi,
et jõuluvana annaks neile maiustusi.

Varsti jõuluvana teel,
lastel rõõmus ja ärev on meel!
Kingitusi palju ta meile toob,
Limonaadi ja mahla ta meiega joob.