Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud?

Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov?

Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb!

Siis kui akendes kustuvad tuled,
selja taga on koolisaal tumm,
sinist koduteed vaikides tuled,
ümber langemas lumi kui lumm.

Tahaks uskuda veel kui legendi,
et käis koolis vist eht näärimees.
Siiski muiates meenutad vendi,
kellel see äratundmine veel ees.

Peidab peost jäänud väsimust ära
iga talveööst hingatud sõõm...
Äkki näen, kuidas õhuski särab
magus valutav nääriöö rõõm.

Sigin Sagin, prigin pragin
elutoas on küttel kamin
Emad, isad tööpäevad ruttu lõpetavad
lapsed koolist tunnistused toovad
et saaks kodus näidata, kui tublid lapsed on nad olnud.
Siis on ka päkapikkudel nii rõõmus meel,
et toovad kõigile, nii head ja nämmat, et rõõmust ripub nii iga lapse, kui enma, isa keel.

Minu päkapikk mind vaatab
mind uinuma saadab
kuna lõpuks tuleb jõulu vana
luuletuse eest tahab mulle kinki anda
ma talle loengi luuletuse hingest
mis maandab pinged
see luuletus toob jõulu rahu
puhastab minema valu
jõuluvana ees palun andeks kõik
palun andeks et koolis teist poissi lõin
tean et tegu oli vale
aga nüüd mängin ma malet
õpin mõtlema ilusatele asjadele

Jõuluvana istet võtab
suures tugitoolis.
Ja siis kutsub luuletusi
vastama kui koolis.

Mureliku esimese klassi lapse luuletus

Kui ma veel ei käinud koolis,
oli elu lihtsam.
Nüüd,kui istun koolitoolis,
kõik on palju tähtsam.
Tähtis on meil lugemik,
tähtis on ka pliiats.
Pinal,päevik,plastiliin-
kõik tuleb kooli viia.
Dressid ja sussid.
Liim,paber,guaššid
Ja söögiraha
õps jälle tahab...
AGA sinul Jõulumees,
on asi palju hullem:
"Oli tuhandete sees
Sul meeles kink ka mulle."

Jõulupuul ei ole vaja väga palju ehteid,
koolis ma õpin igasugu tehteid.
Tuppa toome jõulupuu,
käes on ju jõulukuu.

Lund hakkas sadama õhtu eel,
pilk püsimas ikka veel teel,
ootus on hinges, kas tuleb ta juba,
see taat punases kuues.
Kas kinke kotis tal veel ja veel,
või vitsakimp asetseb vööl.

Olen olnud ju üsnagi pai, kuid ka vallatust tehtud sai.
Läks mänguhoos katki vaas päris uus,
jäi süüdlaseks kass, kes muu.
Aimab ema ju tõde vist isegi,
kuid kära ei tõsta sest sugugi.

Kooliski olen ma kukupai,
ei kära ei jookse ja viie sain,
Siis rõõmustas isa ja emalt sain pai,
mis lisada oskaks siin enamat,
et kingi nüüd võtaks ja sulle teen pai.

Olles jäätunud aknal jõuluootel,
künkal lapsed-salvokelgud pooltel.
Väljas sajab paksu lund,
väsinud mees laseb kuuse all und.
Millal need päkapikud liiguvad,
aknalaual ekstreemselt kiiguvad.
Pole ma neid kunagi näinud
pole nendega ühes kooliski käinud.
Loodan ,et kunagi neid siiski näen
kindlasti ulatan neile abistava käe.

Kusagil mujal

Ta on tavaline tüdruk,
kes paljude silmis õnnelik.
Ta käib alati koolis
ja hinded on korras.
Silmis alati päike särab,
ei tea ta isegi, miks.
Kuid siiski, kõigest hoolimata,
miski teda ikkagi piinab.
Miski, mis on ja ära ei kao.
Vahel tunneb ta, et enam ei suuda,
et on väsinud olemast siin.
Tihti igatseb ta siit ära,
otsida omale uus maailm.
Kusagil mujal.
Mõtleb, et äkki on parem
kusagil mujal.
Äkki on inimesed paremad
ega otsi teistes vigu,
kusagil mujal.
Aru saamata, miks on tung ära,
kuigi kodus on hea,
ihkab see tüdruk eemale -
sinna, kuhu temani halb ei ulatu.
Ta ei taha, et teised teaksid,
et ta tahab ära.
Seepärast ta naeratab,
kuid süda on kusagil mujal.

Isa ära täna joo,
siis sul koolist viie toon!

Isa ära täna löö,
siis kogu pudru kausist söön!

Ema ütleb, et kui katki teed vaasi.
Miilits trahvib, kui purustad klaasi.
Koolis karistus ootab ka sind,
tuleb tasuda lõhutud taldriku hind.
Miks küll kohus ei karista neid
kes purustavad südameid?

on üks tüdruk meie klassis ,
keda naiseks võtta passiks .

Ann on tüdruk isemasti -
kakleb väga osavasti.
Selline on paras ,eks,
mulle elukaaslaseks !

Suurel vaheajalma
lähen juttu ajama.
Tasakesi küsin Annelt:
" Näita mate ülesannet!"
Teadagi-nüüd järgneb-pats!
kõrvakiil või valus mats...

Olgu, üle elan valu,
tean, et andeks ta ei palu,
aga ega mõnest paist
plikast ei saaks mulle naist !

Annelt saan ma kakslusõppust.
Koolisteel me peame sõprust.
Anne nähes igamees
väriseb ka MINU ees !

päike rõõmsalt paistab
laps röömsameelselt hõiskab
sest käes on vaheaeg hea
enam koolis käima ei pea

hommikuti vara tõusma ei pea
õppimisest midagi ei tea
elu õnnelik näib
ja sõpradega väjas käid:

siis kui poiss on suureks kasvan`d
saanud on tast hoopis mees
koolis käinud targaks saanud
tähtsat tööd ta päeval teeb

minu isa kõike oskab
tal on hellad kuldsed käed
kui ma küsin siis ta vastab
kiirelt õhtuks saanud päev

vahel isa leiab aega
minuga koos mängida
siiski õhtul minust hiljem
pugeda saab sängi ta

õhtul väsinult
ta kodu uksest sisse astub
oh mis rõõm
seal särasilmad naeratamas vastu
ei ole vahet sel
kas plikatirts või poisipõnn
teeb kalli isale
just selles peitubki suur õnn

olen lillevaas ,

minu ees on klaas.

mul on suur maja,

vahest palju kaja.

aias kasvab lill,

lambal seljas vill.

mul on aknal pakk,

ja küünel küünelakk.

käes on mul pall,

ja kaelas pehme sall.

laes põleb lamp,

ja toas on põrsas pamp.

seinal seisab riiul,

minu käes on viiul.

kollane on juust,

juustu alus puust.

koolis lemmik mata,

köögis köögikata.

laua ääres tool,

tooli sees on vool.

meile tuli voodi,

üsna minu moodi.

õues kasvab puu,

mille sees on luu.

mina olen laevas,

lennuk sõidab taevas.

ükskord oli raamat,

mina nägin laamat.

meil on kodus kapp,

mille sees ka minu mapp.

meil on kodus komm,

mille sees on pomm.

mul on kodus pere,

kes ütleb teile tere.

meil on kodus laps,

kellel suur on paps.

mul on kodus pann,

mida peseb vann.

Palju õnne kallis isa
Sinu lapsed teevad kisa
Lastel palju mõteid peas
koolis istume me reas

Mäletad kui Amadeus
Oli väike imelaps
Mängis viiuli kvartetti
Jagas inimestega. kõik!

ma juba ootan talve,
et lumi oleks maas.
on juurikadki salves,
ja lapsed koolis taas.
ma võtaks kelgu välja,
siin pole mingit nalja.
ma lustiks kõiges väest.

Mul on pehmed käpad
ja kõrvad siidised.
Sabaots on valge
ja vurrud kriidised.

Elan nimelt koolis -
seal teen ma tähtsat tööd.
Aitan lastel õppida
ja neile nurru löön.

Kui ma kasvan suureks,
siis olen tark ja kiire.
Mind teised kassid austavad
ja kardavad kõik hiired.

Senikaua aga
mind hoidma, kaitsma pead,
sest üle kõige vajan ma,
sõbrakene, head!

Sind märkasin mina.

Ma nägin sind kunagi koolis,
ma armusin sinusse kohe,
Nägin sind muusikatsoonis,
ja kukkusin kuristiku lõhe'.

Ma nägin sind aastaid hiljem,
siis sinust ma juba mõtlesin,
su nägemist ammu igatsesin,
kuid sain aru nüüd,
et parem olla igatsuseta.

Kuid tagasi püüdsid mu pilku jälle,
jäin rahulikult paigale ma,
kuid ei kunagi tundnud ma seda,
kuni minuga tantsisid sa.

Ma nägin sus varemgi annet,
muusik ja laulja kuulus,
siis kummitama jäid sa mind,
ja kummitama jäid ka nüüd.

Su naeratus joovastas mind,
su tarkust imetleb lind,
su vahvust näitab su ind,
ja ei miskit muuda ka pind.

Ma märkasin sind varem,
ka siis mulle meeldisid,
kuid nüüd uuesti sind märkates
sinusse kiindusin.

ära tee koolis vigagi,muidu ei saa sigagi,kui teed vea,siis ei saa hea ja kui kodu õppe õppimatta,siis pead koju kõppima.homme ruttu kooli,komme saad,siis heaga ja kui halba teed,siis pomme,aga kukkub.

Õpetaja

Õpetaja vahel kuri,
neid on koolis terve kari.
Kaklemis ei ole koolis,
muidu istud dire toolis.
Vahel õpetaja jutustab,
kirjatahvlile kirjutab.
Mängida ei taha üldse,
see tekitab õpilastele pahameele kortse.
Saali nad ei taha lasta,
tahavad vaid lilli kasta.
Ei luba teha kisa kära,
ajavad siis klassist ära.
Aga siiski nad on toredad,
üldse mitte koledad.
Kui panevad hindeid häid,
siis rõõmust klassis ringi käid.
Kui sa lõpuks taipad,
et õpetaja sindki aitab.
Ta paremaks teeb mind,
ja kui sa tahad siis kasid.

Mul on üks sõber
Ning talle ei meeldi Siber
Kui näeme ütleb Tere
Tal ka suur pere

Ta on väga hea
Tark ka tema pea
Tema nimi Isabella
Koolis helistame kella

Nüüd lausus ta
Mis luuletad sa
Kui luuletus on juba läbi
Ütles männikäbi

Jõululaupäev lähenemas,
lapsed koolist vähenemas.
Jõulukinke ootame,
kauneid pühi soovime.

Mis asi on kool?


Selline koht on kool,
kus ei puudu laud ega tool.
Toots peab seal nüüd vagusi istuma,
ei tohi ta lollusi tegema viskuda.
Tunnis peab vait olema kui sukk,
aga seal ei tohi istuda kui nukk.
Tunnis peab vastama kui õps küsib,
isegi siis, kui õpilane köhib.
Kui koolikell vahetundi heliseb,
tuleb Toots pingi alt välja
nii mis koliseb.
Ta läheb oma müristajat tooma,
ja uut püssirohtu looma.
Varsti kõlab pauk,
nii kõva, et saunaaknas on auk.
Nüüd jälle heliseb kell,
see heli pole Tootsi kõrvale hell.
Selline elu on koolis,
Toots istub jälle oma toolis.



KOOLI LÕPP
( “Mis on kool” järg )

Nüüd lõppes ära kool,
Tühi on Tootsi tool.
Tühjad on ka teiste laste toolid,
Tühjad on kõik Eestimaa koolid.


Nüüd sõidab Toots ära Venemaale,
Külastama uhkeid saale.
Pärast punanahkadele külla tõttab,
Külakostiks mammutiliha kaasa võtab.


Siis läeb külla Teelele,
Et paremat kastet saada keelele.
Pärast köster soovib neile head elu,
Pulmakingiks kingib neile lelu.


Hästi elavad nad nüüf koos,
Ei saa otsa nende pulmamoos.
Nüüd ma lõpetama pean,
sest restorani ma nüüd läen.
06.06.2002