WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Lumi katab kogu maad,
varsti tuleb jõulutaat.
Luuletusi õpin ma,
et ta saaks neid kuulata.

Ja kui luuletused selged,
langevad siis lumehelbed.
Kohe kapist suusad võtan,
õue lumehange tõttan.

Sõuan ühes Muriga,
üldse pole kuri ta.
Küll on lahe suusatada,
lumepalli visata.

Õhtul tuppa jõuan ma,
ees mind ootab jõulutaat.
"Tubli oled olnud sa!"
Selle eest saad kingi ka.


Hinne: 8.0/10 (2 hinnet )

gerda (07.12.2007)

Mis sest et pärastlõunal juba pime,
ja maa vahel masendavalt must,
hinges ikka elab jõuluime,
täis sügavat soojust ja armastust.

Jõuluime,milles peidus on rahu,
salajased soovid tähisel ööl,
et südamesse kurbust ei mahuks,
üht takti ta teise südamega lööks.

Mis sest, et vahel on külm ja kõle,
läida küünal- las sooja annab tema leek,
kui seegi ei aita-silmad hetkeks sule,
jõulu imedemaale raja oma tee.

Täitugu soovid, mis kaua olnud peidus,
unistused,mis ei malda enam oodata,
et igaühe jaoks üks langev täht leiduks,
kes jõulusoovidel lubab kord täituda.


Hinne: 9.0/10 (13 hinnet )

Liana (13.12.2007)

Jäälilledest ehitud aken,
langev lumi.
Jõuluvaikuses kostub
aisakellade kumin.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Kersti Habo (14.12.2007)

Üks soov

Nii vaikne on soov minu huulil
kesk lummavaid tundeid täis ööl.
Las kaaslane kaaslasest hoolib,
sest üürike on elutee.
Kui langevad lumekristallid,
et katta uinunud maa,
siis kallis las jääb ikka kalliks
ja mõistmatu mõistetud saab...
Võta õnnetu ränduri käsi,
ta pihu sees süüta soe leek.
Anna jõudu, et rändur ei väsiks
ükskõik kui pikk ka on tee...
Minge koos läbi jõuluöö,
läbi puhta ja lootust täis aja.
Astuge uute unistuste teel
uude aastasse kellade kajas...


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Kairi Kroon (17.12.2007)

Langev lumehelves

Lumehelves,
vaikselt langeb.
Alla taevast,
kõrgelt valgest.

Tasa langeb,
vaikselt langeb.
Mööda pilvest,
linnust väiksest.

Hõljub õhus,
suures hallis.
Tuule kaunis,
meelevallas.

Paksus udus,
puude kohal.
Põdrasarvis,
kraaviperves.

Vaikselt langeb,
maha potsab.
Lumevaibaks,
valgeks saab.


Hinne: 3.3/10 (3 hinnet )

Kristel (14.12.2007)

Lumehelbed langevad mu ninaotsale
Ja seal surevad...
Nagu liblikad
Küünlaleegis.


Hinne: 4.0/10 (3 hinnet )

Dmitri (18.12.2007)

Tähise taeva helkiv kiirgus
toob hinge alati rõõmu.
Langevate lumehelveste hiilgus...
hingan värskust veel sõõmu
ja seisangi jõluvana ees-
tean kõige paremaid soove.
Heliseb lauluviis minu sees...
läbi pühade uueks aasta loome.



Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

Andres. (21.12.2007)

Üksik langev leheke
viib kaugemale sügise.
Soe siiras sõprus
helgib ,kuid kaugustes.
Sõprust ära mõõda meerites.
Sõprus koputab südamel.
Iga sõprus on
omapärane ,kuid salalik.
Sõbrale käsi ulata ja
sõbralikult naerata.


Hinne: 7.5/10 (13 hinnet )

Taimi (08.11.2008)

Aastaajad

1.kevad:
Kevadel on väga ilus
keegi pole enam vilus,
päike paistab rõõmusmeel
ojake voolab teel.

2.suvi:
suvel on nii mõnus soe
heina kuhjas peitu poen,
maasik mari on nii hea
hüppan vette üle pea.

3.sügis:
sügisel on vihm ja tuul
lehed langevad kõik puult,
seeni metsast korjan ma
väga suure korviga.

4.talv:
talv on külm ja jõle
kuid ta pole jäle,
ostan endale uued uisud
mind ei sega külmad tuisud.


Hinne: 7.9/10 (24 hinnet )

kelly.t (23.11.2008)

Langevad väljas helbekese-
need on nii tillukesed.
Nende vahelt näem jõulumeest
juba varsti ta meie ukse ees.
Avame ukse rõõmsalt taas-
kinke tuleb ta jagama.
Ma olen rõõmus taas,
saan kinke mida ootand ma !


Hinne: 7.0/10 (6 hinnet )

Merili Kallaste (08.12.2009)

Sügisene tuul silitas su juukseid,
kui septembri ööl kord lahkusid.
Sa ei ütelnud isegi head-aega...
Piisad langesid alla.
Kõik jäi tasa.
Kas oli see minu pisar või allalangev piisk mis mu põsele langes?
Soovin sul head eluteed.
Leia oma rada,oma tee.
Tuul hõljus ballikleidis üle majade.
Ma värisesin tükk aega veel jopes,
ja mõtlesin veel sinuga veedetud soojadele suvedele.
Tuul kustutas leegi mu südames.
Tuul puhus mälestused liivarannalt.
Nii murduski süda keset septembri külma ööd...


Hinne: 9.1/10 (21 hinnet )

Elss Marta Raidmets (09.12.2009)

TALVERÕÕMUD
TALV ON LAHE, TORE AEG,
SIIS SAAB LUMES MÖLLATA,
HÜPATA JA KARATA,
LUMESÕDA MÄNGIDA.

LUMEPALLID KERKIVAD,
PEAGI LUMESÕDA HOOS.
LÕPUKS PALLID OTSA SAAVAD,
LASTEL RIIDED,OI
KUI MÄRJAD!

LAPSED TUPPA EI TAHA MINNA,
OLGUGI, ET RIIDED MÄRJAD.
VEEL JU VAJA PIDADA
LUMESÕJALAHINGUID.

Üks on veel


LUMEHELVESTE ROKK
Lumehelbed langevad,
ise aga rokivad,
siia-sinna liiguvad
tuulerütmis kõiguvad.

Kuhu nad küll jõuavad
oma rokitantsuga?
Maapinda lumetavad
rokitantsu rütmis nad.

Maha jõudes liiguvad,
edasi veel rokivad.
Nende tantsust vägevast
lumehanged kerkivad

See on mu sõbra tehtud kelle pole kodus arvutit ja palus selle üles panna


Hinne: 6.7/10 (15 hinnet )

Maarja Pennonen (23.12.2009)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Rõõmsaks mu meele teeb talvine lumi,
sest sügisel palju oli vihma ja pori.
Ning lume sees möllata oleks igati tore
ja ununeb sügis, mis nii külm ja nii kõle.

Meeldiv on vaadata liuglevaid helbeid,
mis maha langevad pehmelt ja kergelt.
Tuleks maha rohkem seda valget lund,
sest peagi on käes selle aasta viimane tund.


Hinne: 7.6/10 (9 hinnet )

andy (19.08.2010)

Rõõmsaks mu meele teeb talvine lumi,
sest sügisel palju oli vihma ja pori.
Ning lume sees möllata oleks igati tore
ja ununeb sügis, mis nii külm ja nii kõle.

Meeldiv on vaadata liuglevaid helbeid,
mis maha langevad pehmelt ja kergelt.
Tuleks maha rohkem seda valget lund,
sest peagi on käes selle aasta viimane tund.


Hinne: 5.1/10 (8 hinnet )

andy (19.08.2010)

Langevate udulooride ookeanis
väljaspool aega ja ruumi
lõppes ootus,
see enneolematu õnne ootus,
alateadvuse alandlik viisakus
lõpetas eksisteerimise
eirates julmalt aega ja ruumi -
lõppes ka aristokraatlik orjatöö
siin tinahallis ookeanis ...
Ma ei tunne end olevat sõbralikes suhetes
suure maailma luksusega
mis mu akna alt tõldades möödub,
tunnen end nii olematu näitlejana
igavikku pikkuses tragöödias,
nende inimpapagoide seas ...
Ja see maailm,
mille loomisel pole saanud ma osaleda
sunnib mind pidevalt silm-silma vastu seisma
oma tõelise härra minaga,
ma olen neetud siia hundilauta
aastatuhande valele poole,
roosakate kristallidega veres ...


Hinne: 9.5/10 (10 hinnet )

-helvetia- (15.05.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (605)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww