Mul meelen omma latsõpõlvõ jõulu,
kui inne pühhi imä verivorsti tei.
Ja hapnit kapstit suurõn potin kiitse,
nii terve tarõ olli söögilõhnu täus.

Ka kuusk sai hämäraga tarrõ mõtsast tuudu,
mis kaunistatus paprist ehtiga,
siis kuusõümber maan sai lämmind saia süüdü
ja küünläleegi valgust valvatu.

Kui, äkki välän nakas pini haukma
ja imä olle veidi kõhevil,
siis naabrimiis tul lambakaskan sisse j
a küsse, kas siin latsi häid ka om?

Ma suure kommikoti salmi iist sain kätte,
mis makkus maitse nuil kommel siis küll oll.
Nüüd egäsugu nänni poodist võtta,
kuid latsõpõlvõ jõulu iks meelen mul.