Jõuluaeg on tore aeg,
Minu lemmik vaheaeg.
Väga kallis on see mulle,
Nagu päkapikkki sulle.

JÕULUTÖÖ

Vahel käid ju sõpradega väljas -
lihtsalt istuda
ja kuulatada melu.
Vahel kustutad nii infonälja,
silm puhkab,
prill näpuvahel nagu lemmiklelu...

Kuid jõuluajal tihe ajagraafik,
niisama istuda
ei ole enam mahti.
Jutt lühike - sa oled jõulusaadik,
kink kotist -
ja nüüd läheb lahti!
Häid jõule, kallis jõulutaat!

Jõuluvana, laste lemmik,
kuigi habe ees,
mulle meeldib kallistada
teda ikka veel.

Pea saabumas on hommik.
Sa maga mu lemmik.
Kõik vaevad ja mured
öö endasse suleb.

olen lillevaas ,

minu ees on klaas.

mul on suur maja,

vahest palju kaja.

aias kasvab lill,

lambal seljas vill.

mul on aknal pakk,

ja küünel küünelakk.

käes on mul pall,

ja kaelas pehme sall.

laes põleb lamp,

ja toas on põrsas pamp.

seinal seisab riiul,

minu käes on viiul.

kollane on juust,

juustu alus puust.

koolis lemmik mata,

köögis köögikata.

laua ääres tool,

tooli sees on vool.

meile tuli voodi,

üsna minu moodi.

õues kasvab puu,

mille sees on luu.

mina olen laevas,

lennuk sõidab taevas.

ükskord oli raamat,

mina nägin laamat.

meil on kodus kapp,

mille sees ka minu mapp.

meil on kodus komm,

mille sees on pomm.

mul on kodus pere,

kes ütleb teile tere.

meil on kodus laps,

kellel suur on paps.

mul on kodus pann,

mida peseb vann.

Talve luuletus
Lumi maas on väga valge,
külm ja karge mõnus palge.
Lumest teha lumememme,
pole raske ,pole kerge.
Lumevaibal kelgutada,
suusatada või ka keerutada.
Laste lemmik jõuluvana,
külastab meil noort ja vana.
Jõulud need imelised on,
enne kõike lemmikud.

Kool
Meil võimlaid koolis palju pole ja söökla pole ültse kole .mul koolis tunde palju pole ja vahetund on täitsa tore. mul lemmik tund on inglis keel kuid päris selge pole veel. teine lemmik mate tund sinna minek pole sund. Staadion on meil väga suur, kuid kahjuks ümber on tal puur. Seal jookseme ja hullame hüppame ja võistleme.

jõulud

Olemas on päevad head,
teadma sina neid ju pead.
Külla tule nääritaat,
kaasas suur-suur kingivaat.

Näärivana kena mees,
temal pikk on habe ees.
Punane tal lemmikvärv,
kindlasti tal paks ka närv.

Talv unenäos.

Saabus kristaljalt lumine talv,
tuli välja mõelda huvitav salm.
Kui lund õues sadas ja sadas,
siis jõuluvana magusalt alles magas.

Kui õues on nüüd paks lumekiht,
siis igal pilvekesel käes lumeviht.
Kuna väiksed päkapikud käivad,
Siis pikad päevad aina läevad.

Talveaeg vaid korra aastas,
Siis tuleks mäele hetkeks naasta.
Vahva aeg on talveaeg,
Sest see kõigi lemmik aeg .

Saabus kristaljalt lumine talv,
tuli välja mõelda huvitav salm.
Kui lund õues sadas ja sadas,
siis jõuluvana magusalt alles magas.

Kui õues on nüüd paks lumekiht,
siis igal pilvekesel käes lumeviht.
Kuna väiksed päkapikud käivad,
Siis pikad päevad aina läevad.

Talveaeg vaid korra aastas,
Siis tuleks mäele hetkeks naasta.
Vahva aeg on talveaeg,
Sest see kõigi lemmik aeg .

LEMMIKLOOM


Mu lemmikloom on karvane
ta pole minust sarnane.
Konti närib palju ta
vett joob peale palju ka.

Ta on armas koerake
meeldib talle päikene .
Meeldib talle mängida
õhtul tahab sängi ka.

Emakene iludus
mina olen sinu truu.
Sinu kätu minu käes
ära käime kõrges mäes.
Minu lemmik oled sa,
juba hulluks lähen ma.

Väike plikatirts tõttas paljajalu
üle kruusase tee.
Teravad kivid kriimustasid halastamatult
tüdruku õrnu roosakaid jalgu.

Valus, ai, kui valus!
Lapse helesinised silmad
täitusid soolaste pisaratega.
Ta jooksis edasi.

Vesi ei mahtunud
enam silmisse ära
ja voolas tüdruku
erkkollasele satsidega lemmikkleidile.

Eemal terendas roheline aas.
Tirtsu valust moondunud näole
ilmus pisike naeratus.
Veidi veel ja siis on hea...

Oma kujutelmades ta juba kõndis lillelisel väljal,
rohulibled tundusid lausa vatina,
muru tegi õrnalt pai
hellaks muutund jalgadele.

Mõni samm veel...
Ja tüdruk astus unelmate aasale.
Äkki, selle asemel, et rõõmustada,
ta seisatas.

Seal õitsesid ju lilled,
ei neid saa puruks tallata.
Nukralt astus lapsuke
kividele tagasi.

Jätkus teekond valusalt,
kivid veelgi teravamad.
Pisarad taas täitsid silmi,
ei kuivaks jäänd ka kleidike.

Hoolis plikakene rohkem lilledest kui iseendast.

ui ma oleksin päike
siis ei oleks sul kunagi külm
soojendaksin sind oma embuses
olgu väljas mistahes ilm

kui ma oleksin kuu
laulaksin lemmiklaulu sulle une-eel
tähtede abil veaks sinu
kodu-ukseni linnutee

kui ma oleksin meri
laseksin lainetel sind kanda
hingaksin koos sinuga
veaks su liivaranda

kui ma oleksin tuul
puhuksin eemale su mured
tantsutaks lindusid tuules
puhvi puhuks neil suled

kui ma oleksin õnn
ei lahkuks su kõrvalt ma eal
pesitseksin su läheduses
ning alt sind ei veaks

Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!