JÕULURAHU
Jõuluõhtul igal pool on rahu,
terves ilmas kuskil pole sõda.
Jõuluõhtul kuskil pole pahu,
siis ei sobi üldse tülitseda.
Üle maa on valged lumelipud.
Tuules tunned karget õnnesoovi.
Siis, kui paha sõna suhu kipub,
seda lihtsalt unustada proovi!
Jõuluõhtul ükski laps ei riidle,
ei siis sobi pilgata või laita.
Ja kui teine pahuralt sind piidleb,
võta julgus kokku, teda paita!
Ega palju ma ei taha,
müü mu vana auto maha,
kingi uus siis asemele,
Uue aasta väljalase.
Liisingusse ma ei soovi,
pane lihtsalt minu hoovi.
Kui ms ükskord suureks saan
täidan Sinu soovi ka!
Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..
Jõuluks ma ei oota tasu
mööda läinud aasta eest
ma ei soovi saada kasu
juba läbi käidud teest.
Piisab lihtsalt lahkest pilgust
mõnest hingevärinast
kuuseküünla valgusvilgust
vorstipanni särinast.
Näärivana unustas vitsakimbu maha
kingikoti aga peitis tulles selja taha.
Nüüd ta tahab kuulda salmi või ka lihtsalt juttu,
mida tegin läinud aastal. Ja ei salli nuttu.
Meie majas polegi õnneks viripille.
Ainult natukene kardab teda väike Pille.
Taat ta tõstab põlvele ja ruttu kuivab pisar.
Tore näärimees on see - käed kui meie isal.
Jõulumehel jalad väsind,
aga amet lihtsalt käsib
käia läbi iga maja-
kõigile on rõõmu vaja!
Täna tuleb jõuluvana
ukse taha koputama,
tean,et kingi toob ta mulle,
selle eest ma tantsin talle,
ajan oma saba taga
kohutava kiirusega.
Segi minu samm ei lähe-
olen tantsimises käbi!
Kuid kui jalg jääb teise taha,
siis ma lihtsalt kukun maha,
ja teen kraapsu ruttu ette,
et saaks kingi kohe kätte!
JÕULUTÖÖ
Vahel käid ju sõpradega väljas -
lihtsalt istuda
ja kuulatada melu.
Vahel kustutad nii infonälja,
silm puhkab,
prill näpuvahel nagu lemmiklelu...
Kuid jõuluajal tihe ajagraafik,
niisama istuda
ei ole enam mahti.
Jutt lühike - sa oled jõulusaadik,
kink kotist -
ja nüüd läheb lahti!
Häid jõule, kallis jõulutaat!
Üksi läbi jäätund akna vaatan,
kurb ja pisarais.Seal saatan.
Jõuluõhtuks lumememme tuppa toon,
kena sõbra kuusekõrvale ma loon.
Täpselt südaool ma suudlen lumemeest,
lina pean kuivatama paksust veest.
Kus on siis minu nõutud jõuluime,
kas jõulumees on tõesti saatan või lihtsalt pime.
Nüüd taas olen üksi,
mu kõrval vaid punane porgand.
Kes kurat oli selle memmele ninaks torgand.
Läbi jäätunud klaasi vaatan jälle õue,
karjun, vaikides - armastus tule mu põue.
ja mööda minnes avan ukse, mis jääbki lahti.
lühike mu salm on vähe,
Pikem lihtsalt ei jää pähe.
anna pakk ja ütle säh,
vastan sulle aitähh!
Vanasti kui kuuske tehti,
temale ei tehtud lehti.
Lehed olid jälle otsas,
olid muude puude otsas.
Lehed olid lihtsalt läbi,
okkad talle jäid ja käbid.
Lehtpuu suviti on lehtes
sügiseti puude ehteks.
Kuuske ei oska lehtida
hea on kuuske ehtida.
Tänu tänase päeva eest,
tänu kõigi ettevõtmiste eest,
tänu meie Jõuluvana eest,
tänu kõikide kinkide eest,
tänu meie Eestimaa eest,
tänu kõikide kirikute eest,
tänu nendes viibivate inimeste eest,
tänu saabuva valguse eest,
tänu Eestimaa talve eest,
Tänu, tänu, tänu,
tänu, tänu, tänu,
tänu, tänu, tänu
Sind ma lihtsalt tänan.
Tema nimel hommikuti püüdsin tõusta varem.
Tema nimel õppetöös ma püüdsin olla parem.
Tema peale mõeldes õhtul magama ma läksin.
Talle mõeldes igatsevalt oma küüsi näksin.
Tema nimel igaks asjaks oli vaja luba.
Tema nimel regulaarselt hoidsin korras tuba.
Tema nimel kassi vastu püüdsin olla kenam,
aga muutunud on ilm, sest teda pole enam.
Võitlus toimus ema vahel ning ka minu õe.
Vanem õde selgeks tegi mulle raske tõe.
Vastupropagandat levitas mu ema,
aga meie hulgast lahkus igaveseks „tema“.
Õde võitis, ema lootis, lootis ikka veel.
Isver, kuidas surma tuua võib üks kuri keel!
Õde lihtsalt ütles vaid, et ära ole pime.
Nõnda otsa saigi minu elus jõuluime.
Järgmine eluaasta olgu Sul parim,
õnn las ise end kohale tarib,
et kõik naised just Sind vaid tahaks,
ja iga liigutus muutuks rahaks,
et õlut voolaks joogiveekraanist
ja muretut elu saaks osta baarist,
ise ole lihtsalt muhe mees,
nii peagi supled Sa õnne sees.
SÕBRAPÄEVAL SÕBRALE
VAHEL TEEME SALATI,
AGA MITTE ALATI
VAHEL TEEME TALLE KOOGI,
VAHEL MÕNE MAITSVA JOOGI.
VAHEL TEEME TALLE NALJA
VAHEL TEEME TALLE VÄLJA.
VAHEL TEEME KINGITUSI,
NÄITEKS MÜTSI VÕI SIIS SALLI.
VAHEL TEEME LIHTSALT MUSI,
VAHEL TEEME LIHTSALT KALLI.
IGAL JUHUL EI VII SOLKI
EGA ANNA TALLE KOLKI.
/ILMAR TRULL/
"Puhh?" küsis Notsu
ja võttis Puhhilt käpast kinni.
"Mis on?" küsis Puhh.
"Ei midagi, lihtsalt kontrollisin,
kas oled olemas!"
Ei sõprus kao kui aastaajad
On sõber seal, kui teda vajad
On siis, kui õues puhub tuul
Kui päike taevas või siis kuu
Hea sõprus midagi ei kysi
Ta lihtsalt on ja lihtsalt püsib
Ära kõnni mu ees,
ma ei pruugi järele tulla.
Ära kõnni mu taga,
ma ei pruugi ees astuda.
Kõnni mu kõrval ja ole lihtsalt sõber!!!
Täna ära rohi, maad ära kaeva,
argimuredega pead ära vaeva.
Löö jalad seinale, silmad kevade taeva,
ja lihtsalt naudi nii emadepäeva!
Olgu nimi Mann või Laine,
täna oled lihtsalt naine.
Ole memm või ole plika,
Naistepäev on sinul ikka?
Me ei ole lihtsalt hall ja igav lastemass
Meil on eluterve , teadlik, suitsuvaba klass.
Meil ei ole tarvis teha nurga taga “meest”
Ilma suitsutagi võime seista enda eest
Poiss, kes kõnnib ringi aina suitsurõngad suul
Meie arvates ei ole üldse üli cool
Neiuga, kes lõhnab nagu elav tuhatoos
Pikalt aega veeta keegi meist ei taha koos
Meile meeldib puhas, hästi lõhnav tütarlaps
Kellele saaks vahest anda musi või ka kaks
Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.
Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.
Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.
Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.
Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine
- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.
Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.
Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.
Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.
Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.
Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rõõmu,
armastust,
südamevalu,
imetlust
Tahtsin ise tulla, aga kardan ma
et ei saa ma tulles olla Sinuga
Mäletan, et tundsin ma miski piinas mind
tahtsin väga kohtuda, tahtsin näha Sind...
Ma ei tule aga tea, oled meeles mul
Ma ei tea, kas minagi, natsa meenun Sul
Mina siin ja Sina seal kirjutamas elulugu
las meil ühismälestustes olla ilus ajalugu...
Tänan, Sind, et olid Sa, minu elust läbi käisid
Lihtsalt tulla, lihtsalt olla mitmed päevad võisid
Tänan, et Sa ära minnes jätsid sooja südamesse
Kannan seda killu kaupa järgi jäänud päevadesse...
Nii vaikne ja rahulik võib tunduda tee,
millele pole määratud veel suund..
kui teaks mida teha ja kuhu minna,
siis oleks see tore et on olemas keegi,
kes ootab kes igatseb ja on olemas.
Kõik võib tunduda küll hetkel halb,
kuid minevikuta pole tulevikku.
Me kõik kannatame ja ootame..
ootame kedagi kes meid armastaks,
kuid ma tean et on olemas see keegi,
kes minu järgi igatseb.
Pole arvanud ma eales halba,
kuid ei taha haiget teha sulle,
ei suuda lihtsalt elada..ja olla õnnelik,
see oleks nagu liig minujaoks..
kuigi tean et pean mõtlema tulevikule,
elan ikka veel minevikus ja olen selles kinni.
Poleks nii kauge see tee,
mis viiks sinuni..
ei tea kas siis oleks kõik teisiti,
kuid ühte kindlalt ütlen sulle,
sa jääd selleks kes sa oled,
mu südamesse alatiseks!!