Valge liivarand üksikul saarel,
me kahekesi lebamas maas
Päike särab kõrgel taevakaarel,
meri puhas ja sile kui klaas.

Ei kunagi ütlema pea mida soovid,
sõnad tähtsaimad pole, ma tean.
Ole julge ja kõike vaid proovi,
nii ise kirjutad oma eluread.

Ei seal rannal meid keegi sega,
siiski üksindust tundma ei pea.
Vaikus ei häiri meid väga,
olen sinuga alati, sa tea.

Valge liivarand üksikul saarel...
kaks tähte taevas säravad...

EESTIMAA
ON OLEMAS ÜKS MARJAMAA,
MILLE NIMEKS MÄRJAMAA.

KUS KÜLL ON NEED KAUNID KORED?
NEED JU SEAL KUS KOSE.

KUS ON KAUNIS LIIVARAND?
SEE JU SEAL KUS PÄRNURAND.

MEIE EMADEL KA OMA JÕGI,
SELLE NIMEKS EMAJÕGI.

ui ma oleksin päike
siis ei oleks sul kunagi külm
soojendaksin sind oma embuses
olgu väljas mistahes ilm

kui ma oleksin kuu
laulaksin lemmiklaulu sulle une-eel
tähtede abil veaks sinu
kodu-ukseni linnutee

kui ma oleksin meri
laseksin lainetel sind kanda
hingaksin koos sinuga
veaks su liivaranda

kui ma oleksin tuul
puhuksin eemale su mured
tantsutaks lindusid tuules
puhvi puhuks neil suled

kui ma oleksin õnn
ei lahkuks su kõrvalt ma eal
pesitseksin su läheduses
ning alt sind ei veaks