WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Uuel aastal luban ma,
korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina,
reisi Taisse ega Hiina.
Ei pissi autokummi peale,
ega satu joomapeole.
Kanepit ei kasvata,
söön toitu mis on rasvata.
Samas teid ma lohutan:
lubadus, mis tulnud keelest,
hommikuks on läinud meelest!


Hinne: 5.8/10 (4 hinnet )

Isamees (11.12.2007)

Uuel aastal luban ma korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina
ei reisi Taisse ega Hiina,
ei pissi autokummi peale
ega satu joomapeole.
Kanepit ei kasvata
söön toitu mis on rasvata.
Kui mu jutt Teid kohutas
siis kohemaid Teid lohutan:
lubadus mis tulnud keelest,
hommikuks on läinud meelest!


Hinne: 10.0/10 (7 hinnet )

lilleke (13.12.2007)

Istub vaikselt akna all
muremõtteis väike Mall.
Kaugel on veel jõulukuu,
jõulutaat ja jõulupuu.
Ema aga lohutab:
"Kaugus pole kohutav.
Õpi ära A ja B ,
kui on tähed selged kõik,
algab taadi siiasõit!"


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

MARII ZARUBIN (21.12.2007)

Ükskord üle eestimaa
lendas saaniga jõuluvana.
Rumalusest äärel tukkus
kogemata välja kukkus.
Kukkus jõkke
ai-ai-ai
nüüd mind kinni pistab hai.
Kaldal naeris konn mis kole
ega eestis haisid pole.
küsis kas sa haiget said,
lohutas ja tegi pai.
Palju tänu sulle konn
ülikond,
mul märg vaid on.


Hinne: 9.5/10 (2 hinnet )

Pille Riin (31.12.2007)

Kui sõber kukkus, haiget sai,
siis lohuta ja tee ka pai.
Kui ikka nukker on ta meel,
võib kalli kalli teha veel.
Ja kui ei lohuta ka see ,
siis oma kompvek pooleks tee.


Hinne: 8.2/10 (5 hinnet )

MARGE SOBOLEVA (09.01.2008)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Betti Alver 1964


Hinne: 8.8/10 (12 hinnet )

Kerli (13.02.2008)

Sõber on see,
kes mõtteid Sul loeb,
lohutab mures,
on raskustes toeks.
sõber on see,
kes seisab su eest,
läheb koos sinuga läbi,
tulest ja veest!


Hinne: 7.6/10 (9 hinnet )

Kats (14.02.2008)

Õues sadas lumi,
kõigil kadunud on uni.
Õues lõbus trill ja trall,
pähe lendab lumepall.

Varsti hakkab keegi nutma,
tuppa kiirelt ruttab.
Ema hakkab lohutama,
teised õues nohutavad.


Hinne: 7.0/10 (2 hinnet )

Greteliis (27.11.2008)

Ema on lapsele teejuhiks suureks,
laps küsib:"kas ka mina kord selliseks saan ?"
Ema üksi ei jäta hätta siin mind,
nii väga ta minu eest hoolib.
Aga mina,kas ma oskan hinnata ta südame ilu,
kas ma armastan õdesid, vendi täpselt nii
nagu ema, mu maailm ja elu ?
Kas on minul halastust,armastust pilgus,
kas ma lohutan, muredes aitan ?
Kas ma oskan kasvada nii,et keegi ei pea
mind siin iialgi laitma ?


Hinne: 8.8/10 (5 hinnet )

Helika Kaasik (13.08.2009)

Kes on annud mulle elu,
kelle päralt kevad on ?
Kes toob minu ellu ilu,
kelle jaoks ma suurim õnn ?
Ema, sinu on need aated,
nagu taevas sinine,
oma anded, oma püüded,
kõik toon tänuks sinule !

Kes mind lohutab ja trööstib,
aitab hädaorgudes ?
Kes mind juhatab siin elus,
annab kätte õige tee ?
Ema sina ikka tahad
aidata ja päästa mind,
kõik, mis mus vale jätad maha
headuses vaid kiidad mind !


Hinne: 8.1/10 (10 hinnet )

Helika Kaasik (14.12.2009)

Õige sõber.

Kui sõbral on valus ja haiget ta sai,
siis lohuta teda ja tee talle pai.
Kui abi sest pole, ikka kurb on ta meel,
sa kalli võid teha- nii paremgi veel.
Kui ikkagi rõõmsaks ei teda tee see,
võta viimane kompvek ja pooleks see tee.
Parimaks kingiks mis sõbrale tahta,
on see, kui ei hoita vaid enese nahka.


Hinne: 8.9/10 (41 hinnet )

Sätukas (03.02.2010)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Hinne: 1.8/10 (163 hinnet )

kristina (14.03.2010)

Ma mõtlen sulle.

Ma mõtlen sulle,
soovin, et mõtleksid ka mulle.
Ma kuulan su häält,
see lohutab mu meelt.

Ma vaatan su silmi,
need kui liigutaks pilvi.
Iga su pilk,
on suurim kink.

Ma näen unes sind,
ootad seal mind.
Praegu õnnetks see muudab mind,
ootan igapäev sind.

Kas kunagi veel,
on midagi eel.
Minul ja sinul...


Hinne: 5.6/10 (9 hinnet )

Pille-Riin (21.02.2011)

Kui mind mõni mure vaevab sa mind hellalt lohutad.Poole sellest raskest murest enda kanda võtad saa.


Hinne: 1.8/10 (66 hinnet )

Andren Kask (08.05.2011)

mis nii nukraks tegi meele aru sellest ma ei saa mis pani lukku minu keele kas selles suudi ole ma puudsin ma ju olla kena sinu vastu tutarlaps ei sind enam umber veena ara tuudand sind ma laps tahtsin sulle ainuld oelda mone sona,luhitald maeioleks osand moelda ,et teen seda solvavalt miks edn lohutada puuan,miks on nuker vanamees.miks sinu nime ikka huuan hinge pole nimes sees.pole nagu,selles naos, kustund nagu,oises aos.mineviku pilde maalin,midagi ma otsin.minevikus ringi saalin,mida ma seald loodsin.tagasi ei too mulle,minevik sinu nime.selle annaksin ma sulle.teades kull,et ei sunni ime.vaike tutruk ,ara solvu.ei ma minevikus sori.see on juba ammu olnud .mina olen selle ori.anna andeks,et ma sulle.koike seda lugesin.minevik toob rahu mulle.selles ennasd sugesin.et ma ei oskand olla.kena,sinu vastu neid.aga kes teab,voib olla.poleks aidanudki meid.minevikul omad motted.kurvaks teda ei tee.meie praegused ettevoted. igal asjal oma tee.kartus poeb nuud minu hinge.etvoib korduta see veel.minge ara,minge,minge.nuker niigi minu meel.jatke uksi vana mees.las ta nuttab omaas nurgas.hinge pole ammu tas sees.jaanud on vaid kole urgas.kellele ma voin kurta.seda enda vaeva.kuidas suudan katki murta.kellele ma langen kaela.sellele kes lohutab.anda elu motte kanda.aga see koik kohutab.pole motted anda.enda sudand jalle ara.sellele kes seda vaarib.enam tal eiole sara.kartan see nuud maarib.nukraks pole tahtnud teha.sind,mu vaike neid.aga see su kaunis keha.seeon toesti kena leid.luba,et ma veidi aega.vaatada sind voin.haigedma ei tahtnud teha.niigi suur on minu lein.


Hinne: 7.5/10 (2 hinnet )

paul suursaar (17.07.2011)

Ma polnud kurb,
kuid vajasin abi.
Su lohutav sõna
päästis mu piinast.

Kõike, mis ütlesid,
teadsin juba enne.
Siiski peitus Su sõnades võluägi,
mis muutis mu maailapildi.

Su sõnu ootasin ammu,
kuid ometi tulid need ootamatult.
Sest ma ei teadnud,
et unistused täituvad.

Su sõnad olid need,
mis mu terveks tegid.
Nüüd tead, et Su sõnadest
sai uue tee algus.


Hinne: 9.3/10 (7 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Meeldejääv päev

See päev jääb hästi meelde,
kui hammustasin keelde.
Selle põhjustas üks käntsakas liha,
mille peale pean nüüd viha.

Küll ema mind aina lohutas
ja neid samu sõni korrutas.
Et toitu tuleb närida 26 korda
ja mina neid sõnu rohkem ei korda!

Selline oli mu jutt,
ja ma nüüd jooksen vutt-vutt!! :D


Hinne: 4.8/10 (9 hinnet )

Liis Saarepere (01.12.2011)

minu emale

minu ema kulla kallis,
ole tubli igavestti.
kui sa oled kurrb,
siis ma tulen ja lohutan



Hinne: 8.4/10 (8 hinnet )

ave-ly (12.05.2012)

Sõpruse kaotus on valus

Kord olime koos,
tegime lollusi, olime mänguhoos.
Sa kaitsesid vmind nende suurte poiste eest.
Me olime koos nii nutnud kui ka naernud.

Kas mäletad, et...
Just sina lohutasid mind, kui kukkusin ma,
mu kurbust taluda ei suutnud sa tõesti sa.
Me vajasime üksteise lähetust...
Kuid nüüd oleme me tülis. ):


Hinne: 6.0/10 (2 hinnet )

Siiri Luik (27.03.2013)

Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!


Hinne: 4.1/10 (39 hinnet )

arles uukivi (23.12.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww