Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.
Metsateel kus kodutare,
kuulen, keegi kopsib -
see vist mõni rähnipere
õhtust toitu otsib.
Ei see pole rähnist lind,
ehk ma eksitasin Sind,
see ju keegi tuttav mees,
kel nii valge habe ees.
Metsateel kus kodutare,
loomad saatmas taati,
tares ootab lastepere,
teda suvest saati.
Taati vastu võtab pere,
kõik nad ütlevad tal tere,
küsivad, kus olid Sa,
miks meid nii harva külastad.
Metsateel kus kodutare,
koju jõudis inimvare,
kes on aina Soomes tööl,
ei ta maga ei ta söö,
sest, et pere kinke nõuab
nii kui isa koju jõuab.
Jõuluvanale teen kingi,
annan talle suitsusingi
jäägu terveks tema põdrad,
loomad on ju meie sõbrad.
Mets on vaikses talveunes,
aga loomad suures mures:
ees on näärid, talvepidu,
kust saaks nääriks luuleridu?
Otsivad kõik ruttu - ruttu,
pole aega minna tuttu.
Orav, kohev saba taga,
hüüab: “Karu, ära maga!”
Jänes, hallivatimees,
kõigist loomadest on ees.
Temal ammu salmid peas,
peol ta istub esireas.
Päev möödus askeldus-rutus
ja toiminguis tares ja kojas.
Õhtul kuulati Püha-öö jutlust
Neitsi Maarja ja Jumala pojast.
Pea kirikukellade kaja
jäi kaugele metsade taha.
Nüüd ühes lumega sajab
suur rahu maa peale maha.
Öö läbi nüüd kuuse ees lauldaks',
küünla valgusel põgeneb uni.
Kesk hangesid madalas laudas
täna õhtul ka süüdati tuli.
Õues praksuvad aiateibad,
ja tuul noolib laterna tahti.
Täna loomad said kaeru ja leiba,
täna südamed helded ja lahti.
Kuu valvab akende taga
ja üleval siravad tähed.
Õues lumine pihlakas magab,
ja kaevuteel muinasjutt läheb.
Üks keerub õlgedel istub,
juus kuldne, käes oksad haljad,
ja sõimes pisike Kristus,
suu naerul ja jalad paljad.
Ja taeva sõjaväe hulgad
äkki sõime ümber on ringi,
ja igal redelipulgal
istub väike alasti ingel.
Too süda, mis rõõmule tõrges,
õnn vaesema onnigi mahub.
Au olgu Jumalal kõrges,
ja kodumaa väljadel rahu.
Metsalooma jõulurahu
Tasa lask´vad maale Jõuluinglid.
Seljas valged rüüd, tiivad kuldsed,
käes on suured-maitsvad jõulukringlid
silmis ootusrikkad pilgud helged.
Pehmel lumevaibal jalutavad vaikeslt,
miljoneid on mustjas taevas tähti,
metsalooma jõulurõõmu kaitseks,
mööda metsi jalutamas ingleid nähti.
Nad sügavasse põlisalaande suundusvad,
kus jõule pidamas on metsaloomad,
kõik jõulukringlid loomadele kuuluvad
ja Jõuluinglid neile õiged jõulud toovad.
Lahkuminek saabub ülikiirelt taas
ning igal aastal kahjuks kordub see
jääb seljataha valge põlislaas
on inglid kätte leidmas kodutee.
Tänavu on meile tulnud rohelised jõulud.
Väljas pime, pori, vesi-
kirumast me ei väsi!
Aga, aga soe on väljas
metsaloomad pole külmas.
Hea on endalgi siin olla
pole ahju palju kütta.
Jõuluõhtul tuba soe,
kuuskki silma rõõmustab.
Armsad ümberringi koos-
see kõik südant soojendab.
Lumehelbed kukuvad
väga tasa maha.
Inimesed tukuvad
söögilaua taga.
Loomad rõõmsalt vaatavad
sajab neile vest,
lumememmed leiavad
valgeks läinud mets.
ema koju
kodus poju
isa koju
igavene roju
loomad sööda
sõida mööda
see on pere elu
tegelt välja mõeldud lelu
KES ON LOONUD SINITAEVA,
KES ON LOONUD KAUNI MAA ?
KELLE OMAD KALAD JÄRVES,
KELLE VÄIKSED LIBLIKAD ?
KES ON LOONUD OOKEANID,
OJAD, JÕED JA MEREVEED ?
PANNUD PÄIKSE TAEVALAELE,
KUU JA TÄHED LAMBIKS ÖÖL ?
KES ON LOONUD KAUNID NIIDUD,
ORUD, MÄED JA NÕLVAKUD ?
KELLE OMAD SUURED LAANED,
VIKERKAARES LEPITUS ?
KES ON LOONUD KAUNID LINNUD,
PANNUD LILLED ÕITSEMA ?
KELLE OMAD ON KÕIK LOOMAD,
KELLE VÄIKSED PUTUKAD ?
MISKI POLE ISE TULNUD
JUMAL TEGI KÕIK NAD !
Hi hi hi ha ha ha,
*naerust lõhki läheb ta.
*Loomad, linnud, inimesed kõhud krampis *naeravad,
*hulluks teised ajavad.
*Ei saa mina ikka aru,
*kas sellest naermisest midagigi kasu?
*Tuleb lõppetada nali ,
*võtta kätte oma hari ,
*ja hakka küürima seda nari.
väljas sajab laja valget lund
karu ott näeb metsas ika und
seal jänes hüpab kitsetega koos
seal metsa loomad on täna täies hoos
mulle meeldib mets ja
sulle meeltib mets
meile meeldib metsas käia koos
jahi mees seal taksi koera ka
siili pois käes lume labidas
rebane seal müta müta lumes
käib se ongi metsa elu
või nii vist mulle näib
Metsas peeti lumesõda,
kahjuks oli see vist viga.
Sest, et mööda lumist teed
sõitis külla jõulumees.
Lumepall mis tabas saani,
sõitis jõulumehega nüüd kraavi.
Lumme lendas mees kui nott,
tema järel kingikott.
Appi ruttasid kõik loomad.
jõulumeest nüüd välja tooma.
Ja siis sõit läks jälle lahti,
külla kus oli palju lapsi.
Metsas peeti lumesõda,
kahjuks oli see vist viga.
Sest, et mööda lumist teed
sõitis külla jõulumees.
Lumepall mis tabas saani,
sõitis jõulumehega nüüd kraavi.
Lumme lendas mees kui nott,
tema järel kingikott.
Appi ruttasid kõik loomad.
jõulumeest nüüd välja tooma.
Ja siis sõit läks jälle lahti,
külla kus oli palju lapsi.
Sügisel lehed on puul,
see on oktobri kuul.
vihma kallab siit ja sealt,
iga tänava nurga pealt.
Päike enam ei paista,
seal taata veel viimast auku kaevas,
Loomad pugenud on sängi.
lapsed enam mänge ei mängi.
seisme maa ja mere taga
karu talve und ei maga
korad närivad seal konti
elevantski tõstab lonti
kiisu-miisu sätib pead
aia taga notsu read
loomad elavad seal head
täitsa täitsa oma pead
marju korjab väike karu
ümber nurga mesi taru
elad seal tõesti maru
kodu koer ei saa sest aru
Kevad
Kevad nüüd viimaks tuli
juba sulab lumi
kevad paneb lume sulama
kõik veed pealekauba vulama.
Kevad äratab kõik ellu
ka loomad sukelduvad sellesse mellu
nüüd saab aias teha tööd
kõik päevad ja ka pooled ööd
haara sinagi kätte reha
sest tööd veel paljugi on teha
Kõige ilusam jõulupuu
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.
Leelo Tungal
Kõige ilusam jõulupuu
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.
Lumetormid laabuvad,
kevad on nüüd saabunud.
Põllud, teed, vett olid täis,
sulahoog siin külas käis.
Linnud okstel laulu löövad,
loomad puudelt pungi söövad.
Kevad ilusana näib
nii see igal aastal käib.