Lumi sajab vaikselt
ja minul on üks mõte.
Üksainus. Valge ja puhas.
Ilus.
Ara puuduta minu mõtet!
Lumehelbeke sulab.
Minu mõte sulab.
Ja voolab pisarana
põskepidi alla ...

Lumehelbeke
Lumehelbeke
tasa ,tasa
liugleb aknal ,
tasa... tasa...

Nagu viibiks ta
tasa ,tasa
mõtleks tulles ka:
tasa ,tasa !

Jõulukuusk see tuppa rühib,
kaktused nüüd kokku pühib.
Jõulumees lööb saanis tantsu,
endal suvest süda särtsub.
Inglid sõidutavad veel,
kuniks saani ronib lumehelbeke.
Peagi algamas on öö,
kus jõulumehel algab töö!

Ikka langeb ja langeb
lumehelbeke väike.
Ikka langeb ja langeb
alla maa poole hange

Lumehelbeke väike,
hõljub talve ööl.
Särab justkui päike,
Naeratus on suul.

Päkapiku jäljed maas,
paar kommigi seal.
Järve peal paks kaas,
Päkapikk ju seda teab.

Lumehelbeke tasa , tasa.
Tuli viimaks ja me ei maga .
Nüüd iga hetke naudi Sa
ka õhtut Jõulutaadiga!

Pimedas õhtus sädeleb
väike lumehelbeke ,mis
valgustab koduteed .
Kõik kaunis endas hoia
ja endast märku anna.
Helisev lumehelbeke
kaunilt hinge särama
jäi lootusega jõuludes
säran.Teistele seda edasi annan.