Akna all ja ukse ees
seisab kaval lumemees.
Mõtleb nalja teha vähe,
pistab porkna püsti pähe.
Porgand peas on üsna äge.
Terav, punane ja vägev.
Küsimus on ainult üks: kuhu panna karvamüts?
Maha tuli kena lumi,
ammu möödas soe suvi.
Maja ees meil lumemees,
lund on täis kõik aiad, teed.
Saame lumesõda teha,
kuni jälle käes on eha.
Jõulukuuse tuppa toome,
jõulumeeleolu loome.
Toas on kena jõulupuu,
taevas täies säras kuu.
Taevas säravad ka tähed,
kingitusi veel mul vähe.
Varsti tuleb jõuluvana,
laua peal on praetud kana.
Õpin luuletusi pähe,
hääl mul laulmisest on kähe.
Päkapikud käivad juba,
ärevust nüüd täis on tuba.
Kohe tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.
"Jõuluvana tuli nüüd",
lausus kooris laste hüüd.
Kingitused on tal rees,
ise istub saani sees.
Kingitusi saime palju,
aisakellahelin valju.
Kõigil on nüüd rõõmus meel,
lund ju sajab veel ja veel.
Jälle käes on jõuluöö,
lõppenud on koolitöö.
Varsti käes on aasta, uus,
sest, et käes detsembrikuu.
Õues tantsib
lumemees,
päkapikk käib
laternaga-
jõulurõõmu
südamesse, soovin
mina sulle aga.
Kord jõuluööl üks lumemees
kurb oli üksi lume sees,
sest pere toas lõi tralli.
Küll tahtis lumest vanake
märku anda jõuluvanale-
tal vaja oleks salli.
Jäi õige nukraks lumest taat,
sest saatmata jäi Põhja kaart,
kus kirjas kõik ta soovid...
OH IMET! Uks kui avanes
ja väljus majast jõulumees...
ning otse üle hoovi!
Taat vilkalt avas kotisuu
ei paistnud sealt ju miski muu
kui pika salli narmad!
Teab sinu soove jõulumees-
neist päkapikud jõulu eel
on ette kandma varmad!
Oh sa väike lumemees,
kas sinul käis ka jõulumees,
sul on uued nööbid ees
ja vahva porgand nina sees.
Õues seisab lumemees,
tal banaanist nina ees.
Õuenurgas lumehang,
lumehanges bumerang.
Üksi läbi jäätund akna vaatan,
kurb ja pisarais.Seal saatan.
Jõuluõhtuks lumememme tuppa toon,
kena sõbra kuusekõrvale ma loon.
Täpselt südaool ma suudlen lumemeest,
lina pean kuivatama paksust veest.
Kus on siis minu nõutud jõuluime,
kas jõulumees on tõesti saatan või lihtsalt pime.
Nüüd taas olen üksi,
mu kõrval vaid punane porgand.
Kes kurat oli selle memmele ninaks torgand.
Läbi jäätunud klaasi vaatan jälle õue,
karjun, vaikides - armastus tule mu põue.
ja mööda minnes avan ukse, mis jääbki lahti.
PUISTAS HELBEID PILVEPAAT...
ÄRA KADUS JÕULUTAAT.
MIS TAST SAI?
KUHU JÄI?
KAS TA MÖLLAB LUME SEES?
VÕI ON JUBA UKSE EES?
ÄKKI-
MÜT-MÜT-
KÄES ON VASTUS
LUMEMEES ME MAJJA ASTUS,
ESIKUS END LUMEST PÜHKIS
JA SIIS ELUTUPPA RÜHKIS.
LÕPPES JÕULUTAADI RETK,
ALGAS ÜLLATUSTE HETK.
Puistas helbeid pilvetaat
ära kadus jõulutaat
mis tast sai?
kuhu jäi?
kas ta möllab lumesees?
või on juba ukse ees?
äkki-
müt-müt
käes on vastus:
lumemees me majja astus
esikus end lumest pühkis
ja siis elu tuppa rühkis
Lõppes jõulutaadi retk,
algas üllatuste hetk....
PUUD ON LUND TÄIS,
JÕULUVANA KÜLAS KÄIS,
LUMEMEES PILLI LÕI,
KÕIK LAPSED UHKED KINGID SAID!
puistab helbeid pilvepaat
kuhu kadus jõulutaat
mis tast sai
kuhu jäi
kas ta möllab lume sees
või on juba ukse ees
äkki
müt-müt
käes on vastus
lumemees me majja astus
esikus end lumest pühkis
ja siis elutuppa rühkis
lõppes jõulutaadi retk
algas üllatuste hetk!
Õhtul istub lumesees
pisikene lumemees .
Minul temast kahju on ,
hüüab tiigist välja tulnud konn .
Ütleb : toon ta siia alla
päevapoole lasen valla .
Kui on lumi kui on tuisk
Otsi üles suusk ja uisk
Võta kapist labakinnas
Lumme lustima saad minna
Astu julgelt läbi hange
Mis nii pehme, säravvalge
Lase emotsioonid valla
Sõida igast künkast alla
Ja kui aega üle veel
Meisterda üks lumemees
Porgandnina, sütest suu
Seljas lumehelbeist kuub
Lumehelves langeb maha,
tasa, tasa.
Lumememm valmib tasa,
tasa, tasa.
Lumemees kukub maha,
tasa tasa.
Memm sulab vaikselt, tasa,
tasa, tasa.
Vesi aurab kiirelt ära,
tasa, tasa.
Sest pilve vahel päike särab,
tasa, tasa.
Pilvest sajab jälle lund,
tasa, tasa.
Helbed näevad valget und,
tasa, tasa.
Jälle valmib memmehord,
tasa, tasa.
Nüüd sulada on nende kord,
tasa, tasa.
Palju tegemist
Tegin ja tegin lumemme, tegin eile ja täna ja homme. Ei saanud ära tehtud. Ei tulnud suurem asi. Pole mul nägu ega tegu,; pahandab lumemees ise olgu olla et teen mulle mõlemad
Jõulurahvas kirju parv,
kel taga tutt ja kellel sarv.
Tuleb eemalt mandariin,
koorimisest peal on kriim.
Tema kõrval lumemees,
hari käes ja porgand ees.
Pärast seda tuleb põder,
pikast sõidust veidi nõder.
Pärast teda päkapikud,
tuju neil ei miski riku.
Kõige taga sammub seal,
mees, kes igal aastab seab
sammud sinu ukse taha,
kes muu see on kui jõuluvana!
Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.
Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.
Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.
Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.
Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.
Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.
Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.
Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.
Väike kiisu
Väike kiisu lume sees,
nägi seal ta lumemeest.
Uuris,puuris vaatas ringi,
varsti leidis oma kingi.
Järsku kukkus lumi pähe,
kiisu enam õue lähe.
Tuppa jooksis kiiruga,
diivanile lebama.
Tintel tantel, tintel tantel.
Jänkul valge karva mantel.
Kukk sai kullast kannused,
vares vatist vammused.
Karu jõmm sai karu püksid,
lumemees sai lume mütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidi okkad selga.
Sokk sai sokid,susi sussid,
lammaslokid,kutsu krussid.
Aga kõige uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Lumemees
Kes on see mees me maja ees,
kes istub paksu lume sees?
Ta ei karda tuisku, lund
ega maga talveund.
Meeldivad tal külmad ilmad,
suured nööbid on tal silmad.
Kogu aeg tal muie suul,
ninaks on tal porgand suur.
Kaelas tal on villane sall
ja kehaks muidugi lumepall.
See on ju meie lumemees,
kes muu see istuks lume sees.
lumemees on lumest pall.lumest kappikud ja sall.lumest kohu tegin ette.vaada et ei astu vette.kuigi oled tehtud veest.lumine sa siiski seest.