Nõrkadele andku jõudu,
tarkadele mõttesõudu,
vaevlejaile pääsemislootust,
õnnetuile õnneootust,
õilistagu jõuluvalgus
aasta lõppu, uue algust.
Kui kell lööb jutti 2 x 6 ,
siis algamas on aasta uus,
täitugu kõik su soovid,
ka need,mis mõttes läbi proovid.
Mäest ma alla kelgutan,
jõulusoove mõlgutan,
mõttes nimekirja loon
mida jõuluvana toob.
Kodus soovid kirja panen
ja need sussi sisse lasen,
hommikuks on kiri läinud
päkapikk vist järel käinud!
Läbi küünlaleegi valget sadu
aknal lapsuke kes paljajalu.
Ootab uksele üht koputust
ja südame lähedast naeratust.
Mõttes kordab jõulusalmi
ja aja mõõdudes juba uuski valmib.
Jäälilled õide puhkend aknal,
neid pakane osavalt maalima hakkand.
Läbi küünlaleegi valget sadu
näeb lapsuke aknal kes paljajalu.
Ühte lähenevat kogu ,
kes naeratust kõigile toob koju.
Se särasilmne lapsuke
jooksujalu uksele.
Et vastu võtta jõulumees
kel palju kinke kotis veel.
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
Karl Ristikivi
Ootan midagi mida ei tule.
Oodates ootan ootamatut.
Petetud, pettus enselt
Talumatu, vaigistamtu olematus
Ja olematuses olemine.
Kandmatu rist, püha hiiv
Ähmane kui udu
Pime kui öö.
Olematu kui paradiis.
Mõtteline mõttetu kapriis
Tahutud, loodud, veatu ideaal.
Justkui veenus muistsel aal.
Ja unustus, mu tuska kasvatab.
Unustanud unustamatu unsituse õnnest
Teadvus teadlikult teadvustanud üksinduse
Igipõlise ja igavese, hetkelise ja elava üksi oleku
Ma olen siin ja kõikjal
Olen kõikjal ja mitte kuskil.
Olen seal kus teda ei ole- iial ei tule
Ja leppida sellega- Ei
Enne saabub ike ja orjus, mu meeltesse.
Teab, aga vaikib. Tunneb- ei
Sõnades nii kergelt ja lihtsalt
Mõttes kui piiritu piin ja südametus.
Ja kaon ma siit.
Olematuses muutun.
Kaotan end.
Üks mees.
Sirge rüht ja sadulas mees...
....ta vaatamas preeriasse oma pilgu ees...
....mõttes vaid vabadust hinges ta ihkab..
....orjust ja valet kartes vaid vihkab...
....elada,jahtida see on ta soov...
...esi-isade vaimude maailmast laule ka loob...
....loob ja edasi annab siis need...
...nii oma rahva ta teadjamaks teeb...
....räägib ka tants,tema kommete väljendus viis..
....ainus mis soovib ta.. oleks vast siis..
...et valge mees tema rahvale ülekohut ei teeks.
Väike poiss kord mängis õues,
emaga seal müras ta
ja siis istus tema sülle
hoolitseva jutuga:
"Emme,kui ma suureks kasvan
siis sa minu tegu näed,
sinu eest siis hoolt ma kannan
kui sa ükskord vanaks jääd.
Siis ma hoian sind nii õrnalt
nagu väikest lillekest,
laulan sulle nagu oskan,
nagu laulab linnuke !"
Ema kuulas lapse juttu
oma mõttes tasa pealt,
mis viis tema silmaveeni,
mis ta südant liigutas.
Aastad käivad oma radu,
poisike on sirgumas
iga päev ta emal abiks,
mures kaasa tunneb ka.
enne uinumist voodisse heidan
kuidas unistused padja alla peidan...=)
aja möödudes silmad avan
oled minu kõrval
teen sulle pai-=)
kust nii ilus neiu siia sai.
hiline päkapikk vist sind tõi
terve suss sind täis sai...=)
Üks muinasjutt on mul meeles..=)
kuidas olid fantaasjas minu juures.
olime metsas suures.
olid ilus olid minu juures...=)
kuidas kohtasin juhuslikult sind,
olid eksinud ja usaldasid mind...=)
mina olin eksinud ka .
aga arvasin parem kui seda ei tea sa.
mul kaasas oli süüa
ja allikas võluvett võisime juua.
ja telgi ma välja võlusin..=)
kuidas sinu naeratuse ees ma sulasin...=)
peagi saabus vaikus...=)
ainult öökulli uile ule metsa kaikus.
ma sind kaissu võtsin
mõttes kõik teised maha jätsin..
ärgates sulle pai ma tegin
sinu silmades vaid ilu nägin.
õuest kostis krabin
taas saabus vihmasabin
siis mõistsin ma
vaid unenägu oled sa
aga arvutist sind leidsin
ühe luuletuse sinu postkasti peitsin...=)
vot see on minu tehtud...=)
loodan et meeldib...??
kui headusest on saanud paine
ja mõttetuks muutund kõik maine
ja muud pole mõttes, kui üks
ning veel küsimus, miks? miks?
siis kokku end võtta on vaja
ja endal teha ise paremad ajad
ehk saab nii üle ka tõsisest murest
ja rõõmu saab tunda ilusast suvest.
Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.
Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.
Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.
Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.
Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.
Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.
Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.
Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.
saatsin perse saatani
taamalt pealt vaatasin
pea norus ,võttis end kokku
läks ja ronis auku roppu
punavärv nüüd tuhmunud
ise peegli ees jahmunud
mõtleb miks nii käitus
mõttes kõib kõva väitlus
lolliks tegin suure saatani
nüüd ette võtan draakoni
Pea õltsist uimane otsas
kõht näljast punnis ees
käed lehvimas laiali tuules
jalad vaevalt kannavad veel
Nii koperdan pea iga päev koju
silmad udused ja vidukil peas
mõttes tuikamas kahtlane kahtlus
kas tõesti olengi mõttetu mees?
Enam ei tea.
Ma tahan põgeneda,
sest ei jaksa enam jageleda.
Tahan saada rahu
ja enda elumõttest aru.
Tahan kaugele ära siit,
kus keegi ei tunne mind.
Lootes et mind ei leita,
ei hakka ennast ka peitma.
Unustades ära möödunud jubedused,
täidan endale antud lubadused.
Ma lähen enne kui hilja,
muidu ei kanna mu plaan vilja.
Ma tahan jõuda selgusele endas,
ning paremat ennast leida.
Elu pole lihtsalt väärt midagi,
kui saavutada Võimatut ei üritagi.