WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Saabunud on aisakella ajad,
kaugusest ta kutse meile kajab,
hämaruses kaunil häälel hüüab,
meie südamesse tulla püüab.

Tahab sinu kodu juurde astu,
loodab, et sa helised sealt vastu.
Tal ei ole kehas pillikeeli,
ometi ta ülendab su meeli.

Aisakell ei kõla ainult sulle,
tema helin kustub küünlatulle.
Midagi ta endas kanda suudab,
mis me hinge ilusamaks muudab.


Hinne: 9.0/10 (1 hinne )

Zipzic (08.12.2007)

Astub tuppa äge mees,
kellel valge habe ees,
lund ta kuuelt maha pühib,
higist otsaestist nühib.

"Kas siin majas lapsi häid?"
Küsib ta, ja ringi käib!
Ema muigab, isa naerab,
lapsed hirmust peitu poevad.

Jõulumees siis kingiga,
lapsi välja meelitab,
Nüüd on kõikil rõõmus meel,
Jõulumees on uuel teel...


Hinne: 8.3/10 (3 hinnet )

Aili (11.12.2007)

Korra aastas tuleb ta
üle lume särava,
väikseid lapsi kallistab
kingiga neid rõõmustab.

Kui sa oled olnud hea
ja kui salmi peast ei tea,
paberilt võid piiluda
pika paiga meelita.

Jõulumees on väsinud
rasket kotti tassinud,
rõõmu talle teeb see,
rõõmsalt koti lahti teeb.

Kinke jagab rõõmuga
saavad ema, isa,lapsed ka
kott nüüd jäänd on kergemaks.
Astub vaikselt edasi,
et rõõmustada paljusid.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

Ketu (15.12.2007)

Oh, vanamemm see usin
jõulupuhastust just tegi.
Prügiämber prahti täis
sussid jalas viimas käis.

Päkapikk ei leidnud sussi
terve toa ta ajas sassi.
Lõpuks lahkus kurvameeli
polnud teda oodand keegi.


Hinne: 6.0/10 (1 hinne )

Tarmo (29.12.2007)

Lõppegu viivuks
pinge ja rutt
Haaraku meeli
Jõuluöö muinasjutt


Hinne: 8.5/10 (2 hinnet )

Jaana (21.12.2007)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Päike mis nii kuum ja särav.
Meelitab ja kutsub meid.
Tunded mis vaid hellad inges.
Iial neid ei kustuta.
Võta vastu soovid sära
ära seda unusta.Õrnus hellus
mis sind kutsub iial ära kurvasta.
Võta see mis sinul parem .
Sõprus sära siiski tähtis
neid sa meelde tuleta.


Hinne: 9.3/10 (10 hinnet )

suvi (12.03.2009)

Hulkur tuul

Hulkur tuul tallas viljapäid...
..pillutas lainete valgeid harju..
..lennutas lehti.
Pilvi puhus kui purjelaevu..
..puges siis ühte sammaldunud kaevu..
..vänsutas veesammast siis seal..
..kuni oli elektri liinide peal..
..kraksutades pillutas pingul traadi keeli..
..küttes üles inimeste meeli..
..mütates nõnda lahkus siis teadmata suunas. saabus tuule vaikus..
Päev sulges oma silmad..
..selges taevas nüüd paistmas vaid kuu..
..valgustades iga põõsast ja puud.


Hinne: 5.0/10 (1 hinne )

katanka (08.10.2009)

Ma ei tunne ennast

Ma ei tunne, oma kõrvu,
Kuid kuulen hääli.
Ma ei tunne, oma silmi
kuid ikkagi ma näen.

Ma ei tunne oma meeli,
kuid sisimas olen ma soe.
Ma oskan rääkida keeli,
keegi, kaugel mu mõtteid loeb.

Ma ei saa öelda,
ma oma mõtteid söendan.
Ma ei taastu
kuid ma ei saastu.

Veri, mis voolab mööda keha
on minus, mürgine.
Ma ei saa teha seda,
mida ihkan teha sügisel.

Ma ei tunne oma meeli
ei saa neelata
kõik on keelatud,
et tunda enda meeli.


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Annela Kams (07.12.2009)

SUHKRU SAI

Suhkru sai on halb ja vana
ise oled ka sa vana
täpselt suhkru saiaga ühte
mulle meeldib lugeda münte.

Kui mind märkad sõõmas suhkru saie
kohe minu peale käratad sest et
sulle meelivad suhkru saiad aga mulle
hoopis kurjad isad


Hinne: 4.3/10 (34 hinnet )

MARTIN (14.11.2010)

Vastumeelne tunne, painav.
Valdusi endale koljus laiab.
Salvab kõk organismi lihased
katab viimsegi naha pinnase.
Sulgeb lootuse silme sees
varjab pilti reaalelu ees.

Oled muutunud külmaks ning mõistmatuks,
teistele jäänud südamelt avamatuks.
Sind ei paisteta kuulavat kui seletad,
üksnes oma tuimsusega teisi peletad.
Pühendud tõsimeeli oma huvide arendusse
ent nende väärtus ilma sotsiaalse rahuta langeb unustusse.

Rääkimata, et oled peagi murdumas
on su lähedased end süüdi tundmas.
Kinnitad neile, et emotsionaalselt ajad on tormikad,
saladuslooril magu ravimitega kostitad.

Miks sa siis endale sellise eesmärgi seadsid?
Et tähelepanu ja kadestavaid pilke saada, ma teadsin!
Muide kõik mis sa tegelikult igatsed
on austus ning armastus.


Hinne: 7.8/10 (4 hinnet )

Anonüümne (11.01.2012)

Istusin kord akna all,
kuis siis nägin et seal all.
Keksib väike kassike
käes tal väike ussike.
Meelitas nii linde ligi.
Juba otsa ees tal higi.
Linnukesed aga,
nägid kassinaga.
Kass see vehkis, liputas,
ussikest ta saputas.
Linnud aga ei taht tulla,
aga tuli naabri Trulla.
Võttis ussisit kinni naps,
kassikese ka veel amps.


Hinne: 5.6/10 (23 hinnet )

Hanna Grete (13.03.2012)

Puhkus merel!

Sinine, kirglikult möllav, meri!
Ergutab mu meeli, tormine veri.

Tasane merekohin kõrvu paitab,
lindude sidin mul uinuda aitab.

Taevasinast hellalt puhkab silm.
Päikesekiirtega kaunistatud ilm.

Üksi merel oma nukra paadiga,
magusjaheda allikavee vaadiga.

Verinoor delfiin mul pilku püüab.
Vetevool mu nime ammu hüüab!

Pingsalt silmitsen merepiiri sära,
ja kõheldes lange üle paadipära.

Olen kui vabalt lendlev sinilind,
kellel puudub materiaalne hind.

Rõõmsalt hõikan üle laineharja,
kingi meri mulle mu õnnemarja!


Hinne: 10.0/10 (3 hinnet )

Kairi Kuusemaa (04.05.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww