Metsateel kus kodutare,
kuulen, keegi kopsib -
see vist mõni rähnipere
õhtust toitu otsib.
Ei see pole rähnist lind,
ehk ma eksitasin Sind,
see ju keegi tuttav mees,
kel nii valge habe ees.

Metsateel kus kodutare,
loomad saatmas taati,
tares ootab lastepere,
teda suvest saati.
Taati vastu võtab pere,
kõik nad ütlevad tal tere,
küsivad, kus olid Sa,
miks meid nii harva külastad.

Metsateel kus kodutare,
koju jõudis inimvare,
kes on aina Soomes tööl,
ei ta maga ei ta söö,
sest, et pere kinke nõuab
nii kui isa koju jõuab.

Videvikus õhtu eel
ükskik saan veel metsateel,
Põhjapõder saani ees,
saanis istub Jõulumees.
Saanis paksu teki all
palju kingitusi tal,
sõidab laste juurde ta
kingitusi jagama.

Sahisevad saanid, reed,
sõitjatel on helkvel meel,
jõulusõitu teeme me,
põlislaande viimas tee.

Kena kuuse leiame,
selle alla istume,
lõkketule süütame
ja metsa lummust naudime.

Lõke loidab, limpsib halge,
istujatel puna palgel,
ümberringi maa on valge--
kõik siin tundub lihtne, selge.

Siis endile me tõotame,
et loodust puhta hoiame,
et mitu aastasada veel
on sama kaunis metsateel.

Metsas üksik kuusk om mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudab veel

Miks ta peab siin külmetama
üksi metsa sees
kui võoks lapsi rõõmustada
seistes mende ees

Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõiskaks:"Vaat kus alles saak!"
viiks ta koju reel

Siis ta ümber kisa kära
palju rõõmsaid silmi
teda näevad ehtesäras
on see unes või on ilmsi

Siis korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses`suunas sahisemas suusk
kus puuke uhkelt sirgub

Nüüd suusataja seisma jääb
just kuusekese ette
"Kui ilus puu" ta kohe näeb
haarab raieriista kätte

Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla

Metsatee

kõndisime metsateel,
kõigil oli rõõmus meel.
eemal paistis meie tuba,
kuhu saabume juba.

toas on meil kuusepuu,
mis sädeleb kui kollane kuu.
eemal paistabimelik kuju,
see on jõulumees kel rõõmus tuju