Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg,
millal sina tuled?
Mul on valmis juba kingid,
praed ja küünlatuled.

Mis on jõulud,
kas see kui vanemad unustanud lapse.
Kus on jõulud,
kui lapse toa uksed trellitakse.
Miks on jõulud,
kas selleks,et üksteist unustatakse.
Millal on jõulud,
Kui sinu peres aind nutetakse.
KES SEDA TEAB?

Sätendab talv oma külmas ilus,
valged kristallid õrnalt õhus lendlevad.
Tasahilju hakkab kostma tume mürin,
metsa tagant ilmub kuuvalgel lagedale,
terve ründajate brigaad.

Lumi sajab maha ega märkagi,
kuidas kuulid helveste vahel rajavad teed.
Kõlab taaskord kurdistav kahurituli,
metsaveerul üks tankidest lõhkeb poolel teel.

Lumi sajab maha ega märkagi,
tema ümber toimuvat.
Võitlevad põlvini lumes poisid punases ja
lapsed, kellel haakrist uhkeldab sineli peal.

Sätendab talv oma külmas ilus,
punased kristallid õrnalt õhus lendlevad,
millal peatub viimaks see katkematu häving,
millal lõppeb küll see vennatapusõda kord.

Juku ootab jõuluvana,tüütab isa,tüütab ema,millal jõulutaat küll tuleb, ootamine pikk ja kole.
Salmid ammugi on peas, laulegi ta mitut teab.
Äkki kuuleb, keegi tuleb tümpa, tümpa trepist üles.
Ongi kallis jõulutaat, Juku hüüab hurraaa!
Tantsib, laulab, salme loeb, lõpuks taadi sülle poeb.
Taadile teeb pika pai, suure kommikoti sai.

Millal yuleb jõulumees
oma suure saani sees.
Millal jagab kinke ta
millal mugib sinki ta.
Küllap varsti tuleb ta
oma päka karjaga
siis teeb moosi marjaga
võtab toosti karjamaal.

Jõuluvana, Jõuluvana,
kullakallis Jõuluvana!
Kas Sa tead, kui pikk on öö
või kui raske lapse töö?
Siis kui väljas talv ja pime,
minu töö on ootamine.
Ootan millal tuled Sa.
Suure kingikotiga.

Olin kaua ärevuses oodates jöulukuud.
Siis tuleb külla jöulumees.
Klnke palju koti sees.
Luuletused ammu peas
ootan millal tuleb ta.

Jõuluõhtul väike päkapikupoju
seisab akna all ja ootab isa koju.
Päkapikuema võimatult ta tüütab,
millal isa tuleb, kuusel küünlad süütab.

Päkapikuisa pikal talveteel,
sõidab, sõidab jõuluvana reel.

Südaööl saab päkapikuisa koju,
aga juba magab päkapikupoju.
Isa oodata ei jõudnudki ta ära,
uinus enne ta, kui süttis küünlasära.

Päkapikuisa käib ju jõuluööl jõuluvanaga koos jõulutööl.

Hommikul, kui päkapikupoju ärkab,
otsemaid ta kahte tähtsat asja märkab.
Päkapikuisa magab kindlalt kodus,
jõulukuuse all on kingipakid rodus.

Jõuluvana ammu ootan,
näha varsti teda loodan.
Olin aasta läbi hea
jõulusalmgi pikk on peas.
Ärevusest istun aknal
kaugusesse kurvalt vaatan.
Millal saabud jõulumees
kingitused kotisees?

Jõulu ootel

Lumevaip sädeleb niitudel hele,
liigagi särav ta silmale-
päike see vööte veab põrandale,
ilm on minemas külmale.

Istun aknal, jäärooside taga,
rüppe on vajunus kiire töö,
südames küdemas küsimus vaga;
millal saabud,oo jõuluöö?

Emake ketrab ja ümiseb tasa,
temagi jõuludest unistab.
Vaatan välja ja ümisen kaasa,
päike jääroosidel naeratab.

Kuis on nii armsad need ootusepäevad,
detsembri külmad ja tuisanud tee,
südamed tund-tunnilt soojemaks läevad,
silmi toob ootus ja igatsus vee.

õhtu hiline ja vaikne,
peremees näib olevat ükskõikne...
lapsed kiiruga veel salmi loevad,
emal jõulutoidud ahjus praevad.
Lapsed enam oodata ei taha,
millal tuleb neile jõuluvana.
Perepea siis sammud seab,
õue, oma laiskuse siis veab.
Varsti vali uksekell,
jõulumees - nii armas hell,
Tule tuppa kallis vana,
lapsed juba rõõmustavad!
Kilked, hõisked valjud nüüd,
jõulumees teab oma tööd.
Tublilt lapsed esinenud,
vastutasuks kingid saanud.
Hüvasti - ta jälle läeb,
ootamas ka teised, kes teda näeb.
Nüüd võib lõppeda ka jõuluõhtu,
pererahvas täitmas kõhtu.

Ilm on porine ja paha,
millal tuleb lumi maha?
Mina päkapikku ootan-
tihti aknast välja vaatan...

Keegi minu soove kuulas,
vargsi akna taga luuras.
Juba lumehelbeid langeb,
peagi väljas kõrged hanged.
Nüüd saab tulla Jõulumees
põhjapõdrad saani ees!

JÕULUMEES, VAT NII ON ASI
OLEN SIIN ÜKS KÜSIMASIN.
KUIDAS ON SUL NII PALJU RAHA
TEHA KINGITUS, MIS TAHAN.
KUIDAS KINGIKOTTI PAKSU
RINGI VEAD, KUIS ON SUL JAKSU.
MIKS EI AADRESS MEELEST LÄE
NEID SUL TERVE VIRN JU KÄES.
KUIDAS LASTE NIME TEAD
KAS SUL ON KÕIK NIMED PEAS?
PÕDRAD KUHU PEIDAD SA,
ET EI SÕIDA NENDEGA.
JA VEEL TAHAKS TEADA MA
KUST NII VALGE HABE SAAD.
JA KAS TEDA VALGENDAD.
MILLAL RIIDEID VAHETAD
EKS JU SA KA HIGISTAD.
KORSTNAST, KUST SA SISSE POED
ON JU KURADIMA SOE.
MIKS ENNE JÕULE SIND EI NÄE
KÄIA VÕID JU IGAPÄEV

Olles jäätunud aknal jõuluootel,
künkal lapsed-salvokelgud pooltel.
Väljas sajab paksu lund,
väsinud mees laseb kuuse all und.
Millal need päkapikud liiguvad,
aknalaual ekstreemselt kiiguvad.
Pole ma neid kunagi näinud
pole nendega ühes kooliski käinud.
Loodan ,et kunagi neid siiski näen
kindlasti ulatan neile abistava käe.

Jõulumees, oh jõulumees
millal sa kord tuled,
mul on juba partidelt
kitkutud kõik suled.
Põrsad ahjus särisevad
süldid löövad lurtsu,
lapsed ootest värisevad
vanad tõmbund kortsu.
Kui siis, vana, kohal oled
rõõm meil matab hinge-
millestki meil kahju pole
vabastame pinge......

Oi päkapikk-pikk-pikk,
Sind ootan ma,
et millal minu juurde
jõuad Sa,
sest homne viimne päev
on tulla Sul,
et kätte anda
kingitused mul.

Ma tahan teha
Sulle mitu paid,
mis sest, et küllalt
teiste käest neid said,

Veel annaks Sulle
õuna ilusa,
et ikka jälle
külla tuleks Sa !

(noh,see pole altkäemaks teps mitte !)

Aasta nii kiiresti mööda on läinud,
jõuluaeg jälle meil kätte on jõudnud.
Õuest kostab pidevalt kahtlast müra,
ehmatavad jälle me koerakese ära!
Savisaar tõotas küll rahulikku aega,
millal see tuleb? Kaua peame olema vaevas!?

Aeg millal tutvusime,
Aeg millal sõbrunesime,
Aeg mis on möödunud tohutult kiirelt
On just meie tutvuse ja sõpruse
suurim rõõm.
Sellega soovin teile kõigile,
Head Sõbrapäeva

Aeg mis kiirelt lendab,
soovid mis kaasas kannad.
Mõtetes ikka sa kõnnid,
ootad ja tagasi vaatad.
Alati mis varuks sul on
naeratuis...
Heas tujus on tuhanded mõtted,
unistused ja lootused.
Hoia neid, ära maha unusta
kunagi ei tea millal kus neid vaja läheb

Tuli tuisutaat
valge vaibaga .
Maa külvas kullaga
laste sära silmis,
süda peksleb rinnus.
Ootusest on väsind
jõuluvana jookseb
juba kotid seljas.
Vahva jõulutaat on
meil, mida head küll soovida võiks.
Panin soovi jõulutaadi kotti
ootan arga millal soov minuni lendab
Päkapikud usinasti askeldavad
jõuluvana pidu paneb.

Karumõmmi nööbisilmad
ootasid sind ammuilma
minu silmad käisid ka
akna peale vaatama,
millal tuleb jõulutaata
lõpuks jõudsid,küll on hea
enam ootama ei pea.

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees

Minu isa!

See luuletus on minu isast
kellest paremat pole olemas
Vöibolla ta vahest kaitseb mind liiast
aga ma pole temas midagi muutmas

Ta oskab olla hea issi
ja vahest liiga palju targutada
Ta teab millal öelda et minust ei tule missi
ilma et mind kurvastada.

Ta on ka majapidamises väga osav
ja kõik toidud on super head
Muidugi on tal õigus kaa selles osas,
et kui ma teda ei kuula teen ma jälle vea.

Mida vöiks veel tahat ühelt isalt
kes on lihtsalt üle kõige
Ta kestab meie vingumist, nii visalt
ta on ainuke kes suudab, see õige.

Kui peaksin olema sinu asemel
siis saadaksin end juba Narva
aga kuna sa oled nii heal tasemel
siis soovin sulle heas isedepäeva!

Taevast sajab laia lund,
lapsed jõulust näevad und.
Oh,millal tuleb jõuluaeg,
meil oodata,on raske aeg.
Kui kätte saame kingid me,
siis terve aasta tublid oleme

On kätte saabumas jõulud.
Küll ootame me seda millal kingid tulevad ,koos Jõuluvanaga