WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Põder nukker, kurb on meel,
et ei ole laste juurde teel.
No mis sa teed, kui lund ei ole,
Päka sõidab ATV-l.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Aare (10.12.2007)

Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

K.K. (13.12.2007)

Jõuluvana lastelastel
küll võib elu olla hea!
Jõuluvana lähedastel
kingimäed on üle pea!

Seal on uiske, seal on suuski,
isevärki nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,
mis kui taevast kukkusid!

Igas toas on kommikuhi,
nurgas mandariini mäed!
Imeasju enne pühi
Jõuluvana majas näed!

Ent kui ruttab Jõuluvana
kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama
jäävad pöialt imema!


Hinne: 8.4/10 (5 hinnet )

kerli (13.12.2007)

Kord nääritaadi pauna sees
kaks pähklit kokku sai.
“Oi, kuhu viib meid paunamees?
Maailm on suur ja lai!
Said metsas mitmed oravad
just selgeks nääriloo.
Kel salmid - laulud soravad,
eks pähkleid vääri too.
Kuid oravad, oi, õelad on!
Mis teeme nüüd me kaks?
Neil hambad nagu nõelad on.
Meid söövad naks ja naks.
Nüüd mööda kanne, nukkusid
siit üles otsemaid!”
Nad veeresid, nad kukkusid,
kuid tõesti välja said.
Ent kotisuu peal neile taat
lõi peale labakud
ja hüüdis: “Vaata aga vaat!
Said kelmid tabatud!
Kus kanged! Pean teid selle eest
küll üle kuldama.
Kui tuleb sula, pihu seest
teid poetan mulda ma.
Kui teist ei saa ka vara muud
just nääri iluks, auks,
kuldpähkleid kandvad sarapuud
teist tõusku laste jaoks!


Hinne: 6.0/10 (2 hinnet )

Deisy Sild (13.12.2007)

Jõuluõhtu

On õhtu ja küünlad põlevad,
kuusel ehted säramas
ja täis õnne laste silmad.
Õhus tunda ootusärevust.
Käes aasta ainus päev,
kus rõõmu jagub kõigile.
See on õnnistatud aeg
ja armas väiksest suurele.
Just ahjust tulnud kakuke
ja laual valmis verivorstike
ning laste tehtud piparkook
on tuppa loonud erilise õhu.
Ema kappi pani põlle
ning laud on kaunilt kaetud.
Kõigil harras ärevus,
et pole kohal jõulumeest.
Lapsed vaikselt omi salme
on ümber ema kordamas.
Nad ikka jälle küsivad,
miks issi õues nõnda kaua.
Siis kosta valju kopsimist
ja unub issi puudumine.
Näe, seal ongi jõulumees
suure raske kotiga.
Nüüd lapsed harda värinaga
omi laule, salme esitavad.
Oh, kuis sealt kotist jagus
salle, kindaid, nukke, autosid.
On rõõmusagin nii suur,
et vaevu tähelegi pandi,
kui lahkus jõulumees
ja mil isa tuppa tuli.
Küll siis talle muljetati
ja kärarikkalt kaasa tunti,
et juba läinud jõulumees,
keda issi nii ei näinudki.
Ema issit õrnalt kallistab
ja miskit kõrva sosistab.
Siis ta kõiki lauda kamandab,
et muidu vorstid jahtuvad.


15.detsember 2004.a.


Hinne: 5.2/10 (5 hinnet )

alar (13.12.2007)

Jõuluvana lapselastel küll võib elu olla hea.
Jõuluvana lähedastel kingimäed on üle pea.
Seal on uiske,seal on suuski,isekäivaid nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,mis kui taevast kukkusid.
Igas toas on kommikuhjad,nurgas mandariinimäed.
Imeasju enne pühi Jõuluvana majas sa näed.
Ent kui ruttab jõuluvana kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama jäävad pöialt imema.


Hinne: 10.0/10 (2 hinnet )

Liisu (14.12.2007)

Tuul Ja Kuusk

Tuul:
Olen Põhjatuul! Uhuu!
Raagu puhun iga puu!

Kuusk:
Siis kui terve mets on paljas,
kuusk on ikka ilus haljas.

Tuul:
Oot, sind sasin sedamaid!
Sa ju torkad mind, ai, ai!

Kuusk:
Ära tule, tuulevana,
minu okkaid puudutama!
Metsale on ehteks nüüd
minu roheline rüü.

Lastel meelgi nukker oleks,
kui ma talvel haljas poleks.
Mis nad nääriks tuppa seaksid?
Mille ümber pidu peaksid?


Hinne: 6.7/10 (3 hinnet )

Aiki (15.12.2007)

Mul meel on mustja tuju paha
sest lund ei ole sadand maha
nüüd siia sõita saaniga
Taat tulla ei saa põdraga.
Kui jõulutaat ei tulla saa
tema asemele astun ma ,
sest ega ilma kingita
või jätta õde,venda ma.
Ma pliiatsid mis terved veel
panen pakki oma vennale,
mu nukk mis üsna kenake
saab kingiks õeraasule,
ja isale teen paki ka
ta kingiks ema salli saab,
aga ema paki sisse siis
panen kommiraha -krooni viis !
tal meeldib poes sopata,
las ise kommi ostab ta.
Aga omale ? Oh kus on häda,
ei või ju ise pakki teha !
Kuid pole miskit parata
sell aastal jään ma pakita...


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

suur vennas (19.12.2007)

Metsas üksik kuusk om mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudab veel

Miks ta peab siin külmetama
üksi metsa sees
kui võoks lapsi rõõmustada
seistes mende ees

Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõiskaks:"Vaat kus alles saak!"
viiks ta koju reel

Siis ta ümber kisa kära
palju rõõmsaid silmi
teda näevad ehtesäras
on see unes või on ilmsi

Siis korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses`suunas sahisemas suusk
kus puuke uhkelt sirgub

Nüüd suusataja seisma jääb
just kuusekese ette
"Kui ilus puu" ta kohe näeb
haarab raieriista kätte

Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla


Hinne: 8.0/10 (4 hinnet )

Raivo (20.12.2007)

Kui sõber kukkus, haiget sai,
siis lohuta ja tee ka pai.
Kui ikka nukker on ta meel,
võib kalli kalli teha veel.
Ja kui ei lohuta ka see ,
siis oma kompvek pooleks tee.


Hinne: 8.2/10 (5 hinnet )

MARGE SOBOLEVA (09.01.2008)

Kui ühel hetkel on mul olla valus
ja tunne, nagu oleks kõigil jalus,
siis sulle mõtlema ma pisut pean
ja taas mu nukker tuju muutub heaks.
oled mu parim sõber.


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

Helve Tobber (06.02.2008)

See kord ei taha ma laulda
ei nukkust ei jukkust.
Laulan vait sellest,
kes kõikidest kõige kallim.
Ema sinust ongi mul laul
nii lihne ja kerge see viis...


Hinne: 5.9/10 (25 hinnet )

Annika (12.02.2008)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Betti Alver 1964


Hinne: 8.8/10 (12 hinnet )

Kerli (13.02.2008)

Aeg,oli meil,tundeid vaid täis,
ei teadnud ma,mida uskuda.
Kui teaksid vaid,et vältisid mind,
olid kui tuul,mis möödus
puudutades hinge ja südant.

Sinust jääb vaid mälestus,
mis on ilus ja kurb väheste
õnnehetkedega.
Kadus päike mu päevast
naeratus suult.

Igatsus jäi südamesse,
miks ootama jätsid sa mind,
kui seda sa ise ka teaksid.
Päike on tõusmas minu päeva
sinust jääb vaid mälestus.

Pikad on ööd ja päevad
mis veedan mõeldes sinule,
lootes,et aeg pöördub.
Nähes teisi,kel õnn silme ees
mõeldes,miks just mina olen see.

Südames on vaid mälestus
mis ei kustu kunagi.
Vähesed hetked,mil õnn oli minuga
neid loodan tunda veel
kas koos sinuga või sinuta.

Möödub ka aeg,pime on öö
näen vaid oma varju mis nukker.
On nukker ta meel,valus ta hing,
ei peatu ta teel,oodates sind
unistades heast mis seisab teel.

Sinust jääb vaid mälestus
mis hinge laastada võib
pisarad silmadesse toob.
Kas kunagi leian ka rahu,
ja saan unustada sind.

Mida toob mulle tulevik
mustad varjud mu teel
kas kaovad ka need.
Mälestus mis südames
ei laseks kaotada neitki mu teelt.

Uskuda tuleb vaid,on olemas teisi
peale sinu mu teel.
Ei muutu mu mälestus
millest loobuda ka ei tahaks
hoides seda enda sees,minnes edasi.


Hinne: 7.4/10 (5 hinnet )

Marika Mälton (07.10.2008)

Üks koerake

..Üks koerake jookseb mõõda teed..
..kõpakeste all lirtsumas tal tänaval voolavad veed..
..väliselt kõhna ja kodutu paistab..
..pisike ninake lõhnu tal haistab..
..hea ei ole tema elu selles ilmas..
..inimestel ta pigem "pinnuks" on silmas..
..silmas,kuid kas süüdi on siis tema..
..temalgi ju olnud on Ema..
..Ema..
..kes loota jääb,et nautida võis sooja tuba..
..ilmavalgust nägematta aga kotti topiti tema..
..ta tahtmatult rebiti eemale Ema soojast kehast..
.. arusaamatuks jäi talle,miks seda tehti..
..kas siis taevased seadused inimeste kohta ei kehti??!!..
..kuid kotis ta oli ja pimedus,nälg saatsid seal vaid teda..
..teda kes nüüd saatuse hoolde oli langend ja kõigest vähesest ilma jäätud..
.. koerakest seda...kelle silmist võis lugeda välja vaid nukkkrust.


Hinne: 6.7/10 (3 hinnet )

katanka (24.09.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Sügis

Vihmane ja hämar,
vesine ja udune,
hall ja pime,
sombune ja nukker.

Tuuline ja kõle,
näpistav ja külmetav,
mullalõhnane ja kõdunev,
hüvastijättev ja kurb.

Seeneline ja samblane,
luigelaulune ja õunalõhnane.
Villasokiline ja salline.

Vaatasime koos sügist,
nägime koos sügist,
tundsime koos sügist,
hingasime koos sügise hõngu,
jalutasime koos lehesajus.

Järsku oli hoopis kõik:
värviliselt kaunis,
kuldkollaselt kuldne,
pur-purselt punane.

Päike paitas õrnalt,
läbi rõkkava sügisvärvi,
tuul keerutas tasa,
lehti ümber me jala.

Sina avasid mu silmad,
et saaksin näha,
sügiskauniduse sära.

Sina avasid mu meeled,
et saaksin tunda,
õunalõhnalist sügislummust.

Sina tegid sügise soojaks,
hoides mind kaisus,
kuniks vihmasadu vaibus.


Hinne: 9.2/10 (5 hinnet )

Mailis (01.11.2009)

Nukker isadepäev

Isadepäeval näeb tuhandeid lapsi
käekõrval lõbusalt vedamas papsi.
Aeda koos isaga!Kooli koos isaga!
Üks laps kuid põselt peabpühkima pisara:
tal on küll kena ja armastav ema,
kuid oma isa ei mäleta tema.
Täna ta tunneb end eriti lööduna:
peaks küll see isadepäev rutem mööduma!
Kuidas ta seni neid päevi küll talus?
Isast on rääkida,mõeldagi valus...
Siis aga... tee peale lendas üks suleke,
vihmapiisk sätendas sellel kui tuleke-
võib-olla last nõnda tervita isa,
öeldes:"Pea püsti!Ja kuivata pisar!
See on küll kurb,et ei saagi nüüd tulla ma
sinuga rääkima,õppima,hullama,
aga kõik see,mida head oli minus,
ära ei kao,vaid jääb elama sinus!
Õpetab see,et sind aitamas pole ma.
kaks korda tugevam elus sind olema..."


Hinne: 9.3/10 (99 hinnet )

Merilyn (02.11.2009)

Mis asi on kool?


Selline koht on kool,
kus ei puudu laud ega tool.
Toots peab seal nüüd vagusi istuma,
ei tohi ta lollusi tegema viskuda.
Tunnis peab vait olema kui sukk,
aga seal ei tohi istuda kui nukk.
Tunnis peab vastama kui õps küsib,
isegi siis, kui õpilane köhib.
Kui koolikell vahetundi heliseb,
tuleb Toots pingi alt välja
nii mis koliseb.
Ta läheb oma müristajat tooma,
ja uut püssirohtu looma.
Varsti kõlab pauk,
nii kõva, et saunaaknas on auk.
Nüüd jälle heliseb kell,
see heli pole Tootsi kõrvale hell.
Selline elu on koolis,
Toots istub jälle oma toolis.



KOOLI LÕPP
( “Mis on kool” järg )

Nüüd lõppes ära kool,
Tühi on Tootsi tool.
Tühjad on ka teiste laste toolid,
Tühjad on kõik Eestimaa koolid.


Nüüd sõidab Toots ära Venemaale,
Külastama uhkeid saale.
Pärast punanahkadele külla tõttab,
Külakostiks mammutiliha kaasa võtab.


Siis läeb külla Teelele,
Et paremat kastet saada keelele.
Pärast köster soovib neile head elu,
Pulmakingiks kingib neile lelu.


Hästi elavad nad nüüf koos,
Ei saa otsa nende pulmamoos.
Nüüd ma lõpetama pean,
sest restorani ma nüüd läen.
06.06.2002



Hinne: 5.6/10 (8 hinnet )

Katrin Olhovikov (08.12.2009)

Pikalt rännult tuli talv,
põsed punetasid tal.
Tahtis pehmet lumehange,
jalad olid päris kanged.

Talvepoisil nukker tuju,
kuskil pole lumememme kuju.
Otsis siit ja otsis sealt,
iga aiateiba pealt.

Lõpuks leidis lumetaadi,
kes sõi pargipingil praadi.
Taadu lund siis tootma hakkas,
talvepoiss siis rõõmust rõkkas.


Hinne: 7.4/10 (8 hinnet )

Carol (10.12.2009)

Sina ja mina,
mina ja sina.
Oleme sõbrad ja kõik.
Ei tekki kuskil meil lõik,
Sest oleme parimad sõbrad.

Oleme meie nagu kaksikud,
nagu Barbie nukkud.
Sest oleme parimad sõbrad,
Nagu kõik põdrad.


Hinne: 6.7/10 (20 hinnet )

Erika (11.12.2009)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Hinne: 1.8/10 (163 hinnet )

kristina (14.03.2010)

Jõulumees, Jõulumees,
Too mulle nukk,
Mul ju pole seda.

Nüüd kuis siin sa
Loen luuletuse sulle
See on sinust kallis
Jõulumees.

Nüüd kui luuletus loetud
Annad mulle mu kingituse
Seal sees imekaunis nukk

Nüüd teen su habemele pai
Sa ju oled ka hea laps olnud
Ja soovime kõigile "Häid Jõule!!!"


Hinne: 6.0/10 (5 hinnet )

See kes ma olen (18.12.2011)

Sa ei saa minuga lihtsalt mängida.
Ma pole nukk,
keda kaasa võtta sõpradega hängima.
Ma pole nukk.
Ära istu mulle pähe.
Ma pole nukk,
halvad sõnad mul meelest ei lähe.
Ma pole nukk.
Pole sulle tõugata-tõmmata.
Ma pole nukk,
keda vahel lihtsalt embad sa.
Ma pole nukk,
keda kasutad ära.'
Ma pole nukk.
Mul on olemas väline sära.
Ma pole nukk,
kellega teed mida tahad.
Ma pole nukk,
kelle riiulilt kaasa krabad.
Ma pole nukk.
Ei istu ma elutult paigal.
Ma pole nukk,
ka mulle saab väga haiget.
Ma pole nukk.
Ma tunnen ja näen.
Ma pole nukk,
su kõiki käike ma tean.
Ma pole nukk,
ka mul on hing sees.
Ma pole nukk,
vajan oma ellu meest.
Ma pole nukk,
tahan tunda armastust.
Ma pole nukk,
ava mulle oma südame uks.
Ma pole nukk,
näitan sulle mida ma suudan.
Ma pole nukk,
ära seda üldsegi looda.
MA POLE NUKK!!!


Hinne: 7.6/10 (5 hinnet )

Kadri (23.11.2012)

jõuluvana laste lastel küll võib elu olla hea jõuluvana laste lastel kingi mäed on üle pea seal on uiske seal on suuski ise käivaid nukkusi igas toas on kõrgeit kuuski mis kui taevast kukkusid igas toas on kommi kuhi nurgas mandariini mäed ime asiu enne pühi jõuluvana majas näed ent kui ruttab jõuluvana kinge viies minema lapse lapsed vist nii sama jäävad põiald imema


Hinne: 5.7/10 (10 hinnet )

klea (22.12.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww