Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Kas teate kui tore soov on kuul,
kuu tahab särada jõulupuul.
Ta südaööl kuusepuu latva läheb ja
okstele riputab taevatähed.
Kas pole siis ilus see puu
mida ehivad tuhanded tähed ja kuu...

Ühel ööl kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
määle hunti lähenemas.
Küll on kurb kui jõuluööl
kuri hunt sind ära sööb.
Hopsti,hopsti kuuselatva
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad lontis ümber okste
liikumatult rippusid.
Hunt ei märganudki pettust
mööda läks ja mõtles,
et on jõuluehtes kuusepuu

Jõuluehtes linn jääb selja taha.
Jõuad koju, võtad aja maha.
Vaikselt oma kambri ukse suled.
Süütad kuuseokstel küünlatuled.
Jõulurahu, tule minu koju,
anna kõikidele rõõmus tuju.
Kingi õue valget jõuluilma,
anna meile õnnis sära silma.

Jõuluööl käib ingel igas toas,
lendleb sääl ta küünlavalgus joas.
Silmaga Sa vaevalt teda näed,
siiski tunned, et ta soovib hääd...
Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
räägib muinasjuttu unenäos...

Kuuseokste vaigulõhna
jõuluõhtuks peretuppa!
Vähem muremõtteid, rohkem õnnehetki
toogu kaasa aasta uus!

Lugu juhtus näärikuul:
mäe peal kasvas ilus kuusk,
aga tihti sellel kohal
palju kurje hunte kolas.

Ühel ööl, kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
hunte mäele lähenemas.

Küll on kurb, kui nääriööl
kuri hunt sind ära sööb.

Hopsti! Hopsti! Kuuse otsa
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad konksus ümber okste,
liikumatult rippusid.

Kuuseokstel sädelevad tuled,
imeliselt hellaks muutub meel...
Jõuluvana peagi külla tuleb,
lapsena end täna tunned veel.
Kuigi palmikut sul pole enam pikka,
käedki jutustavad tehtud tööst,
küünlavalgel meenub sulle ikka
lapsepälve kaunis jõuluöö...

Kuused on kuidagi tasased.
Pisut ehk isegi tõrksad või tusased.
Kasvavad müürina. Sirged ja tõsised.
Tuuli nad hoiavad eemale talust.

Mõni kuusk tuuakse näärideks tuppa.
Toas on kuusk hoopis rõõmsama moega.
Okstel on küünlaid ja kulda ja karda.
Oi präänikulõhna! Oi präänikulõhna!

Üleeile metsas kasvas
tavaline kuusk.
Eile toodi turule ja
müüdi nääripuuks.
Täna okstel hõbekarrad
värvilised tuled.
Ümber lapsed ootavad,
mil kingiandja tuleb.
Helkjad ehted pillutamas
mitut karva tuld.
Tukub kuusk,
näeb igatsedes
kodumetsast und.

Las ma kuusel küünlad süütan ise,
sina istu, puhka veidi, memm.
Ole mängult minu külaliseks, nii on jõuluõhtul hubasem
Kuuseokstel velkleb härmalõngu, seintel varja, leegi värelust...
Tuppa tungib piparkoogihõngu
aga hinge ootusärevust.
Pimeneb ja akna taga langeb
pehmeid lumeräitsmeid veel ja veel.tead sa, kes seal tasa lumehange hiiglasuuri vildijälgi teeb?...
jõulutaat teeb täna külaskäike, mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike oma kingi leian kuuse alt...
Las ma pidulaua katan ise, kuuse alla, nii on hubasem.
Ole täna minu külaliseks, minu naerusilmne Jõulumemm.

LÕPEB KOOLI TALVEUNI!

Imevaikse sahinaga
pilvist alla langeb lund.
Lume all maamullas aga
lillejuured näevad und.

Härmas pärna okste vahel
paistab mingi tume laik.
Kas sa tead,et seal on kahel
hakil mõnus elupaik?

Koolimaja suur ja hele
seisab pärna alleel.
Praegu paistab kõikidele
vaikselt uinuvalt ta veel.

Aga oota hommikuni -
kõik saab teiseks üleöö!
Lõpeb kooli talve uni,
algab koolilaste töö!

/Leelo Tungal/

LÕPEB KOOLI TALVEUNI!

Imevaikse sahinaga
pilvist alla langeb lund.
Lume all maamullas aga
lillejuured näevad und.

Härmas pärna okste vahel
paistab mingi tume laik.
Kas sa tead,et seal on kahel
hakil mõnus elupaik?

Koolimaja suur ja hele
seisab pärna alleel.
Praegu paistab kõikidele
vaikselt uinuvalt ta veel.