Olin kaua ärevuses oodates jöulukuud.
Siis tuleb külla jöulumees.
Klnke palju koti sees.
Luuletused ammu peas
ootan millal tuleb ta.
Aeg,oli meil,tundeid vaid täis,
ei teadnud ma,mida uskuda.
Kui teaksid vaid,et vältisid mind,
olid kui tuul,mis möödus
puudutades hinge ja südant.
Sinust jääb vaid mälestus,
mis on ilus ja kurb väheste
õnnehetkedega.
Kadus päike mu päevast
naeratus suult.
Igatsus jäi südamesse,
miks ootama jätsid sa mind,
kui seda sa ise ka teaksid.
Päike on tõusmas minu päeva
sinust jääb vaid mälestus.
Pikad on ööd ja päevad
mis veedan mõeldes sinule,
lootes,et aeg pöördub.
Nähes teisi,kel õnn silme ees
mõeldes,miks just mina olen see.
Südames on vaid mälestus
mis ei kustu kunagi.
Vähesed hetked,mil õnn oli minuga
neid loodan tunda veel
kas koos sinuga või sinuta.
Möödub ka aeg,pime on öö
näen vaid oma varju mis nukker.
On nukker ta meel,valus ta hing,
ei peatu ta teel,oodates sind
unistades heast mis seisab teel.
Sinust jääb vaid mälestus
mis hinge laastada võib
pisarad silmadesse toob.
Kas kunagi leian ka rahu,
ja saan unustada sind.
Mida toob mulle tulevik
mustad varjud mu teel
kas kaovad ka need.
Mälestus mis südames
ei laseks kaotada neitki mu teelt.
Uskuda tuleb vaid,on olemas teisi
peale sinu mu teel.
Ei muutu mu mälestus
millest loobuda ka ei tahaks
hoides seda enda sees,minnes edasi.
Ootan midagi mida ei tule.
Oodates ootan ootamatut.
Petetud, pettus enselt
Talumatu, vaigistamtu olematus
Ja olematuses olemine.
Kandmatu rist, püha hiiv
Ähmane kui udu
Pime kui öö.
Olematu kui paradiis.
Mõtteline mõttetu kapriis
Tahutud, loodud, veatu ideaal.
Justkui veenus muistsel aal.
Ja unustus, mu tuska kasvatab.
Unustanud unustamatu unsituse õnnest
Teadvus teadlikult teadvustanud üksinduse
Igipõlise ja igavese, hetkelise ja elava üksi oleku
Ma olen siin ja kõikjal
Olen kõikjal ja mitte kuskil.
Olen seal kus teda ei ole- iial ei tule
Ja leppida sellega- Ei
Enne saabub ike ja orjus, mu meeltesse.
Teab, aga vaikib. Tunneb- ei
Sõnades nii kergelt ja lihtsalt
Mõttes kui piiritu piin ja südametus.
Ja kaon ma siit.
Olematuses muutun.
Kaotan end.
Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna
Autor: VAIKIVBOB
Minutid
Oodates sind
on minutid tunnipikkused,
lühemaks neid ei saa.
Oodates sind
on minutid valusad,
mis röövivad mult naha.
Oodates sind
on minutid karistuseks,
kuigi olen süüta.
Oodates sind
on minutid vaenlaseks,
alustaksin sõda võitluseks.
Oodates sind
on minutid armsad,
sest mõtted on sinuga.
Oodates sind
on minutid roosas kleidis,
sest oled minu väljamõeldis.
Hüvastijätt
Tähtede soojuses,taevaste valguses
palju on teha,kuis jõuan ma seda
Üksik sõdur kesk lagedat välja
Palju on nõutud kuid vähe on anda
Kaugele kaugele las jäävad need rajad
Kus midagi muuta ei enam mul õigust
Miks oodates ootan ja loodan ma tundeid
mis eales ei täitu,kuid loota on hea
oh looja kas pean ma veel taluma saatust
mis andestaks mulle kui vääritu võimu
Oh oleks üks väikene valgusekiir
mis annaks mul mõtte miks edasi joosta
Kas ootaks mind keegi kes ulataks käe.
Ei üksi ei suuda ma vastu sel astu
Ja mõttetu tundub
Oh jumalad katke mul kordki veel laud
et suudaksin tunda mis maitse on elul
Siis läheksin sinna kus parem ehk elu
siin maailmas oodatust vähem sain tunda.
Piiritu armastus hävitab ikked
sajandeid loodud,kuis eksida võin
Teipoolsusest tungivad kaduvad vaimud
nad kutsuvad kaasa,neis palju on võlu
Kui läheksin kaasa,kas suudaksin jätta??
Oh jumalad veel kord mul andeks te andke
et proovisin sekkuda
Xandor
TERVE AASTA OODATES
SEDA UHTE PAEVA
AINULD SELLES LOOTUSES
ET OOTUS TASUS VAEVA
OOTATES LAHKED SONA
UHTE LAHKED PILKU
ET OHTUL VOIKS MOLTA
PAEV EI LAINUD VILTU
LIILI TAIS PIHUT
KARP TAIS KOMME
VEITI NUTTU TIHUD
NEID TAHAKS KA HOMME
HELLITADA ENNAST LASTA
TAHAKS IGA PAEV
ORNUSTEGA MIND KASTA
POLEKS JU SUUR VAEV
ON ÜKS KINDLUS MILLEL TORN
JA SINA SELLES NÕNDA MORN
OODATES OMA PÄÄSTJAD
SEAL SA PÄEVI LUGESID
ENDAL PALJU LUGUSID
JA PÄÄSTJAD NÄHES HÜÜDSID
HALLELUJA
HALLELUJA
HALLELUJA
HALLELU´U´JA
MA KÕNDISIN SUL JÄREL
OODATES SEDA MIS SA MULLE VÕLGU
MUL SELLEST JALAD VEREL
AGA SA KEHITASID VAID ÕLGU
MA TAHTSIN VAID HEAD
KÕIK SEE ÜKSKÕIKSUSELE PÕRKUS
KAS VÕI KORRAKS MU PEAD
PAITADA SU KÄSI TÕRKUS
KAS OLIN VÕI OLEN HEA
VIHKAMAST SA EI VÄSI
SEDA KÕIKE EI TAHA,EI PEA
KIRJA PANNA ENAM MU KÄSI