ELEVANDI JÕULUSUSS
AINO PERVIK
KÜMME PÄKAPIKUJUSSI
TÄITSID ELEVANDI SUSSI.
PÄRIS SUUR SEE SUSS ON TAL JU,
SINNA MAHUB IKKA PALJU
ROSINAID JA KREEKA PÄHKLEID,
VIIGIMARJU, MANDLEID, DATLEID,
ARTIŠOKKI*, KABATŠOKKI,
SIBULAID JA MANIOKKI*.
*ARTIŠOKK JA MANIOKK ON SOOJADE MAADE KÖÖGIVILJAD.
JÕULUD SOOJAL MAAL
LEELO TUNGAL
SOOJAL MAAL EI OLE LUMEMEMMESID,
JÕULUKUUSKE KEEGI SEAL EI EHI…
ÕNNEKS ON SEAL OMETIGI EMMESID,
ISSISID JA IGASUGU MEHI,
KES KA TEGELEVAD JÕULUTÖÖDEGA,
ÕNNEKS ON VIST SEALGI PEOD JA PILLID.
PÄKAPIKUD KÄIVAD NIUDEVÖÖDEGA,
JÕULUVANAL EES ON PÄIKSEPRILLID.
PÕHJAPÕDRA ASEMEL ON ANTILOOP…
TSS! EI TOHI EHMATADA TEDA –
MUIDU PANEB PLEHKU!
SÕBRAD, SEE ON HOOP,
KUI TA JÄLLE KAOB KOOS KINKIDEGA!
sulgub uks
ja selle kaja värisema paneb maja
päkapikul sõit on sees
külla tuli jõulumees hilja
gnoomid vaidlevad veel ruttu
laulab kumb või muidu juttu
teeb kui teine tõmbab uttu
haldjat
heidutab see kära
tema tahaks minna ära
metsa kus ei ole paha
ja kus keegi hambaraha
padjalt otsima ei tule
ega jõuga silmi sule
nagu näiteks mantlis mees
lusikaga kohe teeb
tahad metsa? kohe saab!
kuuseni vaid meeter maad
küünlaleekideni ka
põleb kuusk ja põleb tuba
küsin jõuluvanalt luba
kas võin äkki minna
siia-sinna joostes linna
vatti mida panna ninna
salmi lugemiseks vaja
pole leida terves majas
milleks vatt, siin alles lebas
paarikene sigarebast!
tule aga siia, poju!
saame kõhu täis ja koju
Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.
Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.
Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.
Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.
Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.
Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.
Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.
Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.
Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.
Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.
Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.
Olen mina päkapikk,
umbes meetri jagu pikk.
Jõuluvana nõuab palju,
jagada ei jõua nalju.
Ära siis imesta,
kui ma sind ei nimeta.
Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud?
Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov?
Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb!
päkapikul tõõd on palju
jõuluvana viskab nalju
tema ööd on väga napid
jõulumehe mantlit lapib
Kena kuldne kringel
on mu jõulusalmis.
Selle tuttav ingel
tegi ahjus valmis.
Veel on hõbepähkleid
minu jõululoos.
Päkapikkudega
korjasin neid koos.
Jõulud need on kohe siin,
seda teadis väike Siim.
Päkapikud toovad kommi,
neid ootas väike Rommy.
Jõuluvana kingib kinke,
"parimaid" arvas Kirke
Päkapikk väike päike
maa all teeb salakäike.
Salakäik tal suur ja pikk
ja Päkapikul nimeks Mikk.
Nii Mikk sai Jõuluvanalt kirja
kuid kirja täitmiseks oli liiga hilja.
Nüüd üüri maksta kaa ei saa
sest Jõuluvanalt palka ei saa kaa!
Ükskord päkapikupoisu
tegi veidi pattu.
Lapse kompvek kogematta
enda suhu sattus.
Mõtles pere sussi juures,
kus on asja iva.
Isa õue päkapikku
otsima läks siva.
Aga kust sa enam leiad,
ta ju nõnda väike.
Ja eks ole jõulu ajal,
sadu kommikäike.
Hommikul siis akna juures,
laps kui tooli vinnas.
Terve kommikott ja kiri
olid jäetud sinna.
Kirjas seisis:Päkapikult.
Palun andestust.
Olen edaspidi pai ja...
Igatahes. Just.
Päkapikud veavad saaki,
Jõulutaat, see täis on maani.
Jõulurahu ka ei kehti,
põder eile vorstiks tehti!
Mul on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud
nägin ainult kingipakke
nüüd ma hüppan rõõmust lakke.
Tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis.
Põleb kuusk ja põleb tuba,
päkapikud vingu sees,
kuulge, kuulge tuleb juba
laste sõber pritsimees.
Kingitused haarab kaasa,
lippab kiirelt üle aasa.
Päkapikud silmad vees,
nutma jäävad suitsu sees.
Pritsimehel pole mahti,
kiire tööpäev läheb lahti.
Punakuue selga veab,
habemegi ette seab.
Jõuluvanaks muutub mees,
rõõmsad lapsed tema ees.
Noksisin siit ja näksisin sealt,
ära sõin rosinad saiade pealt.
Peaks ju olema jõulurahu,
aga miks see Miisule pähe ei mahu!
Tuleb vist loota Pikkpäka peale,
kes toob maiusi lapsele heale.
Ronin siis vaikselt ma jõulusussi
ja mängin Miisule vingerpussi!
Kuusk särab kui kuld päikese käes,
kui vara tõused siis väikeseid päkapikke sa näed.
Nad ridamisi kinke kuuse alla tarivad,
ja jõuluvanalt laste soove pärivad;)
Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.
Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!
Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.
Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)
Oli kord üks koer nimega Rolf,
temast jõuludeaeg sai Rudolf poiss,
kinke jagada ta Jõuluvanal aitas,
iga mööduv päkapikk teda rõõmsalt paitas.
Abiks Jõuluvanale ta alati,
kingikotiga selga ja pikk teekond algaski.
Laste palgele nad rõõmu tõid,
ja piimaga küpsiseid kamina äärelt sõid.
Hommikuks Rudolf koju lippas,
oma pessa vaevu roomas ja unne suikuma kippus.
Tunnikese ajapärast äratas teda laste kära,
Jõuluvana kingitused oli toonud ära.
Saigi alata kinkide avamise krabin,
kui tuligi Rudolfist-Rolfiks saanud koer abiks.
Rõõmu jätkus terveks aastaks,
läheb Rolf ka järgmine aasta Jõuluvanale saatjaks;)
Kas sa tead, et juba ammu, mitu päkapikkumeest,
jälgivad su igat sammu meie jõuluvana eest.
Kõik nad teavad, kuidas istud, jonnid,sööd.
Jõuluvanale nad peavad ettekandma, see on töö.
Ja siis jõuluõhtul Jõuluvanal kirjad ees.
Kas võib sulle kinki tuua Healaps olemise eest.
Lasin kaardi ,jõulukaardi,
supsti kollasesse kasti,
jõulukaardil ilusasti,
oli päkapikku mikk,
arvasin,et nutma hakkab,
tema istus kastis vakka,
küllap päkapikke seal,
oli mitme kaardi peal,
jooksid ringi mööda kasti,
viitsid aega parajasti.
Poja akna peal peab vahti
kurvalt mõtleb, mis küll lahti?!
Päkapikke ta ei näe,
kuigi jõulukuu on ammu käes.
Kutsus issi, kustsus emme,
sõnas vaid, et kirja teeme,
otsis välja pliiatsi
jõuluvana ehk ta unustanud liiati.
Ja äkki ühel hommikul
kui poja lootusetult vaatas kummikut,
leidis auto, mida soovis,
tänas päkapikke, kes tast hoolis.
Valge kui lumi ja helge kui päike,
nõnda sõidab üks päkapikk väike.
toogu ta teile õnne ja rahu,
kinke nii palju, et kotti ei mahu.
Süütad küünla jõulueel,
rõõmsaks muutub tuba.
Küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba.
Küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites.
Aknast piilub päkapikk
hoolega end peites.
Lüheneb ja väheneb
laual küünal üha.
Tasa hilju läheneb
esimene püha.
Akna peale panen sussi,
ootan päkapiku-Jussi.
Kui ma olen hea laps,
kinke tooma on ta kraps