sulgub uks
ja selle kaja värisema paneb maja
päkapikul sõit on sees
külla tuli jõulumees hilja
gnoomid vaidlevad veel ruttu
laulab kumb või muidu juttu
teeb kui teine tõmbab uttu
haldjat
heidutab see kära
tema tahaks minna ära
metsa kus ei ole paha
ja kus keegi hambaraha
padjalt otsima ei tule
ega jõuga silmi sule
nagu näiteks mantlis mees
lusikaga kohe teeb
tahad metsa? kohe saab!
kuuseni vaid meeter maad
küünlaleekideni ka
põleb kuusk ja põleb tuba
küsin jõuluvanalt luba
kas võin äkki minna
siia-sinna joostes linna
vatti mida panna ninna
salmi lugemiseks vaja
pole leida terves majas
milleks vatt, siin alles lebas
paarikene sigarebast!
tule aga siia, poju!
saame kõhu täis ja koju
päkapikul tõõd on palju
jõuluvana viskab nalju
tema ööd on väga napid
jõulumehe mantlit lapib
Päkapikk väike päike
maa all teeb salakäike.
Salakäik tal suur ja pikk
ja Päkapikul nimeks Mikk.
Nii Mikk sai Jõuluvanalt kirja
kuid kirja täitmiseks oli liiga hilja.
Nüüd üüri maksta kaa ei saa
sest Jõuluvanalt palka ei saa kaa!
Ükskord päkapikupoisu
tegi veidi pattu.
Lapse kompvek kogematta
enda suhu sattus.
Mõtles pere sussi juures,
kus on asja iva.
Isa õue päkapikku
otsima läks siva.
Aga kust sa enam leiad,
ta ju nõnda väike.
Ja eks ole jõulu ajal,
sadu kommikäike.
Hommikul siis akna juures,
laps kui tooli vinnas.
Terve kommikott ja kiri
olid jäetud sinna.
Kirjas seisis:Päkapikult.
Palun andestust.
Olen edaspidi pai ja...
Igatahes. Just.
Jõuluajal soojust, rahu,
lapsemeelsust, kui veel mahuks.
Sussid aknal kogu perel
päkapikul tuju elev.
Jõuluõhtul oli tore,
kuigi päkapikul oli mure.
Mure oli väga paha,
sellest rääkida ma ei taha.
Kuigi peate teadma,
tegin kogu aeg head ma.
Tegelikult päkapikk,
on veidi imelik.
Elas kord üks tore päkapikk
umbes pikapäka jagu pikk.
Metsas kõrge kuusekännu all
oli väike majakene tal.
Iga kord kui saabus jõuluöö
päkapikul algas tähtis töö
Puude külge leiba riputas
lumme ristikheina siputas.
Tema knnul palju loomi käis
kuni igaüks sai kõhu täis.
Kõik nad kiitsid päkapikumeest
kena jõulukingituse eest.
Väljas sajab laia lund,
päkapikul pole und.
Vaja teha palju tööd,
igal jõulueelsel ööl.
Vaja kinke pakkida,
need ka saani tassida.
Pika-päka päkapikul aega enam ole.
Jõulud juba uksetaga koputavad nii, mis kole.
Laste kirjad läbi loetud, kingid ette valmistatud,
Jõuluvana ärka üles, lapsed kinke ootavad.
Mantel selga, saapad jalga, mütsi ära unusta.
Habe siledaks sa kammi, muidu lapsi hirmutad.
Saan sind uksetaga ootab, koorem kinke samuti.
Rutta, rutta Jõuluvana, muidu hiljaks jääda võid.
Päkapikul graafik tihe,
jalgeall on tee nii libe.
Jookseb siia jookseb sinna,
vaatab kuhu poole minna.
Ühest aknast paistab kuusk,
sinna tuleks viia suusk.
Teises tulukene ere,
seal on koos ju kogu pere.
Ema tahaks saada kooki,
isa jälle vägijooki.
Lapsed ootamas on komme,
olgu, sinna lähen homme.
Kätte ongi jõudnud hommik
otsa saamas jõulukommid.
Õhtul jälle algab töö
kuni saabub jõuluöö.
aisakell aisakell
päkapikul on pohmell
eile pidu oli suur
jõululaupäev oli ju
eile jõuluvana saaniga
sõitis kaugel jaaniga
keegi hüppas alla
jaan vaatas alla
jõuluvana on see mees
kes veel lendab õhu sees
jõuluvana kukkus maha
kellegilt sai veel taha
ON PÄKAPIKUL RASKE TÖÖ-
JU TAL ON MÕELDA VAJA, MIS
KOTI SISSE LISAB VEEL,
ET LAPSI RÕÕMUSTADA!
NÜÜD MINEKUKS KÕIK VALMIS TAL
JA ASUBKI TA TEELE!
ON PÄKAPIKUL RASKE TÖÖ-
TAL MÕELDA VAJA!
MIS KOTI SISSE LISAB VEEL,
ET LAPSI ÜLLATADA!
NÜÜD MINEKUKS KÕIK VALMIS TAL
JA ASUBKI TA TEELE!
ON IGA LAPSE SUURIM SOOV,
ET PÄKAPIKK KA TEMA
SUSSI LEIAKS, NING SINNA SISSE
POETAKS TA VÄIKSE UNISTUSE!
NII SOOVIN TEILE KÕIGILE
MA TERVIST JÕUDU JAKSU!
ET UNISTUSED TÄITUKSID
JA SAABUV AASTA ÕNNE TOOKS!
Õues hiilib päkapikk
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai
saab päkapikult pika pai.
Jõuluvana toogu pakke.
lapsed hüppavad rõõmust lakke.
Palju kingitusi tal
peidus suure teki all.
Meilt ta läks ja ütles veel
sinu poole olen teel.
Küünal särab kuusepuul
Päkapikul naerul suu
Keerab lumekraanid valla
Peidab pakid kuuse alla
Päkapikul lahe tuju
õues pole lumesaju.
Ei pea sõitma saaniga,
tulen hoopis rulaga.
Üllatus Päkapikule
Päkapiku vaikne samm,
karvase sussi kahin,
otsa vaatab majavamm,
päkapikk otsa vahib.
Ei tea kuidas saada mööda,
majavamm on ees,
eks vast ikka raske tööga,
päkapikk on õige mees!
Mida päkapikud teevad?
lastele nad kommi toovad.
Vabal ajal neid nad söövad,
hambaarsti juurde läevad.
Hambaarst, see hambaid uurib,
mõnda hammast päkal puurib.
Ühe hamba välja juurib.
Värisevad kisast kuurid.
Päkapikul hakkas parem,
plommi sai ta teistes varem.
Nüüd ta ei too kommikarja.
Sussi seest saab hambaharja.
Päkapikul palju tööd,
magamata mitu ööd.
Väsinud on juba ta,
kuidas teda aidata?
Anna võti anna saan,
siis ma lendan kiiruga!
Kommikotid pakitud,
saan ka ära lakitud.
Nüüd ma lendan kiiruga,
lähen suure tiiruga!!!!
Vaesel väiksel päkapikul
saapad läbimärjad
Kes küll rikkus ilmastiku
sel, kel palju käia
Tassi nüüd veel taskurätti
kommikotil lisaks
Nohu vaevab väikest ätti,
reuma kah teeb viha
Vaat kui kisub aevastama
poetades just kommi
Vaat kui kisub aietama
laps kui kõrval ongi
Ju tal usk siis otsa lõpeb
jõuluimedesse
Sajaks lund! on päka mõte,
kasvõi habemesse
Küll siis tõttaks kommi viima
taga jäljerida
Küll siis jõuaks külla, linna
poleks miskit viga!
Paksus metsas lume süles,
magab päkapikuke.
Hommikul ja vara üles
ajab teda jänkuke.
Siis kui saabub jõuluöö,
päkapikul palju tööd,
kingitusi aitab ta
jõuluvanal jagada.
Mütsid, kindad, sokid, sallid
päkapikule teen kalli.
Päkapikk mul külas käis
nüüd mu kõht on kommi täis.
Mis on päkapikul muret?
Tal ju kena ülemus,
Paitab päid ja jagab kinke
Ei miskit jama, rumalust.
Mida panna selga, pähe
Päkapikul muret pole.
Selga kuub ja pähe müts
Jalga punasametine püks.
Bensumuret mitte mingit,
Saani ringi veab neil vingelt,
Nii et huulil naer ja laul,
Põhjapõdra kondiaur.
Ainus mure päkapikul
Sellel väiksel õnnelikul
Et ei kaoks ta positsioon
Kui hulluks läheb inflatsioon.
Päkapikul väga kiire,
vaja käija mitmeid miile.
Jõuluvanal sama tee,
minna üle maa ja vee.
Kingikotid vaja viia,
need ei tohi jääda siia.