Saan on puruks,põdrad purjus.
Kingid maha jõin ma lurjus.
Siin ma istun,meel on must,
mõtlen kust saaks lohutust.
Pood on kaugel,rahad läbi,
kurat laste ees on häbi!
Talveõhtu on jõudnud kätte
kõik kohad täis on pätte.
Neil pikk habe, punane kuub ja müts
neid kardab ja austab iga juts.
Kui sõna ei kuula ja teed pahandust
siis nad sulle ei too maiustust.
Nad jälgivad sind akna taga
ja isegi öösel nad ei maga
Neil pealik on suur ja paks
ka teda peab kartma iga laps.
Tal vööpeal on suur vitsa kimp
ja seljas kott, kus heade lastejaoks kink.
Põhjapõdrad tal veavad saani,
tal punane mantel seljas maani.
Pikk ja valge on ees tal habe
iga maffia boss on ta peale kade.
Külla tuleb kord aastas ta
see juhtub siis kui lumi on maas.
Jutt, mis ma räägin ei ole jama
ta nimi on ju JÕULUVANA!
Moodne jõulumees ei sõida saaniga,
maandub hoopis taevast deltaplaaniga.
Põhjapõdrad saavad lõpuks puhata,
neil on kuuris on Toyota.
Jõulumees räägib motorolaga,
peseb oma hambaid coca-colaga.
Kingitusi tellib odu anttilast,
just see vist rõõmustabki moodsat last.
Jõuluvanal mantel maani,
põhjapõdrad veavad saani,
päkapikud akna taga,
ootavad õhtut vaga.
Jõuluvanal kiire juba,
lastel ehitud on tuba,
valmis on ka laulud, luuled
ja kes sealt tuleb, kas kuuled?!
Kuskil põhjapõdrad käivad,
säraküünlad sarvedel.
Tähed kõlisevat näivad
või ehk laulab aisakell.
Päkapikud pakke teevad,
peagi täis saab kingikott.
Tanguvorstid pajas keevad,
aurab hapukapsa pott.
Valmis seab end jõuluvana
kuuselõhnas, valgusjoas.
Varsti tunneb sedasama
jõululõhna meie toas.
Jõuluvanale teen kingi,
annan talle suitsusingi
jäägu terveks tema põdrad,
loomad on ju meie sõbrad.
Jõuluvanal paha tuju,
seisab nagu marmorkuju.
Eile ennast täis ta kaanis,
hommikul end leidis kraavis.
Kingikoti maha jõi,
põdrad kõik sakuskaks sõi.
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
jõuluaeg on kätte jõudnud
jõluvana meile jõudnud
põhjapõdrad saani ees
kingitused saani sees
Maha tuli kena lumi,
ammu möödas soe suvi.
Maja ees meil lumemees,
lund on täis kõik aiad, teed.
Saame lumesõda teha,
kuni jälle käes on eha.
Jõulukuuse tuppa toome,
jõulumeeleolu loome.
Toas on kena jõulupuu,
taevas täies säras kuu.
Taevas säravad ka tähed,
kingitusi veel mul vähe.
Varsti tuleb jõuluvana,
laua peal on praetud kana.
Õpin luuletusi pähe,
hääl mul laulmisest on kähe.
Päkapikud käivad juba,
ärevust nüüd täis on tuba.
Kohe tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.
"Jõuluvana tuli nüüd",
lausus kooris laste hüüd.
Kingitused on tal rees,
ise istub saani sees.
Kingitusi saime palju,
aisakellahelin valju.
Kõigil on nüüd rõõmus meel,
lund ju sajab veel ja veel.
Jälle käes on jõuluöö,
lõppenud on koolitöö.
Varsti käes on aasta, uus,
sest, et käes detsembrikuu.
Põhjapõdrad saanil ees,
jõuluvana istub sees.
Laste juurde ruttab ta,
kingitusi jagama.
Päkapikud teel on juba,
külastavad meie tuba.
Ise on nad punamütsid,
justkui väiksed marjajütsid.
Tule juba, jõulumees,
põhjapõdrad kõige ees.
Jõulukinke too sa mulle,
jõulusalme loen siis sulle.
Kingiks soovin kommipakki
ja veel jõulu nikki-näkki.
Tänan sind ja õnne soovin
ja siis sinu kinke proovin.
Jõua teiste laste juurde,
hoopis teise ilmakaarde.
Lõpuks jälle Lapimaale,
aasta pärast kokku saame!
Kaugelt kaugelt lapimaalt,
külla sõidab jõulumees,
põhjapõdrad saani ees,
kingikotid saani sees.
Härmas on metsad ja valge on maa, metsa all sahinal sõidab üks saan, põhjapõdrad seal rakkes on ees,
Kes see küll istub seal saani sees?
Saan on küll väike, kuid koorem on suur,
koorma peal seisab suur jõulupuu.
Kes see küll olla võiks muu,
kui meile kõigile kauaoodatud jõuluvana!
kes see tuleb prillid ees
kellel kingid koti sees
tuleb kaugelt kaugelt maalt
kõiki häid otsima
kaasas on ka vitsa kimp
kui on tehtud suurem vemp
võimsad põdrad saani ees
kes see muu kui jõulumees!
Mööda pikka talveteed,
tuleb saan seal õhtu eel.
Põhjapõdrad saani ees,
saanis istub Jõulumees.
Palju kingitusi tal
suure paksu teki all.
Laste juurde ruttab ta
kingitusi jagama.
Jõuluvana päris vana,
tukkus saani sees,
põhapõdrad olid vagad
ei äratanud jõulumeest.
Päkapikud hoolega
püüdsid äratada jõuluvana,
kes vaid norskas, kes vaid ohkas
kuhu jääb küll jõulusära.
Peagi jõuti Rõngu külla,
et saaks minna lastelegi külla,
päkapikud usinasti ajasidki
jõuluvanal pea sassi,
jõulumees siis tõstis kära,
kas me olemegi päral.
Esimesena mindi polumooni,
et saaks asjad kiirelt loodi,
püüti kinni Risto Roos,
keda ootas ees kingi noos.
Ristol luuletused peas,
sai ta jõuludeks palju head.
Peagi kingid kõigil käes,
rõõmus meel ja kõlas naer,
jõulutaat siis asus teele,
lubas et peab ka järgmise
jõulud neid meeles.
Jõuluvana oled SINA,
tead,et hea laps olen MINA,
sõitsid maha pika maa,
et mu juurde jõuda õigel aal.
Tantsin, laulan, luuletust loen,
et näha saaksid, kuidas SULLE poen.
Emme, issi jälgivad,
sulle küpsist piimaga pakuvad,
ära minnes sul meel on hea,
kõht on täis ja saan on seal,
põhjapõdrad indu täis,
et heal lapsel jõuluvana käis.
Päkapikk see piilub veel,
et näha lapse rõõmsat meelt.
Jõuluvana saan on teel,
lastel ootustes on meel.
Põdrad temal saani ees,
kuid lund on vähe väljas veel.
Kingikott on suur ja lai,
meie laps nüüd uisud sai.
Täname kõik jõulutaati,
kes need kingid meile saatis.
Ilm on porine ja paha,
millal tuleb lumi maha?
Mina päkapikku ootan-
tihti aknast välja vaatan...
Keegi minu soove kuulas,
vargsi akna taga luuras.
Juba lumehelbeid langeb,
peagi väljas kõrged hanged.
Nüüd saab tulla Jõulumees
põhjapõdrad saani ees!
kaunistatud on mu tuba,
päkapikud käivad juba.
varsti tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.
juhaidii! laialt lund on langemas
külmas kõige kangemas
meie poole sõdab nii...
ütle kess no muidugi
põhjapõdrad rakendis
kingid kaunis pakendis
meie poole sõidab nii sa ju tead eks minagi
iga mamps ja iga paps ,
vanavanem, lapselaps
teab, et meie poole sõidab nii,
jõuluvana ,juhaidii!
Päkapikud lumehelbed jõulumees
lumi põdrad saani ees
meeleolu tuju hõissasaa
lumme lumme lumme maa
pakid karrad sildid vildid
kelgud suusad perepildid
kuused ehted piparkoogid
söögid salat kanged joogid
meeleolu tuju hõissasaa
lumme lumme jõulumaa…
JÕULUMEES, VAT NII ON ASI
OLEN SIIN ÜKS KÜSIMASIN.
KUIDAS ON SUL NII PALJU RAHA
TEHA KINGITUS, MIS TAHAN.
KUIDAS KINGIKOTTI PAKSU
RINGI VEAD, KUIS ON SUL JAKSU.
MIKS EI AADRESS MEELEST LÄE
NEID SUL TERVE VIRN JU KÄES.
KUIDAS LASTE NIME TEAD
KAS SUL ON KÕIK NIMED PEAS?
PÕDRAD KUHU PEIDAD SA,
ET EI SÕIDA NENDEGA.
JA VEEL TAHAKS TEADA MA
KUST NII VALGE HABE SAAD.
JA KAS TEDA VALGENDAD.
MILLAL RIIDEID VAHETAD
EKS JU SA KA HIGISTAD.
KORSTNAST, KUST SA SISSE POED
ON JU KURADIMA SOE.
MIKS ENNE JÕULE SIND EI NÄE
KÄIA VÕID JU IGAPÄEV
jõuluvanad saabuvad
neile õlut pakun
ja kui sellest joobuvad
habemed neilt katkun
ja kui ära tunnen sõbrad
kutsun tuppa ka nende põhjapõdrad