Kuuse all on kingid reas
kõigil lastel salmid peas.
Kõigil lastel rõõmus meel
jõulumees see tuleb veel.
Päkapikud käivad juba
rõõmuhõiskeid täis on tuba.
Sussi sees on mänguasi
või ehk hoopis sõidumasin.
Piparkooke pere teeb
pajas hapukapsas keeb.
Varsti tuleb jõulumees
kellel valga habe ees.
Jõulumees see kinke jagab
pahade lastega ta ainult pragab.
Päkapiku suss on tühi,
sest päkapikud peavad pühi.
Jõuluvana selle eest
jagab kinke koti seest.
Jõulud on imeline aeg,
kinkide,maiustuste aeg.
Päkapikud külas käivad,
väga ilusad nad näivad.
Kuused tuppa tuuakse,
palju jooke juuakse
ja piparkooke süüakse
Krõbistame piparkooke,
joome kuumi jõulujooke.
Kuuselõhna täis on tuba -
jõulud saabunud on juba!
Jõluvana jõluvana sa olnud kaua teel.
Meie pere ootab juba sind,
oma talu teel.
Mil tuled sa, mil tuled sa, kallis jõlumees.
Sind ootame alati detsembri kuu sees.
Sulle me pakkume piparkooke ja jõluklögi,
meie lastel salmid meeles ja Eesti keeles.
Jõluvana jõluvana su tulek rahustab me hinge.
Ja jõlutunne see jääbki me hinge.
Ingel taevast alla laskus,
piparkooke täis tal taskud.
Päkapikud nägid seda,
rõõmsalt tervitasid teda.
"Võtke pühadeks te kringel,
ütles rõõmsameelne ingel."
Päkapikk tõi kingitusi
sest ta on meil väga usin
väikseid komme,piparkooke
mullinätsu,pepsijooke
Vastu tegime tal pai
sellest tuju heaks tal sai
kutsusime teda külla
lubas aasta pärast jälle tulla.
Piparkook, piparkook
tikk-tikk-takk,
miks on sinu kuue peal
kollane sakk?
Selleks, et ma ilusam välja näeks,
et ma Teile, lastele, rõõmu teeks!
Piparkook ei pane pahaks ,
kui sa teda hammustad.
Hoopis seda ta just tahaks ,
sest ta kardab minna pahaks.
Kullakallis Jõuluvana, rikkurite killast
too mul buumer musta värvi
nokats helelilla
maki pealt sa lase tulla
kõige tümpsum looke
rikkurite jõuluvana ei too piparkooke
Kus on,kus on jõulu hõbe?
Kuuse küljes jõuluhõbe.
Mis on krõbe, kus on krõbe?
jõululeib on kapis krõbe.
Piparkook on jõululeib.
Kribin krõbin algab meil.
Krõbistame jõudumööda
pikad jõulupäevad mööda.
Vahuveini vanniga,
piparkooke panniga,
verivorste krõbedaid,
palju päevi toredaid!
Nüüd päkapiku-mannidel
on piparkoogid pannidel-
hulk poolikuid, noorkuid, kringleid,
parv tiibadega ingleid.
Seal sabatähte nähti ja
vist taignast kirjatähti ka.
Nüüd mannid käised käärivad
ja piparkooke määrivad.
Neil klopitud on muna seks.
Kui koogipind saab munaseks,
siis on see läikiv küpsena.
Nüüd koogid muudkui küpsema!
Siis päkapiku jussidel
on tallad tule sussidel!
Nad jooksevad ja rassivad
ja plaate ahju tassivad
ning lõpuks kõige julgemad
hõõgkuumad uksed sulgevad.
Nüüd lõhnu levib ahjudest!
Ja kel võiks olla kahju sest?
Lõhn tõuseb taevasinani
ja igaühe ninani.
Ning mõistab iga laps ja mees,
et ongi jõulud ukse ees.
On koogid ahjus tundi pool.
Siis juba kõikidel on hool,
nad võtta välja jahtuma.-
Kuum peab ju veidi lahtuma.
Siis saab nad karpi laduda.
Ei või siit raasu kaduda!
Kuid meistreil lõhnus ülihäis
said kõhud niigi ülitäis.
Lullilööjaid köögipoolel
ainustki ei asu.
Tänagi neid jahupilvest
otsida ei tasu.
Lehetaignad, liivataignad,
sile-sale saiad.
Pirukaid ja piparkooke
nõuavad kõik maiad.
Naerutujus, polkataktis
plaadile ja ahju.
Kõiki kalleid sugulasi
ei saa näha kahjuks.
Tõravere Tõrva vahet
Naistevallast Narva
minu onu teerull tõttab,
sestap näen teist harva.
Nüüd jõulukuuse tuppa tõime
ja palju piparkooke ära sõime.
Varsti kingitused kätte saame,
jõulutaati vaid ootama peame.
Vankritega, saanidega
liigub päkapikukari,
jõulukingiplaanidega-
igaüks kui väle vari.
Vilksab korra akna takka
punav müts või hõlstiäär,
viuh! - Ja kõik on jälle vakka,
nii et uskuma või hakka:
päkapikujutt on väär!
Aga öösel kõlksab äkki
otse toas sul kuldne kell!
Kui sa ärkad, nikki-näkki,
piparkooke, jõulukäkki,
jõulukommegi on äkki
sinu aknalaudadel.
OLEN ALLES PISIKENE,
LÜHIKE ON MINU LOOKE:
"KALLIS JÕULUVANA, TERE!
PALUN ANNA PIPARKOOKE!"
Jõuluõhtu
On õhtu ja küünlad põlevad,
kuusel ehted säramas
ja täis õnne laste silmad.
Õhus tunda ootusärevust.
Käes aasta ainus päev,
kus rõõmu jagub kõigile.
See on õnnistatud aeg
ja armas väiksest suurele.
Just ahjust tulnud kakuke
ja laual valmis verivorstike
ning laste tehtud piparkook
on tuppa loonud erilise õhu.
Ema kappi pani põlle
ning laud on kaunilt kaetud.
Kõigil harras ärevus,
et pole kohal jõulumeest.
Lapsed vaikselt omi salme
on ümber ema kordamas.
Nad ikka jälle küsivad,
miks issi õues nõnda kaua.
Siis kosta valju kopsimist
ja unub issi puudumine.
Näe, seal ongi jõulumees
suure raske kotiga.
Nüüd lapsed harda värinaga
omi laule, salme esitavad.
Oh, kuis sealt kotist jagus
salle, kindaid, nukke, autosid.
On rõõmusagin nii suur,
et vaevu tähelegi pandi,
kui lahkus jõulumees
ja mil isa tuppa tuli.
Küll siis talle muljetati
ja kärarikkalt kaasa tunti,
et juba läinud jõulumees,
keda issi nii ei näinudki.
Ema issit õrnalt kallistab
ja miskit kõrva sosistab.
Siis ta kõiki lauda kamandab,
et muidu vorstid jahtuvad.
15.detsember 2004.a.
Jõulud
Sajab vaikne lumi,
sajab hommikuni.
Kuusel istuv tihane nüüd ühtäkki,
nokib toorest seapekki.
Hulgub põrsas mööda maada,
verivorstiks tahab saada.
Pagar piparkooke vorbib teha,
teades, et lapsed nendega
kinnitavad keha.
Küünla hämaruses tuba,
sõidab Jõuluvana juba.
Pikal kargel saaniteel,
tähesära saatmas veel.
Jõuluvanal saan on uhke,
kutsariks tal Rudeolf,Vellu, Leo või hoopis Muhkel.
Saanis suure koti sees,
reas on kingitused selle sees.
See on meie Jõuluõhtu,
ingel maast nüüd tõuseb õhku.
Kurjust pole meie teel,
verivorst nüüd täidab kõhtu veel.
Oh sa kitsi päkapikk!
Ära ole imelik!
Ütle Jõuluvanale,
mida meie tahame!
Ega meie palju taha-
toogu meile veidi raha.
Et saaks osta nikki- näkki,
hapukapsast, verikäkki,
piparkooke... mida muud?´
... loputaks veel veidi suud
värske õlle- kaljaga.
Kui ei saa me naljaga,
lubame, et teeme kära.
seisame, ei lähe ära
Jõuluvana saani eest!
Vaadaku siis, kuidas mees
jalgsi pändiks Põhja-raale.
Jäägu parem Eestimaale
pepu paljas, habe härmas.
Nii, et olgu parem kärmas
meie soovi täitma ta.
Tuleb ilma- aga saab!
oi jõulu mees oi jõulumees
mul on pikad jõulud ees,
valmistan siis piparkooki
ja ka villin jõulujooki
piparkook see olgu valge,
aga jõulujook kange,
et see mõjuks mehele
ja oleks hüva rüüp kerele
"Jõuluvanale"
Piparkooke krõbistades
pähe tuli mulle,
väikse jõulusalmikese võiksin teha Sulle.
Panen sinna karge lume,
suure jõulupuu,
lisan punapõskse jume
kuldse näärikuu.
Jõuluvana kobistades
tuleb ukse taha,
oma pungil kingikoti
viskab kohe maha.
Valmista siis Sina talle
ilus jõulusalm,
pane sinna mida tahad,
pane päike, pane palm.
Ometigi ilusaimaks
jääb meil jõulusära,
särisevad vorstikesed,
rõõmust rõkkav kära!
kõik on vaikne kõik on vagus
piparkook on mesimagus
meelel mõlgub kingi soov
isa metsast kuuse toob
istun vaatan mõtlen ootan
jõuluvana näha loodan!
Teate, kes on jõulumees,
spordimees või tordimees?
Arvan, et on spordimees.
Usinasti uisutab,
jookseb võidu tuisuga,
kelgutab ja suusatab,
kuidas muidu suudaks ta
käia mitmesajas majas,
selleks treenida on vaja.
Kindlasti on spordimees.
Aga ehk on tordimees?
Kus tal aega teha sporti,
kui peab küpsetama torti,
präänikuid ja piparkooke,
väänikuile piprakooke.
Miski pole nii kui varem,
tahaks olla palju parem.
Oma ema aidata,
salmid pähe õppida.
Selline on jõulutunne,
enne veel kui kõik jääb unne.
Mõtlen oma jõulusoovi,
et saaks rohkem piparkooki.
Krõbistame piparkooke,joome kuumi jõulujooke.
Kuuselõhna täis on tuba-jõulud saabunud on juba.