WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluvana seda tea
mis ma ütlen, meeles pea -
pole teist nii armast paid,
kes käib mööda ilmamaid,
pääseb läbi igaltpoolt,
laste pärast kannab hoolt.

Aina kõnnid tood ja jagad
väga harva, kui sa pragad
päkapikud on sul kenad
nagu sinu väiksed vennad
habe on sul pehme ees -
oled küll üks vahva mees
habe on sul vägev ees
oled täitsa rahvamees...


Hinne: 9.3/10 (4 hinnet )

annaly (09.12.2007)

Meil jõulud jälle käes,
käib pakkimine kõigest väest.
Jõuluvanal palju tööd
ei ta saa und ka ööl.
Lapsed sõna kuulavad,päkapikud luuravad!
Kui jõuluvana kinke jagab
siis pererahvas magab!


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Keiu (11.12.2007)

Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.

Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.

Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"


Hinne: 8.7/10 (3 hinnet )

Aita (13.12.2007)

Kõige targem loom on karu,
mõistus lõikab nagu puss -
kui näeb juurikat või madu,
taipab kohe kumb on uss.

Karu on ka väga ilus,
ta on sametkarvane,
riideid tal ei ole vaja,
milleks ilu varjata.

Jõudu on tal roppu moodi
vahel tehes vigurit,
karu tõstab õhku kivi,
hoiab mitu minutit.

Karu on ka väga osav,
kõiki töid teeb hästi,
kord kui uinub siis ei ärka,
tee või pähe süsti.

Sõbrad, tunnistage ausalt,
Mesikäpp on metsa sool.
Kui ei oleks otte ilmas,
nutaks rahvas igal pool.


Hinne: 7.4/10 (12 hinnet )

M (13.12.2007)

On Eestimaa väike,
külm lumi ja jää,
karmkaredad talvekuud.
Ja rahvas on väike
ja suureks ei saagi
ning seisab keset põhjatuult...


Hinne: 6.5/10 (4 hinnet )

Deisy Sild (13.12.2007)

Sügistuuled karmid, vinged,
toonud välja aasta pinged.
Jõulueelne ootus hinges,
rahvas poodides teeb ringe.

Kuskil õrnalt hüüab ingel:
"Ärge liigselt hoogu minge!
Võtke veidi aega maha,
aga seegi poleks paha,
kui te vahel vaataks taha,
et ei oleks jäänud maha
see, kes õrnust, hellust tahab!"


Hinne: 3.0/10 (3 hinnet )

Lea (13.12.2007)

Käbi kännust kaugele ei kuku,
nõnda räägib vanarahva suu.
Ühest tillukesest käbiseemnest,
kasvab aastatega üle metsa puu.


Hinne: 7.5/10 (2 hinnet )

kris (13.12.2007)

Jõuluvana tore mees,
habe juba juunist ees,
juukseid temal enam pole,
aga see ei ole kole,
paneb jälle pähe mütsi,
jalga tõmbab uued püksid,

Tuleb jälle varsti külla,
jõuab ka väiksemasse valda,
sest oodatud on igal pool,
kus rahvas kuuse tuppa toob.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

A. Kalvet (14.12.2007)

rahvas jookseb siia sinna,
et kinkidest ei jääks ilma.
jõuluvanale on vaja teha pakk
no mis,siis panna?
sokiks nike või adidas.
päkapikku meeles pean
ja ta al mare bowlingu saadan.
jõulumemmele ka uut,
et siis kohvitass mis oleks suur.
nii ma murevavast lahti sain
ja jõulukoti avadagi võin.


Hinne: 1.5/10 (2 hinnet )

operaator kõps (17.12.2007)

õhtu hiline ja vaikne,
peremees näib olevat ükskõikne...
lapsed kiiruga veel salmi loevad,
emal jõulutoidud ahjus praevad.
Lapsed enam oodata ei taha,
millal tuleb neile jõuluvana.
Perepea siis sammud seab,
õue, oma laiskuse siis veab.
Varsti vali uksekell,
jõulumees - nii armas hell,
Tule tuppa kallis vana,
lapsed juba rõõmustavad!
Kilked, hõisked valjud nüüd,
jõulumees teab oma tööd.
Tublilt lapsed esinenud,
vastutasuks kingid saanud.
Hüvasti - ta jälle läeb,
ootamas ka teised, kes teda näeb.
Nüüd võib lõppeda ka jõuluõhtu,
pererahvas täitmas kõhtu.


Hinne: 8.0/10 (1 hinne )

Evelin (19.12.2007)

Jälle jõulud, küll on vahva,
rõõmsaks muudab eestirahva.
Kõik on head ja õnnelikud,
justkui väiksed päkapikud.
Lund on juba põlvist saati,
ootavad kõik jõulutaati.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

Eve Kurm (19.12.2007)

Kuused saanud valged kuued
kännud pähe mütsid uued
väiksed põõsad taveunes
üleni on paksus lumes
kuid mis sagin metsa all
jõulud on ju lähedal
tulnud kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe
laanerahvas rõõmuga teda nõus on aitama
jänes sikutab ja tirib
küll on raske
jäta virin
riidleb karumõmm
hoplaadi
kott on sejas jõulutaadil
võtab kepi asub teele
sõbrad hüvasti aidaa
pärast lööme tantsu üheskoos.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

Ene Rohtla (21.12.2007)

Sigin, sagin , osturagin,
rahvast poes kui murdu.
Hinnapakkumiste pragin,
ajan selja sirgu.

Parem lähen hoopis metsa,
kõnnin värskes lumes.
Vaatan tähti, kuulan vaikust,
jõuluvana süles.


Hinne: 6.7/10 (3 hinnet )

eve (20.12.2007)

Rahvas vaatas jõulutähti,
oh mis imet taevas nähti!
Seitse valget valgushelki
kaunistas me taevatelki.

Ime oli nõnda suur,
et ammuli jäid kõigil suud!
Ei seal olnud jõulutaati,
hoopis - Schengen jõuluks saadi.


Hinne: 6.5/10 (2 hinnet )

Eha Aljas (30.12.2007)

Kured võtsid talvepuhkust
läksid lõunamaale.
Meie süda tunneb uhkust,
au teeb Eestimaale.

Eesti pinnalt sirgub nõnda
palju tähtsaid linde,
nendest saame Aafrikaski
teha rahvarinde!


Hinne: 8.2/10 (26 hinnet )

Kurg (19.04.2008)

Ku tuul lõikas nõnna ja taivas um hall
ei tüküs joht vabatahtlikult vällä,
tahas ellä hoobis palmi all
A otsan um sakuska
ja kass ka jääs nälgä
tuu kuurist jääpuuri
ja kõrda tii sikuska.
käüss järve pääl tuuri-vast midägi saa.

Laut aastit jo tühi,
söömälisa tuu järvest
a täämbä taa Pühäjärv
kirendäs värvest
pido veere pääl pistü
ja rahvast nii pallo
et kas näide kõiki jaos
jakkuski kallo

Puuri mulgu,lasõ sikuska vette
ku üts vuntsõga miis
kerküs äkki mu ette:
Olõt sa üldse registreeritü?
Mudogi!-uma naasega iks,
laulatat kah ja inne tuud leeritü


Hinne: 3.0/10 (1 hinne )

insener (26.02.2009)

Native American people


...neid oli mitmeid julgeid mehi..
..kes ennast lihtsalt nii sama ei ehi..
..kui vaadata neid sõjamehi..
..kes kunagi on võitlend nagu meie rahvad..
..neil kombed`ki on sama vahvad..
..kuid saatus kurb ja sageli ka silmeees on näha olnud surm..
..nii vaatavad need sõjamehed taevasse,et küsida "Suurelt Hingelt"seda...
..miks valge mees ei salli põlisrahvaid neid?!
..vaid võtta soovivad viimse eluks vajamineva..
..ajades nemad...Indiaanlasd oma maadelt lihtsalt minema..
...minema..
..kuid kuhu?!,kas teavad nad..
..kus oleks nendejaoks piisvalt maad..
...maad,et saaksid nad võtta oma pered..
..pesta kätelt kuivanud vered..
...sõjakirved maha matta ja elada rahus,nagu vabad rahvad..
..rahvad..kes austanud on "Suurelt Isalt"saadut.....
..peremehed sooviksid nad olla omal maal..
..maal,kus sõdinud ja elanud nende Isad ja Emad..
jooksnud on piisonid..
..seal sooviksid olla ka nemad.


Hinne: 4.5/10 (2 hinnet )

katanka (24.09.2009)

Üks mees.



Sirge rüht ja sadulas mees...
....ta vaatamas preeriasse oma pilgu ees...
....mõttes vaid vabadust hinges ta ihkab..
....orjust ja valet kartes vaid vihkab...
....elada,jahtida see on ta soov...
...esi-isade vaimude maailmast laule ka loob...
....loob ja edasi annab siis need...
...nii oma rahva ta teadjamaks teeb...
....räägib ka tants,tema kommete väljendus viis..
....ainus mis soovib ta.. oleks vast siis..
...et valge mees tema rahvale ülekohut ei teeks.


Hinne: 5.3/10 (3 hinnet )

katanka (10.10.2009)

Kõik tänavad olid tulukesi täis,
pool linna vilkus.
Me tüütu vanaema külas käis,
ja naaber me kõva lärmi eest ilkus.

Mu ainuke soov oli olla su embuses,
mitte siin ihuüksi,
See ongi mu jõulusoov ,siin luule lembuses.
ei soovi ma kaisukaru või olla ihuüksi.

Õed-vennad möllasid lumes
ja ootasid jõulukinke.
Ereda küünlavalguse kumas,
täitsin mu elu lünke.

Sa helistasid kümneid kordi
ja väitsid mu järgi igatsevat.
Sullegi kingi ostsin,läbi rahvaste hordi,
Ja väitsin sind vastu igatsevat.

õed-vennad linnas ei käinudki,
ema väidab,et süüdi on epideemia oht.
Mind ta keelama ei tulnudki,
ei öelnud,et kodu on turvaline koht.

Kõik olid rõõmsad ja sõid.
Vaid mina olin kurb.
Naabrid väljas viina jõid
ja kõik oli vägagi kurb.

Järsku,kell üks,tekkis vaikus
ja nuuksatasin endamisi.
Nii kile ja vali vaikus,
selgus pärast linna peal kondamisi.

Ma ei kannatanud enam,
Ja hiilisin majast välja.
Jätsin kirja,et ei taha seal olla ma enam.
Tahtsin sinu juurde,välja.


Hinne: 7.7/10 (12 hinnet )

Elss Marta Raidmets (09.12.2009)

Jõulurahvas kirju parv,
kel taga tutt ja kellel sarv.
Tuleb eemalt mandariin,
koorimisest peal on kriim.
Tema kõrval lumemees,
hari käes ja porgand ees.
Pärast seda tuleb põder,
pikast sõidust veidi nõder.
Pärast teda päkapikud,
tuju neil ei miski riku.
Kõige taga sammub seal,
mees, kes igal aastab seab
sammud sinu ukse taha,
kes muu see on kui jõuluvana!


Hinne: 8.0/10 (7 hinnet )

Mariliis Kütt (09.12.2009)

KORD EI LAST JÄRVEL UJUDA
KURI LUIGEEMA,
TA OMA LAPSI ÕPETAS,
VIST MÕTLES- JÄRV ON TEMA !

TA OMA LAPSI KAITSES NII
KÕIGE KURJA EEST
JA INIMESI MANITSES:
"TE MINGE VÄLJA VEEST !"

SIIS ÜHE TIIVAPLAKSU
TA LÕI NII TUGEVA:
"KUI TE EI SAA MUST ARU,
SIIS TEID MA ÕPETAN !"

JA KOGU RAHVAS HAKKAS
VEEST VÄLJA ASTUMA,
JÄI JÄRVEL AINULT LUIGEKE
KOOS OMA LASTEGA !


Hinne: 7.0/10 (13 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

SIIN EMAD HELLALT KANNAVAD
LAPSI KÄTE PEAL,
NEIL LEIBA, RIIET ANNAVAD
JA ÄIUTAVAD KA.
NII OLED OLNUD SINA
ME VÄIKE KODUMAA
JA OMA VÄIKSEL PINNAL
SA RAHVAST KASVATAD !

SIIN SIRGUMAS ON POJAD,
KES VAPRAD, TUGEVAD
JA KASVAMAS ON TÜTRED,
KUI LILLED ÕITSEMAS.
KA SINU ILMAKAARED
KÕIK KOKKU HOIAVAD,
SU MERED JA SU SAARED
SIND IKKA LEIAVAD !

KÄI KINDLALT OMA RADU
JA RAHVAST HOIA KA,
SA ÄRA KAOTA LOOTUST
ME VÄIKE EESTIMAA.
SEST SINU RAHVAS LOODAB,
ET AJAD MUUTUVAD
JA TULEVIKU PÄEVAD
MEIL ÕNNE KINGIVAD !


Hinne: 8.7/10 (15 hinnet )

Helika Kaasik (14.12.2009)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 7.8/10 (16 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Ajalooline komme

Seinad räägivad aegade lugusid,
räägivad rahvast, tegudest, olnust.
Lagi painutab mind siin kuulama,
Sinust, ja minust, ja kõigist meist.

Ajad tulevad, on ja olid,
vahet pole- kas eile või homme.
Märgid seinal värsse lugema suunavad,
kaasaegsusest maha jääb ajalooline komme.


M.T. 2009a. Talllinn


Hinne: 8.9/10 (7 hinnet )

Monika T. (20.10.2010)


Emake loodus.


Tähine taevas ja liivaluited,
kuskilt kostumas öökulli huiked.
Tuul keerutab liiva seda,ei sega miski teda.

Seal ülal paistab justkui ``Tee`` tähe säras,
mis tuntud,teatud.... igal inim hingel.
Pärimustesse see ``linnutee`´ nime all kantud
Rahvailt-rahvastele muistendeis ta sõnum edasi on antud,
mõista,et tähistaeva lummust,
kuu kiirte sära.
Sinna juurde on kuulunud ka lõke ja selles hõõguvad söed.
Lõkke leek et saada sooja,kui päeva soojendanud päikese kiir läinud on looja.
Sütest soojal asemel uinuda mõnus,
silmitseda taevalaotuse avarust,
kasutada Maa Emalt saadud saladust,
sosistava tuule toodud sõnu.

Selline on loodus:tule,tähtede,päikese ja kuu sära.
Palju mõistmatut kõiges selles,meie inimkonna jaoks arvata tuleb veel ära.

Loodus aga aastast -aastasse ajaga käsikäes ruttab.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

katanka (26.12.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww