Unistaja öös
Tõttan ajas, ette ruttan
Ootan seda päeva ma
Mil Sind kätele saan võtta
Kanda õhtust öösse, jaa!
Eilsest nii on saanud homne
Märkamatult mulle
Vaatan, unistan ja ootan
Pilk on suunat otse tulle
Tule väreluse saatel
Tunded meeltele on valla
Iga hingetõmbe järel
Igatsust vaid hingest kallab
Unistaja olen öös
Pehmes tulelõõsas
Omaenda mõtteid söön
Igatsuse vari kaasas
Tõttan mõtteis
Ruttan, ruttan
Sinu juurde kohe
Peagi taipan ma et see vaid
Unistuse habras ohe
Sinu silmad need mul meeles
Täna ja ka homme
Halvab teadmine – neid pole...
Aga vahest ülehomme
Tuled taas Sa minu teele
Tõttan ajas, ette ruttan
Ootan seda päeva ma
Mil Sind kätele saan võtta
Kanda õhtust öösse, jaa!
*****
Jooksen koos sinuga ajaga võidu,
lagunev rippsild me jalge all kõigub.
Trotsides ohte pea-ees jooksed tulle,
elu on ilus-kõik lihtne näib sulle.
Vajuta pidurit,aeg võta maha.
Tõesti kas kõrgelt sa kukkuda tahaks?
Kui sa mu`st hoolid,siis seisata hetkeks
ning minu sõnade üle sa mõtle...
Hoiaksin aastaid su kätt oma käes,
näha sind tahaksin jah iga päev.
Mõistuse häält aga kuulda ma võtan.
Ütleb see mulle,et liialt ma ruttan.
Habras me õnn,palun hoiame seda.
Kahju kui kord peaks ta purunema.
Seepärast hoian sind tormamast tulle
-kaotamiseks liig kallis sa mulle.....
isa isa oled kallis
mulle nüüd
ma ruttan sinu juurde,
et sind kallistada saaks
nüüd mul rõõm on südames
sest et isa kallis minule
ja kui poest tuleb ta
pulgakomm on pihus.
minu kallis isa alati on vapper.