Sõitsid saanid killa-kõlla,
Sõitsid trollid, sõitsid tõllad,
Sõitsid trammid, sõitsid rongid –
Põhjapõder – kus ta ongi...
Jõuluvana, tule ikka,
Olen oodand sind nii pikalt.
Nelikümmend aastat pole
Ma sind näinud – oh, kui kole…
Tahan seista sinu ees,
Sa mu armas jõulumees.
Tule ikka meie perre,
Tahan sulle öelda “tere”!
Toredal Lumemarjamaal,
sõitis metsas jõulusaan,
saanis olid päkapikud,
seisid püsti nagu tikud.
Saanis oli Jõulumees,
valge habe oli ees.
Laste juurde sõitsid nad
kingitusi jagama.
JÕULUÖÖ
Taevan särasid tähed. Polnud kuud.
Lumihärmatisen olid puud.
Oli külm, oli vaikne, oli õhtu.
Sõitsid kiriku vaikiden reed.
Tõusin kõrvalist tähtesse teed.
Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu.
Tõusten mäkke nägin paistvat tuld.
Suland lumest paistis havvana muld.
Oli külm, oli tuli, oli õhtu.
Tuli praksuden põles. Olin mäel.
Magas sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, olid jõulud, oli õhtu.
Olin imestet, tulbastin, olin tumm.
Mis näen, mõtlin olevat lumm.
Oli õudne, oli külm, oli õhtu.
Ütles kurblikul häälel ema suu:
"Magab. Poeg. Pole paika. Puudub muu!"
Säras täht üle pää, oli õhtu.
Ja ma kummardin käele, andsin suud,
Hõbehärmatisen olid puud.
Oli neitsi, olid jõulud, oli õhtu.
Jõuluvana oled SINA,
tead,et hea laps olen MINA,
sõitsid maha pika maa,
et mu juurde jõuda õigel aal.
Tantsin, laulan, luuletust loen,
et näha saaksid, kuidas SULLE poen.
Emme, issi jälgivad,
sulle küpsist piimaga pakuvad,
ära minnes sul meel on hea,
kõht on täis ja saan on seal,
põhjapõdrad indu täis,
et heal lapsel jõuluvana käis.
Päkapikk see piilub veel,
et näha lapse rõõmsat meelt.
Sõitsid saanid, sõitsid reed
piki külma talveteed.
Aga lund, jah lund ei ole,
küll on hale, küll on kole.
Kraavis saanid, poris reed,
voolavad kõik vihmaveed...
Sõitsid saanid, sõitsid reed
mööda pikka talveteed.
Põhjapõdrad saani ees,
saanis istub jõulumees.
Kus on jäänud jõuluime
õues ikka on kottpime.
Lume luugid lukustasid
külmataati hirmutasid.
Aastaid oli jõuluime
õues polnud üldse pime
lund see sadas ,saanid sõitsid
aknal lumelilled õitsid
Taevan särasid tähed. Polnud kuud.
Lumihärmatisen olid puud.
Oli külm, oli vaikne, oli õhtu.
Sõitsid kiriku vaikiden reed.
Tõusin kõrvalist tähtesse teed.
Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu.
Tõusten mäkke nägin paistvat tuld.
Suland lumest paistis havvana muld.
Oli külm, oli tuli, oli õhtu.
Tuli praksuden põles. Olin mäel.
Magas sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, olid jõulud, oli õhtu.
Olin imestet, tulbastin, olin tumm.
Mis näen, mõtlin olevat lumm.
Oli õudne, oli külm, oli õhtu.
Ütles kurblikul häälel ema suu:
"Magab. Poeg. Pole paika. Puudub muu!"
Säras täht üle pää, oli õhtu.
Ja ma kummardin käele, andsin suud,
Hõbehärmatisen olid puud.
Oli neitsi, olid jõulud, oli õhtu.
JÕULUD
Jõulukuusel säras täht,
päkapikke nägin kaht.
Sammusid nad mööda teed,
seal kus sõitsid taadi reed.
Nüüd kui saanud suuremaks,
saand ka veidi targemaks.
Päkapikke polnud teel,
ka ei sõitnud sääl taadi reed.
Aastaid hiljem kuuse ees,
mängin lastel jõulumeest.
Päkapikud käivad neil,
jõuluvana kommi toob.
Anne Henn
8.detsember 2009
JÕULUD
Jõulukuusel säras täht,
päkapikke nägin kaht.
Sammusid nad mööda teed,
seal kus sõitsid taadi reed.
Nüüd kui saanud suuremaks,
saand ka veidi targemaks.
Päkapikke polnud teel,
ka ei sõitnud sääl taadi reed.
Aastaid hiljem kuuse ees,
mängin lastel jõulumeest.
Päkapikud käivad neil,
jõuluvana kommi toob.
Anne Henn
08.12.2009
Lohhid jooksid mööda teed
neil oli kaasas BMW
Siis nad istusid autosse
sõitsid viina ladudesse.
xD Mingi lambist