Päkapikk!
Nii väike oled,
mitte aru ma ei saa,
kuidas minu juurde tuled-
sinu jaoks nii pikk ju ma!
Küllap sügisel sa juba
tasa sätid teele end,
et su üle rõõmustada
saaks siis iga pisipõnn.....
Oraval aega jäänud on kasinalt,
kiiruga klõbistab kirjutusmasinal,
vahetab linti ja sätib kopeeri,
vahepeal nimesid kokku veerib:
Tiina ja Miina,
Riina ja Liina -
kõigile neile peab paki viima.
Kalle ja Malle,
Kaarel ja Kaja -
neile samuti kinki on vaja.
Nimestik suurem saab kuusikust kumedast,
nimestik laiem saab tammikust tumedast.
Leevike lendab ja nimesid toob,
nimede juures on näärisoov.
Öökull ööd otsa loeb nimederodu,
uurib, kui kaugel on kellegi kodu:
sinna viib lennuk,
sinna viib saan -
valmis saab näärideks sõiduplaan!
Sinagi, tuuletukk, paki saad taadilt -
nimi sul kirjas seal sügisest saadik.
Sügistuuled karmid, vinged,
toonud välja aasta pinged.
Jõulueelne ootus hinges,
rahvas poodides teeb ringe.
Kuskil õrnalt hüüab ingel:
"Ärge liigselt hoogu minge!
Võtke veidi aega maha,
aga seegi poleks paha,
kui te vahel vaataks taha,
et ei oleks jäänud maha
see, kes õrnust, hellust tahab!"
Päev hiilib rutates metsade rüppe,
takerdub puude latvades.
Viivuks veel peatub ja tagasi vaatab -
tõesti, ta lahkub kui kaheldes.
Sügiski taandub, tal lumetusik kannul
teel kaotab kuldseid kingasid.
Kaduvat aastat nii vaadates aiman -
aeg surub takka ju minulgi.
Täna veel jõuan, täna veel jaksan,
rõõmuga astun teel edasi.
Kuulan vaikust, mis sosistab targalt -
pöördu, saad aidata kedagi.
Kasuta päeva, ta lühikest valgust,
siis jõuad rohkem ja enamgi ...
ta tuleb siis, kui ise tahab
embab valgeks kogu maa
kui pilvevahtu pillub maha
puhtad palged sügis saab
kõik kinni tuiskab käidud rajad
jagab rõõmu, pehmust loob
ja tantsib tuulde helbed sajad
lume kauniks muinaslooks
ta läheb siis, kui kevad tahab
sulaveteks hanged sööb
vaid talvemärgiks unub maha
lumememme kuuenööp
Vanasti kui kuuske tehti,
temale ei tehtud lehti.
Lehed olid jälle otsas,
olid muude puude otsas.
Lehed olid lihtsalt läbi,
okkad talle jäid ja käbid.
Lehtpuu suviti on lehtes
sügiseti puude ehteks.
Kuuske ei oska lehtida
hea on kuuske ehtida.
kevad tuli ilusa ilmaga
suvel ei saanud rannas ringigi vaatata
sügisel siis torm tõusis
talvel siis kõik lumehange mattuda jõudis
kullane sügis
kõnnin mööda toomemäed,
vahtralehti täis mu käed.
Lehu on oksal kollane,
sügis on ju nii kullane!
PIHL-POHL
Karujõmmil tühi vats,
astub metsas tats-tats.
Pohlad maas ja pihlad puus,
pole muud kui ava suu!
;Silk-leibsinu toit,
pihl-pohl minu toit,
pihl-pohl hea toit,
sügisel mu pea-toit.;
Ahmib marju mats-mats,
paisub palliks väike vats.
/Heljo Mänd/
Ma sult ju midagi ei küsi...
Su silmadest vaid mõtteid loen,
sest tahaksin,
et meeles püsiks
see pilk
nii lahkemeelselt soe.
Et siis,
kui märjad sügistuuled
on ümberringi räsimas,
et siis
see pilk mu juurde tuleks
ning mind ei laseks väsida.
Karumõmmil tühi vats,
astub metsas tats-tats.
Pohlad maas ja pihlad puus,
pole muud kuia ava suu,
"Silk-leib sinu toit,
pihl-pohl minu toit,
pihl-pohl hea toit,
Sügisel mu pea-toit."
Ahmib marju mats-mats,
paisub palliks väike mats.
sügisesed ilmad omas rollis
võimu võtvad minu mõtteis
ei,ei saa nad võitu kõiges
minu tahe võitma peab
Mis saab ilmas tähtsam olla,
kaunis hing ja särav meel.
Lootust, õnne ära leina ,
sea sammud eluks endaks.
Ole sõber, siis kui vaja ,
üllatajaid on terve maja.
Halvast rõõmu ära tunne,
astu väja ,kui sind vajan.
Ole särav leia värav ,
saada teele sõbrad head.
Värvidega üle kallan sügisele
üle annan .
Võta vastu armas sõber ,kaunis loodus
väsimatu sõber.
Sügis mersas jalutab
kaasa kutsub sõpru häid.
Oled sõber vaata ringi
tunne rõõmu minu hinges.
Metsas kurbust tunda saa
energiast vaid pakatad.
Oska tunda metsa sõprust
vaata ringi sügis- naeratust.
Vahval sõbral sarved püsti
hoolib hoiab salamahti.
Saladused peidab metsa ,
mured matab mätta otsa.
Sügisel on kuldne süda
sosistab ja võlu näitab.
Rahutud on ikka hinged ,
nende silmis kurjad tuuled.
Sügistuuled saadan teile
naeratuse kingin hinge.
Palju kauneid aastaringe
hoia ikka enda hinges.
Sügistuuled salajased,
mõtted ikka avalikud.
Kaasa lendan salaja
kaugele kõrgustesse.
Soojad tuuled abiks
suuna näitamitajaks.
Kaunis looduses on
omad võlud ja jõud.
Leidsin jõu et edasi
lennata ja tunda
sellisena nagu loodus
oma tujugega.
Külmade tuulted haiget
teevad südamesse jäljed
läävad.
Külmad tuuled saada
talvele suunas .
Sügistuuled salajased,
mõtted ikka avalikud.
Kaasa lendan salaja
kaugele kõrgustesse.
Soojad tuuled abiks
suuna näitamitajaks.
Kaunis looduses on
omad võlud ja jõud.
Leidsin jõu et edasi
lennata ja tunda
sellisena nagu loodus
oma tujugega.
Külmade tuulted haiget
teevad südamesse jäljed
läävad.
Külmad tuuled saada
talvele suunas .
Üksik langev leheke
viib kaugemale sügise.
Soe siiras sõprus
helgib ,kuid kaugustes.
Sõprust ära mõõda meerites.
Sõprus koputab südamel.
Iga sõprus on
omapärane ,kuid salalik.
Sõbrale käsi ulata ja
sõbralikult naerata.
Ka kõige kaunimal sügisel,
on kurbi mõtteid.
Ka kõige ilusamal talvel,
on psarad taga,
kuid suvi on see,
mis meelest ei lähe,
need kaunid ajad mis olid,
neid pisarates meenutan..sügsel ja talvel..
Sügisel on palju lehti,
ema loeb köögis ajalehte.
Mina istun laua peal,
Isa vaevab jälle pead.
Aastaajad
1.kevad:
Kevadel on väga ilus
keegi pole enam vilus,
päike paistab rõõmusmeel
ojake voolab teel.
2.suvi:
suvel on nii mõnus soe
heina kuhjas peitu poen,
maasik mari on nii hea
hüppan vette üle pea.
3.sügis:
sügisel on vihm ja tuul
lehed langevad kõik puult,
seeni metsast korjan ma
väga suure korviga.
4.talv:
talv on külm ja jõle
kuid ta pole jäle,
ostan endale uued uisud
mind ei sega külmad tuisud.
Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,
mind pole seal, ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all,
ma olen talvehommiku hall,
Viljapõllul paistan päiksena suvel,
sügisel su juurde vihmana tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,
neid vaadates olla võid päris kindel,
et laulan seal koos nendega,
kuid öösel muutun täheks ma.
Ära seisa mu haual ja ole kurb,
mind pole seal
see polnud mu surm.
Jää ei jää pidama,
kevad tuleb õitega.
Suvi tuleb kuumaga,
sügis tuleb poriga.
Tänu sulle ema armas
vanemliku hoole eest,
mis ma olen sinult saanud
eksiteedel kõndides.
Tänu sullepäiksepaistest,
tänu õe ja venna eest
tänu sulle kevadõitest,
tänu sügishetkedest.
Tänu,et mu vaikseid soove
mitmeid kordi kuulnud sa,
tänu,et ka mõned soovid
jätad vahel täitmata.
Tänu,et mul jõudu annad
kui on eluvõitlused,
tänu,et mind hoiad,kaitsed
kui murdun elumuredes.
Tänu,et mu pisarad kõik
armastuses pühid sa,
tänu,et mul vales sõnas
õiget sõna juhatad.
Tänu sulle kõigist ilust,
tänu sulle rõõmudest,
Tänu sulle kodust väiksest
tänu antud elu eest.
Sügis saabus.
Saabunud on tore sügis .
Suve minema ta nügis.
Porised tõi ilmad.
lastel nutused ka silmad.
Vihma paju alla sajab.
Mets meil vahel vastu kajab.
Lapsi täis on koolimaja.
Õppida neil kõigil vaja.
Metsas kasvab üksik seen.
Tema seelik väga peen.
Sügis saabus.
Saabunud on tore sügis.
Suve minema ta nügis.
Porised tõi ilmad.
Lastel nutsed ka silmad.
Vihma palju alla sajab.
Mets meil vahel vastu kajab.
Lapsi täis on koolimaja.
Õppida bneil kõigil vaja.
Metsas kasvab üksik seen.
Tema seelik väga peen.