Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.
Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.
Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.
Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.
Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.
Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.
Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.
Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.
Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.
Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.
Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.
Jõuluvana kulla - pai
palun täida minu soov
Sina oled vana hai
tühjenda üks autopood...
Minult ära salmi küsi
parem haala tuld mul paar
too mul rehv siis kasvõi tühi
pea siis karikaid mul laar
abi vajaks tagasild
sest et minek nõnda nüri
et ei oleks tömp mul silm
kaasa haara klaasihari
too mul juhtmeid mitu tükki
et ei oleks mosse pime
teen siis kasvõi mitu kükki
mis küll oleks lausa ime
võta riiulilt ka õli
et ei jääks me rajal jänni
et ei oleks autos tuli
too ka tuletõrje nänni
ja et minek oleks hea
too ka küünlaid mulle paar
kui siis kaine püsib pea
ei saa vastu Hr Saar
ja kui uued vedrud saan
panen nii et ninast väljas veri
hüppel õhus justkui pelikaan
kindlalt kõrgemal kui Meri
et ei lõppeks minek vägev
pane märssi filter hea
saab siis mossest masin äge
kuulsust kogub õige pea
pane kotti kolb mul uus
et minema saaks kiirelt siit
ei ole enam sõnu suus
vait jäänud isegi on Priit
võta polte kaasa peoga
et ei kukuks mosse koost
õige gaasi õige veoga
maha jääb siis Hr Roost
too ka uus mul norma traks
et siis lõpeks istme ooper
maha jääks siis iga naks
meist ka kindlalt Hr Sooper
kui siis kaitsmeid uusi saaks
ei teeks masin enam tempu
miski enam jätta saaks
ette meil veel Hr Lempu
too ka plekki tükki kaks
sest et ette jäi meil trepp
kui tiib on uus siis iga naks
kaotab kohe Hr Sepp
spido trossi kui veel paluks
sest ei ole kellu taadeld
kui saaks lahti kaugusvalust
maha jääks ka Hr Maaten
kui nüüd küsiks veel
uut akut oleks overkill
kuigi uue voolu teel
kahvatuks ka Hr Lill
ja kui ruumi saani sees
käsikäivitusevänt
et ei noriks tehnilisemees
kurja näoga Hr Jänt
lõppeks võta tuli vilkuv
mis meid hädas välja veab
püüab konkurendi pilku
kraavis me... siis kindlalt teab!!!
nüüd vist lõpetama pean
kuna soontes möllab humal
muidu kes se seda teab
pahandab veel MOSSEJUMAL!!!!!
Õues sajab lund,
käes on jõulutund.
Jõuluvana kinke toob,
mina kohe salme loon.
Kätte saan ma kingi,
vajutan alla ukse lingi.
Jõuluvanagi teele saadan,
ning ta uhket saani vaatan.
Jõuluvana hüüab:
''Rahulikke jõule.''
Mina kohe tunnen,
lahkus poeb põue.
Jõuluvana saaniga
Valmistub oma pikaks retkeks
Aga lund ei ole maas
Ehk jõuluks tuleb ta, kasvõi hetkeks
Põhjapõder Rudolf-mees,
tõttab tähe-linnuteel,
Näärivana istub saanis,
vaikselt joriseb kankaani.
Tahtvad Uue Aasta teelt
põgeneda elu eest,
kõrgustes seal peitub oht,
ohutu vaid kodukoht,
hirmu näole toob rakett,
alla kukub sigarett...
jõuluvana istub saanis,
pea on sorgus, lõug see maani.
Oh mis häda oh mis piin,
kingikotist lõppes viin!
Talveõhtu on jõudnud kätte
kõik kohad täis on pätte.
Neil pikk habe, punane kuub ja müts
neid kardab ja austab iga juts.
Kui sõna ei kuula ja teed pahandust
siis nad sulle ei too maiustust.
Nad jälgivad sind akna taga
ja isegi öösel nad ei maga
Neil pealik on suur ja paks
ka teda peab kartma iga laps.
Tal vööpeal on suur vitsa kimp
ja seljas kott, kus heade lastejaoks kink.
Põhjapõdrad tal veavad saani,
tal punane mantel seljas maani.
Pikk ja valge on ees tal habe
iga maffia boss on ta peale kade.
Külla tuleb kord aastas ta
see juhtub siis kui lumi on maas.
Jutt, mis ma räägin ei ole jama
ta nimi on ju JÕULUVANA!
Särisevad verivorstid,
krõbisevad piparkoogid.
Tulgu lund ja sõitku saanid
täide mingu kõik te soovid!
Kuidas elad,jõulutaat,
kas ka sina kinke saad?
Keset lund ja jääd ja tuiske,
kas toob keegi sulle uiske?
Täna, homme, ülehomme,
kas toob keegi sulle komme?
Kui sa oled illikuku,
kas toob keegi sulle nuku?
Külastad kui legomaad,
endale kas lego saad?
ja kui jõuad soomemaani,
kas siis tahad soome saani?
Ei, mu laps!Sa mõtle vaid-
igatsen üht pikka paid.
Siis, kui lund on taevast maani,
jõulutaat toob välja saani.
Kuhjab kingikotid reele,
asub laste poole teele.
Abiks lõbus põhjapõder -
jõuluvana parim sõber.
mööda tuisandtalveteed
kihutavad saanid-reed,
päkapikud-närakad
joovad saanis kärakat.
JÕULUMEHE VALGE HABE KASVAS SUVEL MAANI,
NÜÜD ON HABEMEGA HÄDA SE EI MAHU SAANI,
KÄIES TAKERTUVAD JALAD
KÜÜNLA PAISTEL HAKKAB PALAV.
ISUB TOOLIL IKKA PAHA,
HABE NAGU VAIP JÄÄB MAHA.
ÄKKI TULI MÕTTE PÄHE.
KUI NÜÜD JUUKSURISSE LÄHEKS,
HABEME SEAL AJAKS MAHA:
JAH SEE MÕTEPOLE PAHA.
LÄKS JA LÕIKAS,
KUID OH IMET,
ENAMJÕULUMEHE NIME,
TAL EI SOBI KANDA
MAIKEN PÄRNIK
Moodne jõulumees ei sõida saaniga,
maandub hoopis taevast deltaplaaniga.
Põhjapõdrad saavad lõpuks puhata,
neil on kuuris on Toyota.
Jõulumees räägib motorolaga,
peseb oma hambaid coca-colaga.
Kingitusi tellib odu anttilast,
just see vist rõõmustabki moodsat last.
Jõuluvanal mantel maani,
põhjapõdrad veavad saani,
päkapikud akna taga,
ootavad õhtut vaga.
Jõuluvanal kiire juba,
lastel ehitud on tuba,
valmis on ka laulud, luuled
ja kes sealt tuleb, kas kuuled?!
Imelik on
talvekuu särab
tähti väljas.
Jõuluvana,
jõulu teel päkapikk on jõulu saanis.
Imelik et jõuluvana suurem kui päkapikk.
jõulumees miks sõidad sa
põhjast suure saaniga.
tule parem meile sa
siin saad sõita autoga.
Vaata seda haljast kuuske
metsa serval õõtsumas;
tüvi sirge, oks tal kerge,
nägu lahkelt naeratab.
Hõissa taati! kiirel sõidul
hobu sinna juhata,
jõuluehe saani tõsta
ja siis koju kihuta.
Lumi laulab, hobu hirnub,
saanitallad välguvad.
Meie taat ja väike poisu
jõulud koju kannavad.
Kui käes on talve algus,
siis napp on päevavalgus,
kui lundki veel ei ole,
on asi päris kole.
Kuid kindlasti on sinus,
noh, muidugi ka minus,
meis kõigis mingi selgus,
üks ikka korduv algus,
jah, see on jõuluvalgus.
Näe, linnas möll ja melu
ja vilgas rahaelu,
kroon krabiseb, sent kõlksub
ja coca-cola mulksub.
Kas kaikuv jõulumusa
peaks võtma talvetusa,
kas püha öö ja saanid
peaks tooma rõõmsad toonid?
Kui sa ei saakski kinki,
kui poleks jõulusinki,
ei kuuske, küünlasära,
ei läheks jõulud ära-
nad elavad ju sinus,
noh, muidugi ka minus.
See imeline selgus,
see ikka korduv algus
ju ongi jõuluvalgus.
Jõulutaadile kummarduse teeme maani,
et ei kingikotti vedama peaks tagasi saani.
Vitsakimbuga meil tuba tuleks ehtida,
et liialt ta sellega saaks vehkida.
Kui siis taat veel hästi end üleval peab,
välja visates soovime talle vaid head.
Sellest hetkest tal aasta jääb jännata,
et uue kotiga meie juurde rännata
Hullulehmatõbi laastab maad,
päkapikud kõik on otsa saand.
Jõuluvana üle töötab,
lisajõudu Soomest ootab.
Häire välja antakse,
saanid välja kantakse.
Speed on üle 100 miili,
ületame Eesti piiri.
Võmmid kinni meid nüüd peavad,
relva otsmikule seavad.
Ment nüüd ütleb: "Kaasa tule,"
abivägi avab tule.
Maha jääb neist laibamägi,
edasi nüüd sõidab vägi.
Ees on meil nüüd Kaitsevägi,
vaevalt pääsesime läbi.
Vastu tuleb meile Meri,
kelle särgi peal on veri.
Meri meie poole asub,
meie vägi kohe kosub.
Meril kodus snaipripüss,
meil on vastas ESS.
Meri asja seletab väed nii ära peletab...
Säravad Tähed
Ja särav on kuu
Üleni ehteis on Jõulupuu
Jõulumees saaniga juba on teel
Aega on Jõuluni kaua veel.
Liinal ja Tiinal nüüd salmid on suus
Säravad küünlad ja uhke on puu
Kingid kõik ilusti koti sees
Jõulumees pakatab ukse ees
Kauneid Jõule kõigile!
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Sõitsid saanid killa-kõlla,
Sõitsid trollid, sõitsid tõllad,
Sõitsid trammid, sõitsid rongid –
Põhjapõder – kus ta ongi...
Jõuluvana, tule ikka,
Olen oodand sind nii pikalt.
Nelikümmend aastat pole
Ma sind näinud – oh, kui kole…
Tahan seista sinu ees,
Sa mu armas jõulumees.
Tule ikka meie perre,
Tahan sulle öelda “tere”!
Päkapikud veavad saani
jõuluvana täis on maani,
jõulurahu ka ei kehti,
kuna põder vorstiks tehti.
Jõulutaat miks sõidad Sa
Põhjas suure saaniga?
Parem tule meile Sa
siin saad sõita autoga!