Saabunud on aisakella ajad,
kaugusest ta kutse meile kajab,
hämaruses kaunil häälel hüüab,
meie südamesse tulla püüab.
Tahab sinu kodu juurde astu,
loodab, et sa helised sealt vastu.
Tal ei ole kehas pillikeeli,
ometi ta ülendab su meeli.
Aisakell ei kõla ainult sulle,
tema helin kustub küünlatulle.
Midagi ta endas kanda suudab,
mis me hinge ilusamaks muudab.
Teate, kes on jõulumees,
spordimees või tordimees?
Arvan, et on spordimees.
Usinasti uisutab,
jookseb võidu tuisuga,
kelgutab ja suusatab,
kuidas muidu suudaks ta
käia mitmesajas majas,
selleks treenida on vaja.
Kindlasti on spordimees.
Aga ehk on tordimees?
Kus tal aega teha sporti,
kui peab küpsetama torti,
präänikuid ja piparkooke,
väänikuile piprakooke.
Vana aasta sammub
vaikselt ajalukku,
keerab enda kannul
ajaukse lukku.
Kõik jääb seljataha -
kes see mullust muudaks!
oi, kui kõik, mis paha,
maha jätta suudaks!
Tulgu ilus aasta
küünla valgusvihus!
Piparkoogiraas ta
pisikeses pihus
pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka suhkrust
tehti aasta süda!
Jõulumehe valge habe kasvas suvel maani.
Nüüd on habemega hädas-see ei mahu saani.
Käies takerduvad jalad, küünlapaistel hakkab palav...
Istub toolil-jälle paha, habe nagu vaip jääb maha, iga laps siis peale astub, kui talt võtab kinke vastu.
Järsku tule mõte pähe-kui nüüd juuksurisse läheks, habeme seal lõikaks maha, jaa-see mõte pole paha.
Läks ja lõikas...
Kuid oh ime! Enam jõulumehe nime tal ei sobi kanda.Kes küll uue habeme suudaks talle anda?
Nüüd on häda hoopis suurem, vantsis kähku arsti juurde.
Arstionu võttis vatti, vatiga ta lõua kattis...
Kõikjal käib nüüd jõulumees valgest vatist habe ees!
Ma olen pannud segast
Ma olen pannud segast
ka selget olen pand
mind peetud on kui segast
ja antud armuand
ma olen saanud raha
ja riided söögi toad
on tihti väga paha
jalg märg või nürid noad
ma kardan sisekorda
ja tolmulappisid
ei suuda teha korda
ka seinakappisid
ka kahhelkive seina
ei oska laduda
ma oskan
kasteheina
vaid ära kaduda
J.Viiding
Iga laps on emale kalleim aare,
justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.
Ema hool ja hellus last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks.
Vikerkaareke
Võiksin astuda su tuppa
Seal ei jää kui metsas mutta
Vastu vikerkaare võtaks
Sellel kandma sind ma tõttaks!
Metsa taha järve randa
Suudaks sind ma kanda
Vesikillul sillerdaval
Tuulehool õrnakesel
Vikerkaarel värvilisel
Sadat värvi päikselisel!
PIPARKOOGISÜDA
Vana aasta sammub
vaikselt ajalukku
keerab enda kannul
ajaukse lukku
Kõik jääb selja taha-
kes küll mullust muudaks
oi kui kõik mis paha
maha jätta suudaks
Tulgu ilus aasta
küünla valgusvihus!
piparkoogiraas ta
pisikeses pihus
Pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka suhkrust
tehti aasta süda!
/Leelo Tungal/
Kevad
Nüüd jälle tulevad need valged ööd,
kus und ei saa ei taevas, maa, ei meri,
et inimlaste ootus-ärev veri,
kus ihad hinges hõõgumas kui söed.
Need valged ööd kui hõbevalged keed:
kõik õite siidilises süles
on sala värisedes ärgand üles,
ja mingit kauget laulu toovad veed.
Siis kuldseis juustes lehitsemas tuuled
ja suuris silmis salaline sära -
Kes kõik need unelmad mu ümber palmind!
Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled -
ei suuda keegi suudelda neilt ära,
mis lugemata suudlusi sääl valmind.
Marie Under
Kusagil mujal
Ta on tavaline tüdruk,
kes paljude silmis õnnelik.
Ta käib alati koolis
ja hinded on korras.
Silmis alati päike särab,
ei tea ta isegi, miks.
Kuid siiski, kõigest hoolimata,
miski teda ikkagi piinab.
Miski, mis on ja ära ei kao.
Vahel tunneb ta, et enam ei suuda,
et on väsinud olemast siin.
Tihti igatseb ta siit ära,
otsida omale uus maailm.
Kusagil mujal.
Mõtleb, et äkki on parem
kusagil mujal.
Äkki on inimesed paremad
ega otsi teistes vigu,
kusagil mujal.
Aru saamata, miks on tung ära,
kuigi kodus on hea,
ihkab see tüdruk eemale -
sinna, kuhu temani halb ei ulatu.
Ta ei taha, et teised teaksid,
et ta tahab ära.
Seepärast ta naeratab,
kuid süda on kusagil mujal.
Sa oled mu meeles,
mu südames, keelel.
Kuigi juba pisut me hallid,
suudame hoida, mis kallis.
Tunded siirad kui kuld,
hinges ikka veel noorusetuld.
Sinu hellust ma tunnen ja tean,
koos elu lõpuni aastate reas.
Kui ma suudaksin haarata vikerkaart,
siis ma selle vaid püüaksin sinu jaoks.
Ja ta ilu ma jagaksin sinuga
iga päev, kui üksindust tunneks sa.
Kui ma suudaksin mäe kokku kuhjata,
siis sa endale seda võiks pidada.
Ise endaga rahus kus kohtuda,
kirkas selguses ennast kus kuulata.
Ja kõik mured sult tahaksin võtta ka,
suurte merede vetesse lahusta...
Aga tean ju, see tahtmine asjata,
sest ei vikerkaart püüda veel oska ma.
Ei ka mägesid kokku või kuhjata,
ega muresid merevees lahusta...
Siiski, ühte ma tahaksin pakkuda:ennast
sõbraks, kes ikka on olemas.
Kui lähed tahan sind tagasi,
kui tuled olen liigagi armunud.
Ei suuda olla ilma sinuta sekuntitki,
vaan su kallistusi,
hellitavaid suudlusi
Tunnen üksi end valitul teel
ei aidata saa keegi,ise valiku tegin.
Naisi on kaks kuid ikkagi üksi
ei suuda tundeis,mis siirad, korda ma luua
iga mu otsus uut segadust toob
suuremaks kasvab pettus ja valu.
Kus on küll tee mis kindel ja puhas
käsikäes minna oleks seal hea
ainult meile,kahele,määratud see.
Miks leida ei suuda ma seda
ons siis nii palju võltsi mu hinges
mis segab öelda mul Sulle
Sa oled ainus,mu kallis
Nii vaikne ja rahulik võib tunduda tee,
millele pole määratud veel suund..
kui teaks mida teha ja kuhu minna,
siis oleks see tore et on olemas keegi,
kes ootab kes igatseb ja on olemas.
Kõik võib tunduda küll hetkel halb,
kuid minevikuta pole tulevikku.
Me kõik kannatame ja ootame..
ootame kedagi kes meid armastaks,
kuid ma tean et on olemas see keegi,
kes minu järgi igatseb.
Pole arvanud ma eales halba,
kuid ei taha haiget teha sulle,
ei suuda lihtsalt elada..ja olla õnnelik,
see oleks nagu liig minujaoks..
kuigi tean et pean mõtlema tulevikule,
elan ikka veel minevikus ja olen selles kinni.
Poleks nii kauge see tee,
mis viiks sinuni..
ei tea kas siis oleks kõik teisiti,
kuid ühte kindlalt ütlen sulle,
sa jääd selleks kes sa oled,
mu südamesse alatiseks!!
Midagi pole sellist,
mida teha ei suudaks,
mis saavutamata jääks,
ja tehtut olematuks,
ei muuta saa...
Küll võib näha valu,
elu ongi selline,
õnne on antud kõigile
ainult parasjagu,
kuid hea on see,
et sedagi meil on..
Iga elatud päev,
on millegi uue algus,
see viib meid kuhugi lähemale,
ja kaugemale minevikust,
mis oli selline nagu ta oli,
kuid alati kaasas tulevikuga...
Aru ma ei saa
mis inimestel viga
kõik on nii faking kurjad
11teise ja enda vastu
kas tõesti peab
olema piitspeenike ?
kas tõesti peab
end ilu nimel ohverdama ?
kas tõesti peab
teiste üle naerma ?
kas tõesti peab
karjuma ja vaidlema ?
kas tõesti peab
teistele haiget tegema ?
kas tõesti peab ?
EI !
mis inimestel viga
ma aru ei saa
kui tahate olla kurjad
vaenulikud ss ..
ss tapke end ära
kuid jätke teised rahule
laske teistel elada ..
teised pole süüdi teie põhjakäigus
teised pole süüdi teie mõtetuses
teised pole süüdi , et teie ei saa hakkama
kui teie ei suuda , ss ehk teised suudavad ?
teie pole maailma naba
teie pole keegi , et saaks teiste üle kohut mõista !
:'(
Minu isa!
See luuletus on minu isast
kellest paremat pole olemas
Vöibolla ta vahest kaitseb mind liiast
aga ma pole temas midagi muutmas
Ta oskab olla hea issi
ja vahest liiga palju targutada
Ta teab millal öelda et minust ei tule missi
ilma et mind kurvastada.
Ta on ka majapidamises väga osav
ja kõik toidud on super head
Muidugi on tal õigus kaa selles osas,
et kui ma teda ei kuula teen ma jälle vea.
Mida vöiks veel tahat ühelt isalt
kes on lihtsalt üle kõige
Ta kestab meie vingumist, nii visalt
ta on ainuke kes suudab, see õige.
Kui peaksin olema sinu asemel
siis saadaksin end juba Narva
aga kuna sa oled nii heal tasemel
siis soovin sulle heas isedepäeva!
Jõuluõhtu armastus
Minutid mööduvad, kui ootan ma Sind,
sel jõuluõhtul on julgust täis mu rind.
Ma vaatan välja, valgesse lumme,
kuid see, mis mind ikkagi nii väga lummab,
oled Sina.
Jõulutaat juba koputab uksele, kella laseb,
mõtteis kuulen, kuis kohisevad kased.
Kallis, kas Sa ka kunagi suudad märgata,
et mu arm soovib sinus tärgata,
vohama lüüa.
SMS-e meeleheites ma saadan Sulle,
kuid Sa ei anna teada mulle,
kas kohale jõudsid ka need,
kas Su silmist jooksid nutuveed,
mu kallim.
Tuleb mu kord luuletust lugeda,
aeg ongi mõtteist välja pugeda.
Kuid mu hing on kahe vahel veel:
kuhu siiski suunduda sel eluteel,
ootad mind?
Minu hing enam pingele vastu ei pea,
Su tundeid mu vastu ju ei tea.
Avalda mul tõde, halb või hea,
siis tean, kas minema pean,
või ei!
Ema,
Ema,tuleks sa vaid ruttu,
kuid oled heitnud igavesti tuttu.
Sind ma näinud sillerdamas vee peal,
vabana ,lendamas taevas kohal.
Vähemalt unistus sul täitunud,
oled koos isaga.
Kuid ,miks sa läksid liiga vara?
Sa tead,et saamatu ju maa.
Tundeid väljendada on mul raske.
Kuid loodan ,et su õpetustest,
elu veereb hoogsasti.
EMAKE-PAI ,MA ARMASTAN SIND,KUID EI SUUDA KA SINUTA,TULEN VARSTI SINU JUURDE,OOTA MIND VEEL NATUKE.
lumi tuiskab mitu päeva
päkapikud vaeva näevad
aiateed kõik pühivad
puhtaks enne pühi nad ,
et ei tuleks jõulutaadil
käia lumes põlvist saadik
endt kui paju teha suudab
ainult 7väikest luuda
sa võta oma labidas
ning päkapikke abista
ja ole hästi viks
eks arva ära miks ?
Vaata mulle silma ja sa näed,
et ma suudan elada ilma sinuta.
Kuid ära vaata mulle silma,
sest sa näed,
et mu pisarad reedavad mu*
ÜKS PISIKE PILVEKE
Taevalaole end asetas,
üks paras ports pilvi,
Üks pisike pilveke katsetas,
kas suudab varjata allpool olevate inimeste silmi .
Teisi ta rõõmsaks tahtis teha,
kuid soovist värisema hakkas ta keha,
Lõpuks valmistas ette saju,
ja lund hakkas sadama rajult .
Inimeste silmi suutis varjata,
väikse lumeloori taha,
kuid enda oskust püüdis sarjata,
ja kõik salgas maha .
Kuni kätte jõudis jõuluõhtu,
oli vaja et maha sajaks valgevaip
pisike pilveke asetas suuremat rõhku
et kõik ta kõrval oleks seni vait ...
Ma teadsin, et see saatus meil ei soosi.
Ma teadsin, et see kiindumus ei vii
meid eluteatri luksuslikku looźi,
kus sädelemas iga hetk ja viiv...
Ma teadsin, et sa ükskord lähed ära,
sest sinu elul kaugemal on siht.
Ma teadsin ja ei tõstnud tühjast kära,
mis sest, et õhku sinu taga haaras pihk.
Jäi talvetuisk mu ümber vihisema,
jäi eneseiroonia mõrkjas äng...
Vaid tundsin - ei, ei suuda enam,
ja endalt küsisin: on see vaid mäng?...
Kui kevad mulle ükskord sülle viskus,
su elu uus mu vanaga siis ristus.
Kõik toimus järsku nagu mingis filmis...
Ma äkki ära tundsin sind su lapse silmis!...
esmaspäev kadus nagu teisipäev
unustuse hõlma
kolmapäevaks jäi ainult uni muusika saatel
neljapäev lahkus kui reede
poolvines ei seda ei teist
laupäev enam ei suuda kannatada
saamata saamisi
ja pühib pühapäeva minema
üle vetepeegli heaoluriiki
kus kõik on ...
helgem
pole valu ega vaesust
pole muret ega kohustust
on vaid tuhat võimalust
miljon ahvatlust
kuigi sa neidki ei ihka
võib olla et isegi vihkad
iga uus nädal
on su enda teha
ja saatust tühikäigul
sõtkuda pole mõtet
sedagi tead-
miks siis keegi ütleb
error-error
kas kokku liites saab sest
psühhoseksuaalne terror
või ehk armastus
mitteviiekümnendate moodi
ah pole mõtet
ikka poodi, ikka poodi
tuleb minna ka
vastsündinud uuel päeval...