WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluõhtul küünlasäras
terve linna tänav särab.
Värskelt sadand' lume peal
kummalised jäljed reas.
Jälgi palju - väiksed, suured, eemalt jõulukella kuuled.
Mine lähemale, uuri -
jõulutaat teeb kingituuri!


Hinne: 9.0/10 (1 hinne )

Pinx (08.12.2007)

Jõuluõhtu, tähesära,
vaikne linn ja külatänav,
kuuskedel on valged kuued,
kaugelt kellakaja kuuled.
Kuu see vaatab taevast alla,
et sa väravad teeks valla,
saan see sõidab ukse alla, '
uks tee jõuluvanal valla.


Hinne: 7.0/10 (4 hinnet )

Riina (12.12.2007)

Läbi esimese lume sahistan
alla Riia mäest kesklinna...
Tuul kõrvus tasa kahistab-
kuhu tahaksid veel minna?

Käes on varsti jõuluaeg
ja poelettidel päkapikud.
Kui jõuab sadamasse laev,
siis kuub mu kodus ripub.

Olen jõuluks jälle merel
sinna ei iial tule jõulutaat.
Kus on päkapikupere,
nad ei uju siia maalt...

Varsti jäätub veepind ära-
see ongi mu jõulukingiks.
Aga kodus jõulupuu sära
ootab ära uue aasta plingiks.

Olen kodus ja otsin miskit
sulanud külmkapi riiulilt.
Pole enam viina ega viskit
kuulen tasa esimest viiulit.

Tule sinagi ja kuula heli...
kuula minuga ja minuta.
Kuula seda tasa seni
kuni pole minuta.

Reaalsuses on nõnda
Külmkapp tasa vilistab.
võtad siis päästerõnga
ja vestivilet vilistad.

Laev läeb muuseumi
ja mina Riia tänavale
kuni saabub sulalumi
minu koduväravale.


Hinne: 0.0/10 (0 hinnet )

Aimar Leesalu (13.12.2007)

Hommikul ärgates,
vaatan aknast välja,
valge tänav, valged majad,
see on lumi mis nii särab.

Uisutada, kelgutada-
kõik see on nii põnev,
jõulumeesgi varsti platsis
kop-kop-kop, on jõulud.
Kristi


Hinne: 9.0/10 (2 hinnet )

Kristi (13.12.2007)

Talvest tahaks ma leida nii palju punaseid põski ja tõttavaid jalgu uniseid hommikuid, kuukiirevarju silmadesära, mis ehmataks ära suurlinna sombuse kisa ja kära avaraid tänavaid, päikese valgust seda, mis tähistaks alguse algust magusaid hapukaid lõhnu ja maitseid kedagi kindlat, kes hoiaks ja kaitseks helgemaid päevi lumeredeleis parke õrnust ja hetki, mis iial ei lõpeks.


Hinne: 5.0/10 (2 hinnet )

Kiku (13.12.2007)

Valged jõulud ukse ees, -
saani langemine eel.
Kõigil sokid ahju ees, -
lapsed kodus jõule pikkisilmi ootamas.
Tänavu on jõulud valged,
tulevikus "rohelised" ned, -
kui valgeid maid näha soovime.
Igal ühel oma soov,
millest kasu oleks vaid ainult
vaja Maal


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

sven (13.12.2007)

On tähed kaunid, säravad
kui pimedad on tänavad
ja vaikus hinge kriibib siis,
küll tahaksin, et oled siin.
Ning kätte jõudnud jõulud taas
ja veidi lundki leidub maas,
Oh kus küll oled, "jõulumees"
sa tule koju, ole mees.


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Ulli (13.12.2007)

Talvine valgus toob une,
süütu vaibaga katab kõik teed.
Üle tänava puistunud lume
alles kevadel korjavad veed...


Hinne: 4.8/10 (4 hinnet )

Maria.e (14.12.2007)

Talv on tulnud,
Käes on jõulud.
Lumi on maas,
Jõuluvana tuleb taas.

Jõulud tänavu on valged,
Jõululaps naeratab malbelt.
Jõuluvana saaniga on teel,
kingitusi saame me.

Jõuluvana tule juba,
segamini on mu tuba.
Ruttu koristan ma,
Siis saan kingitusi ka.


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Stella Loodus (15.12.2007)

ILMATEADE

Nõrgast tugevani puhub tuult,
vahel läeb tormiks ja sajab lund.
Kuid esmadekaadis saab pigem vihma.
Ja päiksega päevi ei lubada tihka.

Kuu keskel, aasta pikemail öödel
võtab vist ilm teha talvise pöörde.
Siis tuleb külma,lund ja tuisku
Autodki tänavail sõidavad "uisku"

Ajaks, kui Jessuke Maarjal on süles
On maa jälle paljas ja külm läheb üle
Mustad on Jõulud ja mustad on öödki
ilm jätkab tavalist Jõulukuu nööki.

Linnamees poest varub susse ja suuski
maal võtab terariist sigu ja kuuski.
Külas käib punakuub,habe kel härmas,
lapsed liigmagusast elust on kärnas.


Hinne: 5.5/10 (4 hinnet )

tundmatu (15.12.2007)

Tänavu on meile tulnud rohelised jõulud.
Väljas pime, pori, vesi-
kirumast me ei väsi!
Aga, aga soe on väljas
metsaloomad pole külmas.
Hea on endalgi siin olla
pole ahju palju kütta.
Jõuluõhtul tuba soe,
kuuskki silma rõõmustab.
Armsad ümberringi koos-
see kõik südant soojendab.


Hinne: 6.9/10 (7 hinnet )

t.o. (17.12.2007)

TAEVAS PILVINE JA HALL,
LUMI KRIUKSUB JALGE ALL.
VÄIKELINNA TÄNAV TÜHI.
VIST KÕIK PEAVAD JÕULUPÜHI.

ÕNNIS JÕULUPÜHA VAIKUS ...
TÄNAV NAGU UNNE SUIKUS.
ÜHTKI INIMEST MA'I NÄE,
KAS SIIS VIIMNEPÄEV ON KÄES?

KÕNNIN UINUND TÄNAVAL,
LUMI KRIUKSUB JALGE ALL.
EI, SEE TÄNAV VEEL EI MAGA!
PEATUN ÜHE AKNA TAGA.

TOAS ON HELE KÜÜNLAVALGUS,
LAPSED KUUSE JUURES SALGUS.
SALMI LOEB SEAL VÄIKE POJU.
MINAGI SIIS TÕTTAN KOJU.


Hinne: 9.7/10 (3 hinnet )

Kristel (20.12.2007)

Üks must tantsiv kass tuli tänaval vastu.
Noogutas, ja tõstis kaabut.
Üks must tantsiv kass tuli tänaval vastu.
Ta vaatas mind, ning tantsides lahkus.


Hinne: 5.3/10 (22 hinnet )

tundmatu (09.01.2008)

Jalad ja sabad

Mu elu on põnev-see ookean
Kuid ikka ja alati tuksunud on
minus maailma suurim soov-
tahan jalgu ja see pole poos!

Ma tantsiksin mööda tänavaid,
ma imetleksin akendest jalgu neid,
ma prooviksin kuidas käib jalgpall
ja hip hop-oh,oleks mul jalad all!

Ma paterdaksin liivas ja pladistaksin vees,
viskaksin hundiratast balees.
Talveõhtul ma veedaksin uiskudel jääl,
ja suusataks mägedes-oh,kus on mu säär?!

Kord tõeks lähebunistus,kindel see,
kuid seni sügaval merede sees
tuhat tegemist ootab mind ka-
põhi,ma tulen!Oota veel,maa!


Hinne: 7.5/10 (2 hinnet )

Keidi Falkenberg (23.02.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Tulemas alles veel on suvi
taevast alla sajab vaid lumi
kuigi juulikuu on praegu käes
oma täies väes.

Metsa läks see suvi ja soojus,
päike lihtsalt pilve taha loojus.
Sadama hakkas, pikne lõi,
suvel ilmataat jubeda ilma tõi.

Loodame, et järgmine aasta on parem,
tänavu lihtsalt suvi oli varem.


Hinne: 8.0/10 (2 hinnet )

Kirsti V (09.07.2009)

Sõjakoldes sõdurid

Sajab kuulirahet taevast,
sõdurid on väsinud raskest vaevast,
kui lõhkevad mürsud maas,
ja soldatid ründavad taas,
Kivid, tolm, killud, karjed,
on sellega juba sõdurid harjunud.
Tuleb tank, tolmab maa,
lõhub müüre, maju ta,
toob surma tänavatel-
ei anna armu vaenlastel.
***
Tormijooksu vapralt minnakse,
kõik vaenlased välja lüüakse,
ei surma karda nad,
ustavalt teenivad isamaad.
***
Tulevad koju esimesed kirstud,
kohale tulevad savisaared, partsid,
loetakse moraali, peetakse matused,
kuid sõjakoldes ikka lõhkevad majad, katused,
peagi unustatakse vapper sõdur,
ja varju jääb kõik ta teenitud tõde,
Raske on soldati töö,
kui sõjakoldes langeb öö.


Hinne: 8.7/10 (15 hinnet )

Jevgeni Matjukov (02.09.2009)

Üks koerake

..Üks koerake jookseb mõõda teed..
..kõpakeste all lirtsumas tal tänaval voolavad veed..
..väliselt kõhna ja kodutu paistab..
..pisike ninake lõhnu tal haistab..
..hea ei ole tema elu selles ilmas..
..inimestel ta pigem "pinnuks" on silmas..
..silmas,kuid kas süüdi on siis tema..
..temalgi ju olnud on Ema..
..Ema..
..kes loota jääb,et nautida võis sooja tuba..
..ilmavalgust nägematta aga kotti topiti tema..
..ta tahtmatult rebiti eemale Ema soojast kehast..
.. arusaamatuks jäi talle,miks seda tehti..
..kas siis taevased seadused inimeste kohta ei kehti??!!..
..kuid kotis ta oli ja pimedus,nälg saatsid seal vaid teda..
..teda kes nüüd saatuse hoolde oli langend ja kõigest vähesest ilma jäätud..
.. koerakest seda...kelle silmist võis lugeda välja vaid nukkkrust.


Hinne: 6.7/10 (3 hinnet )

katanka (24.09.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Naerul sui jooksevad lapsed
mööda aasade rohelist merd
rõõmu täis on südamed neil
ütle, kust on nemad tulnd?
'
Naerul sui käivad paarid
mööda tänavaid halle ja väikseid
käest kinni hoiavad nad
nende naer välja toob päikse

Naerul sui jalutab vanamemm
väike koerake järel tal käib
tema mees on ammu surnud
ometi nii õnnelik ta näib

Tõsise näoga ringi käin mina
ei päike mulle tee pai
õnnest puutumata mu süda
ütle, kus minu naeratus sai.


Hinne: 4.3/10 (3 hinnet )

Sannu Suicidal (13.10.2009)

Kõik tänavad olid tulukesi täis,
pool linna vilkus.
Me tüütu vanaema külas käis,
ja naaber me kõva lärmi eest ilkus.

Mu ainuke soov oli olla su embuses,
mitte siin ihuüksi,
See ongi mu jõulusoov ,siin luule lembuses.
ei soovi ma kaisukaru või olla ihuüksi.

Õed-vennad möllasid lumes
ja ootasid jõulukinke.
Ereda küünlavalguse kumas,
täitsin mu elu lünke.

Sa helistasid kümneid kordi
ja väitsid mu järgi igatsevat.
Sullegi kingi ostsin,läbi rahvaste hordi,
Ja väitsin sind vastu igatsevat.

õed-vennad linnas ei käinudki,
ema väidab,et süüdi on epideemia oht.
Mind ta keelama ei tulnudki,
ei öelnud,et kodu on turvaline koht.

Kõik olid rõõmsad ja sõid.
Vaid mina olin kurb.
Naabrid väljas viina jõid
ja kõik oli vägagi kurb.

Järsku,kell üks,tekkis vaikus
ja nuuksatasin endamisi.
Nii kile ja vali vaikus,
selgus pärast linna peal kondamisi.

Ma ei kannatanud enam,
Ja hiilisin majast välja.
Jätsin kirja,et ei taha seal olla ma enam.
Tahtsin sinu juurde,välja.


Hinne: 7.7/10 (12 hinnet )

Elss Marta Raidmets (09.12.2009)

Jõuluajal soe on tuba,
jõulukingid kuuse all,
piparkoogi lõhna juba tunda igal tänaval.
Aga kes sealt paistab?
Jõulumees sealt paistab,
piparkooke nina haistab,kuid kahjuks pole naist tal.


Hinne: 4.3/10 (3 hinnet )

kristiina kisler (12.12.2009)

Sügisel lehed on puul,
see on oktobri kuul.
vihma kallab siit ja sealt,
iga tänava nurga pealt.

Päike enam ei paista,
seal taata veel viimast auku kaevas,
Loomad pugenud on sängi.
lapsed enam mänge ei mängi.


Hinne: 8.4/10 (9 hinnet )

AAAAAAAA (20.10.2010)

Superkangelane

Ühes linnas kuritegevus lokkas ,
mis inimeste õnne lõi okka .
Mõeldi : kas keegi meid ei aita ,
kas keegi saab meid kaitsta ?

Ühel ööl kodanik tõttas kodu poole ,
et jõuda Une-Mati maale .
Kui äkki sattus pättide küüsi ,
kes tänavanurgal petukaupa müüsid .

Ja siis ilmus justkui eikuskilt keegi ,
kes enda ilmestamiseks oli valinud maski ja keebi .
" Ärge kartke ! Aitan teid ! " ta hüüdis ,
kui kurikaelad kinni püüdis .

" Oh , tänan teid ! " kodanik emotsioone väljendas ,
Superkangelast ülistusse uputas .
" Kuid õelge , kes olete te
ja kas te kõiki aitate ? "

Võõras vastas : " Superkangelane olen ,
ja siia linna pikaks ajaks tulen .
Aitan teid kõiki senini ,
kuni kuritegevus on viimaks selili ! "

Öelnud seda ,
mida kavatseb ta teha ,
kadus Superkangelane keebi lehvides ,
mahajäänud kodanik õnnega leppides .


Hinne: 5.0/10 (3 hinnet )

Kalev Rannar (23.11.2010)

..Üks koerake jooksis mõõda teed..
..käpakeste all lirtsumas tänaval lume soolasegused veed..
..väliselt kõhna ja kodutu paistis..
..pisike ninake lõhnu tal haistis..
..hea ei ole tema elu selles ilmas...
..inimestel pigem "pinnuks" on ta silmas..
..silmas,kuid kas süüdi on siis tema..
..temal ju olnud oli ka ema..
..ema..
..kes loota jääb,et nautida võis sooja tuba..
..ilmavalgust nägemata aga kotti topiti ta siis ..
.. tahtmatult rebiti eemale ema soojast kehast..
.. arusaamatuks jäi talle,miks seda tehti..
..kas siis taevased seadused inimeste kohta ei kehti??!!..
..kuid kotis ta oli ja pimedus,nälg saatsid seal vaid teda..
..teda,kes nüüd saatuse hoolde oli langend ja kõigest ka vähesest ilma jäätud..
.. koerakest,kes kasvanud oli kannatuste kiuste ja oma kohta selles ilmas nüüd otsis...
..joostes külmas ja märjas lumes ta päevast-päeva saatust trotsis..
...teadmata mida tuua võib järgnev päev ja kas ültse seda ta näeb?!.


Hinne: 6.2/10 (5 hinnet )

Katanka (26.12.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww