Agar pagar ahjuplaadil,
Tegi valmis piparkoogi taadi.
Ent kui taat sai ahjust võetud,
Hakkas pagaril tast kahju.
Kahju oli taati müüa,
Kahju oli taati süüa.
Viimaks mõtles ta
Paneb kuuseotsa ta
Jõuluehteks rippuma.
Jõuluõhtu vägijoogid,
verivorstid, suhkrukoogid,
jõulutaadil kenad kingid -
õnne, rõõmu aastaringi -
olgu kogu perele!
Tähed ülal,lumi all...
Aisakella kuminal
jookseb põhjapõder kärmas.
jõulutaadil habe härmas.
Siiski on tal rõõmus meel:
taat on meie juurde teel!
Talle meeldib kotti kanda,
meeldib kingitusi anda,
heade vastu olla hea.
Kuidas meeles peab ta pea
iga tubli lapse nime-
see on,sõbrad tõesti ime!
Jõulutaadilt kenad kingid,
õnne rõõmu aastaringi.
Tulgu jõulud rõõmuga,
Ühes uue aastaga!
Helisegu jõulukellad,
valgel lumel laste naer!
Jõulutaadi ooteajal rõõmsal
meelel maitsku praed!
Kingid kätte - salm kui loetud,
jõuluvanalt paigi sain!
Mis veel tahta, ole vahva,
uuel aastal hoogsam veel!
Ja, et ikka naeruhimus terved - oleksite te!
Jõulutaadile kummarduse teeme maani,
et ei kingikotti vedama peaks tagasi saani.
Vitsakimbuga meil tuba tuleks ehtida,
et liialt ta sellega saaks vehkida.
Kui siis taat veel hästi end üleval peab,
välja visates soovime talle vaid head.
Sellest hetkest tal aasta jääb jännata,
et uue kotiga meie juurde rännata
Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.
Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.
Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"
Lumi sajab mitu päeva,
päkapikud näevad vaeva.
Aiateed kõik pühivad,
puhtaks enne pühi nad,
et ei tuleks jõulutaadil
lumes käia põvist saadik.
Eks võta oma labidas
ning päkapikke abista!
Ja ole hästi viks,
eks arva ära miks!
Juku ootab jõuluvana,tüütab isa,tüütab ema,millal jõulutaat küll tuleb, ootamine pikk ja kole.
Salmid ammugi on peas, laulegi ta mitut teab.
Äkki kuuleb, keegi tuleb tümpa, tümpa trepist üles.
Ongi kallis jõulutaat, Juku hüüab hurraaa!
Tantsib, laulab, salme loeb, lõpuks taadi sülle poeb.
Taadile teeb pika pai, suure kommikoti sai.
Täna istun laua taga,
olen praegu hästi vaga.
Päkapikk Sa vaata mind,
siis kui minagi näen Sind.
Pane kirja mida näed,
ja kui jälle koju läed
räägi taadile siis ka,
et on üks raamatupidaja,
kes veel täna üsna tasa
istus oma laua taga.
Aga homme ilmselt taas,
nõuan ma, et kõlab baas:
Kus on kaubad, varad, raha!
Deebet-kreedit võrduda ei taha!
Jõulutaadilt täna vildikäike,
mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike:
oma kingi leian padja alt.
Küünlasära jõuluööl,
õnnesära nääriööl!
Jõulutaadilt kenad kingid,
õnne, rõõmu aastaringi!
Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.
Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?
Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.
Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.
Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!
Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.
Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.
Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!
Tänane päev on kummaline,
juba hommikul ärgates sumedat valgust aknast paistis,
päeval päike meid tervitamas käis
ja õhtuhämaruses käik kalmistule ja kikiku hinge nii hellaks tegi, et see puruneda võib.
Ahi on köetud ja toas on soe,
lõhnab verivorsti ja kuuse järgi.
Laud on kaetud ja kõik on koos,
nii on jõulud me pere loos.
Siis jõulutaadi külaskäik kõik pahupidi lõi, oh seda sära, mis silmisse tõi, kui kingikoti ta lahti lõi.
Nüüd lõpetama pean ma loo,
et natuke, veel olla koos.
Hommikul teen silmad lahti,
vaatan välja: "Mis on lahti?"
Lumi sulanud, päike särab.
Jõulumees on käinud juba.
Ilmataadilt saadud luba.
Täitnud on ta minu soovi,
Eestissegi soojus toodi.
Aasal lilled õitsevad,
päkapikud suitsevad.
Hüppavad siis sooja vette,
käed on täis neil teiste kinke.
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.
Täitsa minu enda luuletus, just mõtlesin välja:
Sätendava lume sees
sammub punakuues mees,
seljas pungil kingikott,
peas on härmas mütsilott.
Eide kootud paksud kindad,
käsi soojendamas kindlalt.
Astub vana kindlat rada,
meel on rahul, süda vaba.
Juba piparkoogilõhna haistab
metsatuka tagant paistab,
taadi sihiks olnud tare,
aknal ootel lastepere.
Uks läeb suure hooga valla,
lapsed tormavad kõik välja
tervitama härmas vana,
Jõulutaat on külas täna!
Oraval aega jäänud on kasinalt,
kiiruga klõbistab kirjutusmasinal,
vahetab linti ja sätib kopeeri,
vahepeal nimesid kokku veerib:
Tiina ja Miina,
Riina ja Liina -
kõigile neile peab paki viima.
Kalle ja Malle,
Kaarel ja Kaja -
neile samuti kinki on vaja.
Nimestik suurem saab kuusikust kumedast,
nimestik laiem saab tammikust tumedast.
Leevike lendab ja nimesid toob,
nimede juures on näärisoov.
Öökull ööd otsa loeb nimederodu,
uurib, kui kaugel on kellegi kodu:
sinna viib lennuk,
sinna viib saan -
valmis saab näärideks sõiduplaan!
Sinagi, tuuletukk, paki saad taadilt -
nimi sul kirjas seal sügisest saadik.
Kord nääritaadi pauna sees
kaks pähklit kokku sai.
“Oi, kuhu viib meid paunamees?
Maailm on suur ja lai!
Said metsas mitmed oravad
just selgeks nääriloo.
Kel salmid - laulud soravad,
eks pähkleid vääri too.
Kuid oravad, oi, õelad on!
Mis teeme nüüd me kaks?
Neil hambad nagu nõelad on.
Meid söövad naks ja naks.
Nüüd mööda kanne, nukkusid
siit üles otsemaid!”
Nad veeresid, nad kukkusid,
kuid tõesti välja said.
Ent kotisuu peal neile taat
lõi peale labakud
ja hüüdis: “Vaata aga vaat!
Said kelmid tabatud!
Kus kanged! Pean teid selle eest
küll üle kuldama.
Kui tuleb sula, pihu seest
teid poetan mulda ma.
Kui teist ei saa ka vara muud
just nääri iluks, auks,
kuldpähkleid kandvad sarapuud
teist tõusku laste jaoks!
Minu pisikene Miisu
hallikarvaline kiisu
silus virgalt oma vurru
jõulutaadile lõi nurru
Mis ta selle eest küll sai?
Prääniku ja pika pai!
Kas on keegi näinud teist
seitsetsada seitsetteist
nääritaati nääriööl,
kotid seljas, nääritööl!
Igaüks teist vastab ei,
aga mina nägin neid.
Tulid kümnekesi reas,
suured tutimütsid peas.
Äkki taadid sel paraadil
polnudki me nääritaadid,
olid hoopis hotentotid,
kõigil pea peal suured potid,
sest et hotentotimaal
ei käi taadid kotiga.
Hotentotid võtsid potist
aad ja eed ja uud ja jotid,
kinkisid need tähed mulle,
loen:
HEAD NÄÄRITUJU SULLE!
Tähelapsed vilgutavad,
mulle silma pilgutavad:
Süüta küünlad, siin on pime, varsti sünnib Jõuluime!
Sinu juurde tuuletiivul
lendab saan ja vaiksel viivul
kohale toob lahke taadi, kellel habe põlvist saadik!
Tähelapsed vilgutavad,
mulle silma pilgutavad:
Süüta küünlad, siin on pime - varsti sünnib Jõuluime!
Jõulutaadil meel on mõru,
ilmavana puhta põrund.
Saaniga ei sõita saa -
mis teha, lähen mersuga.
Kuigi kütus on ju kallis,
põhjapõdral igav tallis.
Aga lapsed ootavad,
kingitusi tahavad.
Jõulud,need on kena aeg,
jõuluvana armas naer,
päkapikud teevad tööd,
lapsed ootamas on reed,
tähesära paistmas taevast,
jõulutaadi ree on vaevas,
pered saavad jõulurahu,
jõulutaadi kannad valus,
laulab noor ja laulab vana,
kinke jagab jõuluvana,
päkapikud saavad puhkust,
jõulumeest on näha õhust,
lehvitamas pered talle,
ootamas uut aastat jälle.
Oh sa hella taaditudi!
Tule juba! Vudi- vudi!
Eestlane on vait ja vaga-
tihti õiglast und ta magab.
Tuled- ära palju plära-
anna kink ja mine ära!