WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Vaata seda haljast kuuske
metsa serval õõtsumas;
tüvi sirge, oks tal kerge,
nägu lahkelt naeratab.

Hõissa taati! kiirel sõidul
hobu sinna juhata,
jõuluehe saani tõsta
ja siis koju kihuta.

Lumi laulab, hobu hirnub,
saanitallad välguvad.
Meie taat ja väike poisu
jõulud koju kannavad.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

janika (11.12.2007)

Nüüd päkapiku-mannidel
on piparkoogid pannidel-
hulk poolikuid, noorkuid, kringleid,
parv tiibadega ingleid.
Seal sabatähte nähti ja
vist taignast kirjatähti ka.
Nüüd mannid käised käärivad
ja piparkooke määrivad.
Neil klopitud on muna seks.
Kui koogipind saab munaseks,
siis on see läikiv küpsena.
Nüüd koogid muudkui küpsema!
Siis päkapiku jussidel
on tallad tule sussidel!
Nad jooksevad ja rassivad
ja plaate ahju tassivad
ning lõpuks kõige julgemad
hõõgkuumad uksed sulgevad.
Nüüd lõhnu levib ahjudest!
Ja kel võiks olla kahju sest?
Lõhn tõuseb taevasinani
ja igaühe ninani.
Ning mõistab iga laps ja mees,
et ongi jõulud ukse ees.
On koogid ahjus tundi pool.
Siis juba kõikidel on hool,
nad võtta välja jahtuma.-
Kuum peab ju veidi lahtuma.
Siis saab nad karpi laduda.
Ei või siit raasu kaduda!
Kuid meistreil lõhnus ülihäis
said kõhud niigi ülitäis.


Hinne: 10.0/10 (2 hinnet )

Deisy Sild (13.12.2007)

Sõbraga jagad nii head kui halba,
ei sõber sind iial jalgealla talla,
ega pangega pori kaela kalla,
ta on sinuga ka siis kui maas on lumi või halla.


Hinne: 6.3/10 (7 hinnet )

Mammu (11.01.2008)

TÖÖLKÄIMISE RÕÕM

Rahakott on nõnda tühi,
muudkui päevast päeva nühi.
Tööd on küll,kuid raha pole,
elukorraldus on vale.

Võlakoorem vajub selga
postis igat kirja pelga.
Palgad tõmmatud on alla,
tööd on palju,muudkui talla
mis sa teed ,ah -viina kalla!
Tööst ja viinast väsinud,
stressist ,murest räsitud
lõpuks vajud lihtsalt ära.
Korraks mured meelest läind,
justkui väljapääsu näind?

Hommik!Mine tööle,jälle sära!
Selle väikse palga eest.


Hinne: 3.0/10 (3 hinnet )

ASTRID (17.06.2009)

Hiied põlised Eestimaa rikkus,ammustest aegadest hoitud on neid,nüüd aga rajada soov oleks sinna millegipärast miskit,et lõhkuda neid...neid Hiidesid lõhkudes tungitakse Maaema rinda..rebitakse välja puud..tema pojad...tallatakse kinni viimsed kui ojad,ollakse julmad ja jõhkrad..Raudsed lõuad kisuvad puruks sajandeid seisnud pühad paigad,pisaraid valab emake maa....aru kül kuidas inimene ei saa sellest,et raha ei kõlba ju süüa....


Hinne: 5.0/10 (3 hinnet )

katanka (26.02.2009)

Hulkur tuul

Hulkur tuul tallas viljapäid...
..pillutas lainete valgeid harju..
..lennutas lehti.
Pilvi puhus kui purjelaevu..
..puges siis ühte sammaldunud kaevu..
..vänsutas veesammast siis seal..
..kuni oli elektri liinide peal..
..kraksutades pillutas pingul traadi keeli..
..küttes üles inimeste meeli..
..mütates nõnda lahkus siis teadmata suunas. saabus tuule vaikus..
Päev sulges oma silmad..
..selges taevas nüüd paistmas vaid kuu..
..valgustades iga põõsast ja puud.


Hinne: 5.0/10 (1 hinne )

katanka (08.10.2009)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Päkapikk.
Longib päkapikujüts,kuklas päkapikumüts,
jalad märjad,vammus kottis,püksipõlved üsna lontis.
Kurnatud ja väsinud,kurja koera räsitud.
Aga töö ei lõpe veel,tallata on pikad teed.
Loodan,et ta ühel õhtul-siis kui oled pugend põhku,
seisabki su akna taga.Olles kindel,et sa magad,
pistab sinu sussisse kingituse tõsise,
mida oled siiralt soovind-täidab nii su salasoovi.
Lisaks minult kallistusi ning veel õige mitu musi.
Kui sa sussi sisse vaatad,ära mõnda ära kaota.
Mul nad täpselt loetud üle-ühtki raisata ei ole...


Hinne: 9.7/10 (37 hinnet )

Kaja (06.06.2010)

Hiied

Hiied põlised Eestimaa rikkus,ammustest aegadest hoitud on neid,
nüüd aga rajada soov oleks sinna millegipärast miskit,et lõhkuda neid...
..neid Hiidesid lõhkudes tungitakse Maaema rinda..
Rebitakse välja puud..tema pojad,tallatakse kinni viimsed kui ojad.
Ollakse julmad ja jõhkrad..
Raudsed lõuad kisuvad puruks sajandeid seisnud pühad paigad.
Pisaraid valab Emake maa....
...aru küll kuidas inimene ei saa..
.....sellest,et RAHA EI KÕLBA JU SÜÜA!.


Hinne: 9.5/10 (4 hinnet )

katanka (26.12.2010)

Väike plikatirts tõttas paljajalu
üle kruusase tee.
Teravad kivid kriimustasid halastamatult
tüdruku õrnu roosakaid jalgu.

Valus, ai, kui valus!
Lapse helesinised silmad
täitusid soolaste pisaratega.
Ta jooksis edasi.

Vesi ei mahtunud
enam silmisse ära
ja voolas tüdruku
erkkollasele satsidega lemmikkleidile.

Eemal terendas roheline aas.
Tirtsu valust moondunud näole
ilmus pisike naeratus.
Veidi veel ja siis on hea...

Oma kujutelmades ta juba kõndis lillelisel väljal,
rohulibled tundusid lausa vatina,
muru tegi õrnalt pai
hellaks muutund jalgadele.

Mõni samm veel...
Ja tüdruk astus unelmate aasale.
Äkki, selle asemel, et rõõmustada,
ta seisatas.

Seal õitsesid ju lilled,
ei neid saa puruks tallata.
Nukralt astus lapsuke
kividele tagasi.

Jätkus teekond valusalt,
kivid veelgi teravamad.
Pisarad taas täitsid silmi,
ei kuivaks jäänd ka kleidike.

Hoolis plikakene rohkem lilledest kui iseendast.


Hinne: 8.2/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)

Ma komistasin ja valusalt kukkusin

ma ei vaadanudüldsegi maha.

Vaevalt küll, et sel hetkel ma tukkusin,

kuid ehk vaatasin lihtsalt maha.





Sai haiget mu süda ja hing

Ka eneseuhkus kannatada sai.

Näe sulguski jälle nõiaring,

ja jälle ma ütlesin ain ult ai.





Valust pisarad valgusid silma,

valust olin lausa hingetu.

Ei märganud isegi sajust ilma,

sellest alandusest olin lausa keeletu.





Oleksin tahtnud karjuda ja nutta

ka laamendada ma oleks võinud.

Minu tunded tallati lihtsalt mutta,

sellest kõigest loobuda ma oleks võinud.


Hinne: 5.7/10 (3 hinnet )

Diana Sepp (15.11.2011)

Sa oled see, kes sa oled.

Inimestel võib olla unistusi palju,

teistel võib olla nende kohta ohtralt nalju,

kuid päeva lõpuks loeb siiski see,

milliseks sa ise oled teinud oma elutee.



Tihti lugu võid sa kukkuda mäest alla,

kuid ära sellepeale kõike kohe maha talla,

sest igale halvale järgneb hea

alati seda meeles pea!



Uued kogemused tulevad alati sulle kasuks,

need on sulle justkui tasuks,

selle eest,

et oled läbinud rasked teed.



Ära kunagi mängi kedagi teist,

nagunii sa juba erined kõigist meist,

ära tee end ealesgi maha,

ära peida end kellegi teise selja taha.



sa oled see, kes sa tahad olla,

sa oled see, kes sa olid,

ja sa jääd alati selleks,milliseks sa ise end oled loonud !


Hinne: 7.6/10 (19 hinnet )

Hanna-Loore Hansen (07.03.2012)

Ratsutamise mõnu

Päikesetõusu nüüd nautida saad,
mil iganes, seda vaid soovid.
Kui traavid kastest märjal maal,
või jalutad lumisel hoovil.

Ära käi teiste tallatud rajal,
uus endale leia see siin!
Sinu enda heade mõtete jada,
kindlalt õnnele viima peab nii.

Kuid sinagi vahel eksida võid,
ja kukkudes haigetki saad.
Kuid tõde on see mida isegi tead,
see polnud su viimane lend.

Naeratuse taha peidad valugrimassi,
ei tea kust leiad jõu.
Aga mina tean, mis tunne on see,
kui hobuselt kukkuma peab.

Hobu ootab, et edasi minna,
kuid sina veel roomad mudas.
Vaevaga ennast nüüd püsti ajad,
seistes hädiselt hobuse najal.

Hetk hiljem sadulas istud,
kindlamalt kui kunagi varem.
Veel pisut ja juba sa muigad,
teades- homme on kindlasti parem!

Triin K


Hinne: 9.3/10 (31 hinnet )

Triin K (18.03.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww