Olen tänulik:
Maksude eest, mida maksan - see tähendab, et mul on töö.
Selle eest, et pean koristama peo tagant - see tähendab, et mul on sõbrad.
Selle eest, et riided tunduvad kitsaks jäävat - see tähendab, et mul on piisavalt süüa.
Selle eest, et pean lund rookima ja aknaid pesema – Sest tean, et mul on kodu.
Selle eest, et parkimisplats on nõmedalt kaugel - See tähendab, et mul on auto.
Suure elektriarve eest - Sest minu kodus on valgus ja soojus.
Kellegi eest, kes kirikupingis minu taga laulab valesti ja kõvasti - Kuna tean, et kuulen.
Pesuhunniku eest laual - Kuna mul on riideid, mille eest hoolt kanda.
Väsimuse ja valutavate lihaste eest - Kuna tean, et olen tohtinud tööd teha.
Hommikuse äratuskella eest - Kuna tean, et elan.
Ilusaid jõule!
Kui talvepime tahab tüüdata,
siis paras aeg on küünlad süüdata.
Neid ikka süüdatud on kuusepuule,
kus helgib kard ja kumab klaasist kuule.
Ja olgu iga küünlaleek kui väike,
ta hüüab siiski valjult:Päike!Päike!
See toetab päikest, väsinut ja loidu,
ta küünlatulest loeb me poolehoidu.
Jõuluvana - jube pätt,
mütsiks peas on ema rätt.
Habemeks on sauna nuust,
tuttav hääl tal tuleb suust.
Sellest veel siis ikka vähe,
ajab mulle kärbseid pähe.
Et ta olla kaugelt tulnud,
väsinud ja läbi külmund.
Täitsa lõpp on aga see,
siis kui tuleb jõulumees,
igal aastal ühte moodi,
isa just on läinud poodi
Hõbehelmeid, härmalund,
taevast alla langeb,
tähesäral suusatee
lookleb üle hange.
Aknal laste silmad veel
vaatamast ei väsi,
lillejääga klaasi veel
ehib külma käsi.
Pilgus kõigil ootus, õnn,
ärev puna palgel,
jõuluingel tuleb ju
tasa tähevalgel.
Nüüd jäta päev ja jäta töö,
sest kätte jõudis jõuluöö.
Sa palju verivorsti söö
ja lase lõdvaks oma vöö,
et siga saaks su kõhtu täita...
Sülti käega makku aita.
Hapukapsas pole laita
pärast sööki vatsa paita.
Võta pihku topeltkringel,
anna puhkust aasta pingel.
Piparkoogid, vahukoor...
Saabub varsti aasta noor!
Kui hakkad tundma väsimust -
kõht on täis ning meel on must,
siis tea, et aitab väike naps.
Nii ütles kord ka jeesuslaps.
Et oled vastutulilik ja hea
ning väsimatult harid hingi,
siis nääritaat, kes seda teab,
ta tasuks toob sul väikse kingi
“Jõuavad jõulud...”
kirjutab käsi.
Hinges lööb elama
hell lauluviis.
Jõulusid ootamast
lapsed ei väsi
24&25
need on kaks
jõulukuu kaunimat päeva.
Lauale kantud
saab uhkeim serviis,
lauldakse laule
ja loetakse salmi
kuuse all üheskoos
rõõmsasti siis.
Siis kui akendes kustuvad tuled,
selja taga on koolisaal tumm,
sinist koduteed vaikides tuled,
ümber langemas lumi kui lumm.
Tahaks uskuda veel kui legendi,
et käis koolis vist eht näärimees.
Siiski muiates meenutad vendi,
kellel see äratundmine veel ees.
Peidab peost jäänud väsimust ära
iga talveööst hingatud sõõm...
Äkki näen, kuidas õhuski särab
magus valutav nääriöö rõõm.
Oi, seda lund, oi lumekest,
mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest,
mis väljas sääl juttu ajab!
Tuul kõneleb kuule ja tähile,
ta kõneleb jõuluööst.
puud lumega kaetud, nad kuulavad,
mis räägib tuul imedeööst.
Oi, seda tuult, ta kõneleb,
et tulemas jõulumees,
ja oi, kui ta tuleb,
siis säramas tal lumeke taga ja ees;
ning pambud tal seljas, ka vitsakimp - v
ist lastele, arvab küll Endu,-
ei, see on selleks, kui varesed teel,
neid hirmutab, et tõuseks lendu.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab!
Tuul kõneleb säravast jõulupuust ja sellest, mis Endule toodi
Küll mängiks Endu, see latseke; ta väsimus viimaks viis voodi…
Jõuluvana, küll on hea,
kui mind ikka meeles pead.
Väsisid sa oma tööga?
Kartsin, sõidad äkki mööda...
Jääd saani peale tukkuma
ja võid sealt teele kukkuda.
Jõudsid meie ukse taha,
nüüd ma rahunesin maha.
Kui sa ükskord jälle tuled,
süütan akna peale tuled.
Pühin sulle puhtaks raja
suure teeni, kui on vaja.
hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees
tööst vist väsis väike sell-
õun on raske temale!
üheksandal korrusel
pealegi me elame...
Jõulumehel jalad väsind,
aga amet lihtsalt käsib
käia läbi iga maja-
kõigile on rõõmu vaja!
Väljas lumine ja käre,
jõulumeeleolu ärev,
ehitud kuusk ja kaetud laud,
meie suust kostub jõululaul.
Keegi ukse taga ootab,
luuletusi kuulda loodab,
salmid loetud, meel hea,
kergelt valutama hakkab pea.
Jõuluöögi väga vaikne,
kõigi meel üsna karge,
ei sega väsimus, tüdimus,
kedagi ei vaeva ükski küsimus.
Üks soov
Nii vaikne on soov minu huulil
kesk lummavaid tundeid täis ööl.
Las kaaslane kaaslasest hoolib,
sest üürike on elutee.
Kui langevad lumekristallid,
et katta uinunud maa,
siis kallis las jääb ikka kalliks
ja mõistmatu mõistetud saab...
Võta õnnetu ränduri käsi,
ta pihu sees süüta soe leek.
Anna jõudu, et rändur ei väsiks
ükskõik kui pikk ka on tee...
Minge koos läbi jõuluöö,
läbi puhta ja lootust täis aja.
Astuge uute unistuste teel
uude aastasse kellade kajas...
Ajakell käib ikka ühte sammu...
AJAKELL KÄIB IKKA ÜHTE SAMMU
JA MEILE TUNDE VÄSIMATULT LÖÖB.
NII MÕTLIKUKS TEEB KÜÜNLATULE VALGUS,
ÜKS AASTALÕPP ON JÄLLE MEIE EES.
JA ARGLIKULT POEB HINGE JÕULUTUNNE
NING SOOVE MITMEID KEERLEB PEAS,
NII ARGLIK POLE OLNUDKI SEE TUNNE
HING OOTAMAS ON ERILIST JA HEAD.
KAUGUSESSE SUUNAN OMA PILGU
JA OOTAMATULT ÄKKI MA TEAN,
MIKS KÜÜNLATULI RAHUSTAVALT VILGUB –
TA AJAKILDE KOKKU SEAB.
NEIST TEHA TAHAB IMEKAUNI PILDI,
KUS MÄLESTUSED MÖÖDUNUST ON SEES,
KUS MINEVIKU UNISTUSI HELGIB,
KUS TÄITUVAD KÕIK SOOVID MEIE TEEL.
Päkapikul palju tööd,
magamata mitu ööd.
Väsinud on juba ta,
kuidas teda aidata?
Anna võti anna saan,
siis ma lendan kiiruga!
Kommikotid pakitud,
saan ka ära lakitud.
Nüüd ma lendan kiiruga,
lähen suure tiiruga!!!!
Tänavu on meile tulnud rohelised jõulud.
Väljas pime, pori, vesi-
kirumast me ei väsi!
Aga, aga soe on väljas
metsaloomad pole külmas.
Hea on endalgi siin olla
pole ahju palju kütta.
Jõuluõhtul tuba soe,
kuuskki silma rõõmustab.
Armsad ümberringi koos-
see kõik südant soojendab.
Korra aastas tuleb ta
üle lume särava,
väikseid lapsi kallistab
kingiga neid rõõmustab.
Kui sa oled olnud hea
ja kui salmi peast ei tea,
paberilt võid piiluda
pika paiga meelita.
Jõulumees on väsinud
rasket kotti tassinud,
rõõmu talle teeb see,
rõõmsalt koti lahti teeb.
Kinke jagab rõõmuga
saavad ema, isa,lapsed ka
kott nüüd jäänd on kergemaks.
Astub vaikselt edasi,
et rõõmustada paljusid.
Juba tuleb jõuluvana,
kinkidega rõõmustama,
Igal lapsel jõulusalmid,
tema jaoks on ammu valmis.
Pikk ja väsitav su tee,
istu puhka jalga veel,
teeme sulle pähklituumi,
söö et lõuad läevad punni,
loeme sulle salmikesi,
et sa kuulates ei väsi.
Vana aasta halliks jäänud
ära väsind pikal teel.
Aasta uus, et oleks kaunis
selleks kõike, kõike head.....
Oli aasta pikk
kuni tuli päkapikk
käis ta 4 nädalat
oli väga kägaras
siis ta lõpuks ära väsis
päkapikk oli kaval mees
ütles jõulumees
nüüd lähed sina käskis ta
ise heitis magama :)
Vana-aasta läheb koju
nagu väsind rändaja.
Uus see toogu rõõmsat tuju
tervist,õnne,jõudu ka!
Tuba hämar, õues pime,
kuskil sünnib jõuluime.
Keegi mööda nurki sebib,
sussi sisse kommi vedib.
Kell teeb seinal tik-tak-tik,
tema on ju päkapikk.
Päkapikk teeb oma tööd,
kasutades selleks ööd.
Komme mitmeid kaasas tal
sussidesse voodi all.
Voodites on poisid plikad -
tillukesed, nõned pikad.
Magavad ja und nad näevad,
väsitavad lapse päevad.
Seda sinagi ju tead,
kommi saavad ainult H E A D !
Olles jäätunud aknal jõuluootel,
künkal lapsed-salvokelgud pooltel.
Väljas sajab paksu lund,
väsinud mees laseb kuuse all und.
Millal need päkapikud liiguvad,
aknalaual ekstreemselt kiiguvad.
Pole ma neid kunagi näinud
pole nendega ühes kooliski käinud.
Loodan ,et kunagi neid siiski näen
kindlasti ulatan neile abistava käe.
Pikapäka päkapikul
piparkoogitööstus
jõulueelses saginas
on ikka palju tööd
küpsetab, glasuuritab
ja ei ta väsi sootuks
puudu tuleb päevast
siis lisa võtab ööst...