Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.

Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.

Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.

Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.

Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.

Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.

Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.

Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.

Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.

Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.

Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.

Õues sajab lund,
käes on jõulutund.
Jõuluvana kinke toob,
mina kohe salme loon.

Kätte saan ma kingi,
vajutan alla ukse lingi.
Jõuluvanagi teele saadan,
ning ta uhket saani vaatan.

Jõuluvana hüüab:
''Rahulikke jõule.''
Mina kohe tunnen,
lahkus poeb põue.

Igal õhtul enne pühi
kes see kõnnib ukse taga?
Vaatad välja-trepp on tühi
õu on hääletu ja vaga.

Tuled tuppa, jälle kuuled
vaiksed sammud,
õues kahin,
kostab läbi tuule
jalaastumise sahin.

Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!

Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

Jõuluvana tuisand teega,
sõitis ringi BMW-ga.
Vaatama jäi taevas kuud,
sõitis vastu kuusepuud!

Jõuluvana tuisand teega
sõitis ringi tehniliselt mittekorras reega.
Vaatama jäi kurvis kuud,
sõitis vastu kuusepuud.
Vana kähku sääred tegi,
kurvi maha jäi ta regi,
patust puhas pole mees,
sest promillid on tal sees.

Poja akna peal peab vahti
kurvalt mõtleb, mis küll lahti?!
Päkapikke ta ei näe,
kuigi jõulukuu on ammu käes.

Kutsus issi, kustsus emme,
sõnas vaid, et kirja teeme,
otsis välja pliiatsi
jõuluvana ehk ta unustanud liiati.

Ja äkki ühel hommikul
kui poja lootusetult vaatas kummikut,
leidis auto, mida soovis,
tänas päkapikke, kes tast hoolis.

Sa süütad küünlad- vaatad enda sisse
ja sulad jälle uue tulemisse
Ma soovin kõikidele kodu, soovin jõulurahu-
neid soove liites soovin kodurahu.

jõulud,
võidud,
sõidud,
rõõmud,
jõuluvana lastele hea,
nii neil kõigil veab,
kingid jõuluvana kokku seab,
jõulupuule ehteid veab,
hunnikute kaupa seab,
vaatab jõuluvana hea.

Kell on 12 peagi löömas,
jõulutaati ootan,
päkapikud tasahilju
teevad viimseid märkmeid.

Ukse taga mingi kobin,
naabri kass see kräunus,
avan ukse- hoov on tühi
taamal koer see klähvib

ukse sulgen ja veel ootan
siukun peagi unne
hommik koidab- vaatan ringi
kuuse alle on komme

Päkapikk on akna taga ,
vaatab lapsi ja veel taga.
Miks sa küll rõõmustad,
unest lapsi rõõmustad.´

Jõulutaat kül nüüd kaua,
miks sa küll veel ei tule.
Unes meid küll nääd sinu rõõmus laps.

Täna taas ta toome,
homme külap toome.
Jõulutaat kingitusi toob,
päkapikk küll komme toob.

Õhtul enne jõulupühi vaatasin, et suss on tühi. Öösel katsun - küll on kole, mitte midagi ei ole! Hommikul kui silmad avan, panen sussidesse jalad. Süda mul ei anna rahu, mõtlen, miks nad siis ei mahu? Äkitselt läks rõõmsaks meel sussi sees on teised veel!

Jõuluvana vaata mind ,
mina veel ei tunne sind.
Teen su habemesse pai
kui on valus ütle "Ai"

Vaata seda haljast kuuske
metsa serval õõtsumas;
tüvi sirge, oks tal kerge,
nägu lahkelt naeratab.

Hõissa taati! kiirel sõidul
hobu sinna juhata,
jõuluehe saani tõsta
ja siis koju kihuta.

Lumi laulab, hobu hirnub,
saanitallad välguvad.
Meie taat ja väike poisu
jõulud koju kannavad.

Jõulud see on rahu aeg,
unusta kõik mured,vaev.
Viska halvad mõtted peast,
võta viimast pühast heast.

Vaata enda ümber ringi,
akendel näed susse, kingi.
Neisse päkapikk toob komme,
nagu täna nii ka homme.

Peale kommi toomise
ning jõulumeeleolu loomise,
päkapikud jälgivad sind,
kas õigel kohal su süda ja hing.

Kõik paberile üles kannavad
ning pärast jõuluvanale teada annavad,
kes oli paha ja kes oli hea,
kes sel aastal kinke saama peab.

Jõulud see on vaikne aeg,
siis ei räägita mis mure ja vaev.
Halvad mõtted visatakse peast
ning mõeldakse kingitusest nii suurest, nii heast.

Kes sääl tümma-tümma tuleb?Kes sääl välisukse suleb?on ehk juba jõulumees?
Tümma-tümma tuleb tema.Oot`vad lapsed,ootab ema,oot`vad jõulukuuse ees.vanakene virk ja kärmas,habe hall ja lumehärmas,seljas kingitustekott.Ei tal ole palju mahti,võtab virgalt koti lahti.Vaata,Liisi,vaata,Ott!Oi,mis nukud,mängukannid,vankrid,vedurid javannid,kalakesed vanni sees!Lastel silmis rõõmusära.Tümma-tümma läheb ära naeratades jõulumees.

Päkapikk,Päkapikk,
Su sõber on pokkupikk.
Koos te lapsi Vaatate,
Jõulukale teatate.

Lapsed mõned kenad on,
mõned ,aga Pahad.
Teile meeldivad need essad,
Kuid Miks tessad Pole essad?

Jõuluisa ootab teid,
Päkasid ja pokusid.
Teie kenad olete,
jõulukale meeldite.

Jõuluõhtu, tähesära,
vaikne linn ja külatänav,
kuuskedel on valged kuued,
kaugelt kellakaja kuuled.
Kuu see vaatab taevast alla,
et sa väravad teeks valla,
saan see sõidab ukse alla, '
uks tee jõuluvanal valla.

Istun mõtlikult toas ja tulle vaatan
Tulekeeled kiiskavad õhus nagu tantsiks saatan.
Vaikides halge tulle lisan, kuulen lummust kui tulekisa.
Tasa praksuvad halud, üha paisub leek.
Lisan halgusid juurde,tuli suureneb veel.
Kuulen kuljuste kõla,keegi kaugelt on teel.
Pühad saabunud meile
mida ihkad sa veel.

Vaatan aknast jõulusära
ootan jõuluvana hella
Mõne minuti pärast
lasebki jõulumees uksekella.
Rutates ukse avama lähen
ja hüüan "Ta on siin"
Taevast tõi jõulumees tähed
ja naeris ihhiiii.

aknast sisse vaatab kuu
aknast välja jõulupuu
kuu vist küsib
mis seal teed
miks sul kaelas pärlid keed
puu vist vastab nagu näed
ehtisid mind lastekäed

Esimeset pakust lumest
kuuseke sai talvejume
ja ta rõõmsalt vaatas ennast:
"nüüd ma olen kauneim vennast"
Ent oh imet,
vend taees
seisis lausa lume sees.
VAlge olid teised puudki,
karukoobas ja veel muudki...

Sellest lumevalgusest talvekuu sai alguse !

Täna istun laua taga,
olen praegu hästi vaga.
Päkapikk Sa vaata mind,
siis kui minagi näen Sind.
Pane kirja mida näed,
ja kui jälle koju läed
räägi taadile siis ka,
et on üks raamatupidaja,
kes veel täna üsna tasa
istus oma laua taga.
Aga homme ilmselt taas,
nõuan ma, et kõlab baas:
Kus on kaubad, varad, raha!
Deebet-kreedit võrduda ei taha!

Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.

Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.

Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.

Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.

Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.

Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.

Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.

Puhtaks on pestud mul silmad ja kael,
juustesse punutud punane pael,
ehitud jõulupuu ümber ma kilkan,
siis aga uksele vaatama silkan,
uksepeal jõulumees muheleb juba,
pühade rõõmu on täis meie tuba!