Talve õhtul vaikses rahus,
jõululaule laulan ma.
Sädelevas lumesajus
sumab muhe jõulutaat.

Jõuluõhtul

Talveõhtu vaikses rahus
jõululaule laulab maa,
sädelevas lumesajus
sammub muhe jõulutaat.

Mets on vaikses talveunes,
aga loomad suures mures:
ees on näärid, talvepidu,
kust saaks nääriks luuleridu?

Otsivad kõik ruttu - ruttu,
pole aega minna tuttu.
Orav, kohev saba taga,
hüüab: “Karu, ära maga!”

Jänes, hallivatimees,
kõigist loomadest on ees.
Temal ammu salmid peas,
peol ta istub esireas.

JÕULUÕHTU VAIKSES RAHUS
JÕULULAULE LAULAB MAA,
SÄDELEVAS LUMESAJUS
SUMAB LÕBUS JÕULUTAAT !
KAUNILT SÄRAMAS ON PÄIKE,
KÄES ON KALLIS JÕULUPÄEV,
SÜDA KÕIGIL ÜLIRIKAS
SEE ON ÕNNISTUSTE AEG !

SUVE TUDRUK SUVISELT
SUVITAMAS FIRMAS
AGA VEIDI UNISELT
TAHAB OLLA KARMAS

VEIDI LIIGA PALJU MOTTEID
TEMA VAIKSES PEAS
VEIDI LIIGA PALJU TOTTEID
TEMA TOOTE REAS

jõuluõhtu vaikses rahus jõulu laule laulan ma sätelevaslume saius sumap mohe jõulutaat