Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.
Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.
Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"
Valgeid helbeid liueldes alla sajab,
süda meil jõulurõõmu vajab.
Kellahelin vist kauguses kajab,
saabuv aasta teed juba rajab.
Kuused saanud valged kuued
kännud pähe mütsid uued
väiksed põõsad taveunes
üleni on paksus lumes
kuid mis sagin metsa all
jõulud on ju lähedal
tulnud kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe
laanerahvas rõõmuga teda nõus on aitama
jänes sikutab ja tirib
küll on raske
jäta virin
riidleb karumõmm
hoplaadi
kott on sejas jõulutaadil
võtab kepi asub teele
sõbrad hüvasti aidaa
pärast lööme tantsu üheskoos.
Igaüks meist vajab kodusoojust,
südamesse päikest,
mis ei looju.
Puhtaid mõtteid,
millest hing saab valgust.
Kaunist jõuluaja algust!
Et sünniks vikerkaar,
vajab ta selleks nii
vihma kui ka päikest.
Nagu ka uus aasta Sinu
jaoks-et nautida päikest
oska nautida ka vihma.
Kaja neab.
Kusagil, kus kaugel kajab,
sind sõber hädas vajab.
Lähen ja otsin, kui leiab, siis veab,
sõber hädas - elusaatust ta neab.
Inimene vajab imevähe selleks,
et ta hingel hakkaks soe.
Kes on ära tundnud ühe tähe,
taevas sõbrasõnumina loeb...
Mõnel meist on sale piht,
teisel veidi kaunim rüht.
Ühe naerust maja kajab,
keegi veidi toetust vajab.
Suudeldes su kuumi huuli,
kui mere tuuli, südames soojust ja hellust hinges
kallistus on see mida vajab su hing
midagi tõõelist ilusat ja head ,sulle ma
tuua vaid sooviks, sinuga koos olla ma ainult tahaks
ja prooviks! kallis oled
mulle sa ,kui sa seda veel ei tea,
armastan sind meeletult ja salaja!
Lilled oskavad rääkida.
Mõista neid ,kui nad vajavad.
Hellita ja hoia, kui ta seda vajab.
Lilled annavad parima ,
et avastada neid teises valguses.
Tunne rõõmu ja sära lilledest.
Kui sa tunned üksildust, tea et nad on alati sinuga koos.
Õis sünnib hellusest ja armastusest.
Sära aga valgusest ja päikesest.
Sõnad mida ta sulle ütleb ,
pead mõistma ,kui tähtis oled neile.
Ilma lilledeta ei sünni rõõmu ega armastust.Ole päike keda vajab.
Sära õrnalt südames.Seda kõike
tunneb temas ,rahulolu õites.
Oled hea ,või oled paha ,
lilli ära unusta .Tunne rõõmu
tema säras usaldust ära unusta.
Kaunis õis sa pane põue.
Särad terve elu õues.
IGAUKS MEIST VAJAB KODUSOOJUST,
SÜDAMESSE PÄIKEST,MIS EI LOOJU.
PUHTAID MÕTTEID,MILLEST HING SAAB VALGUST.
KAUNIST JÕULUAJA ALGUST.
Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees
Minu igapäevaelu vajab kriitikat!
Sinu oma kestvaid aplause!
Võib- olla see ongi poliitika,
kuid kodus ei kehti see lause
sõber on see keda usaldan, sõber on see kes aitab mind, sõber on mu kõrval kui abi vajan, ka mina aitan sõpra kes vajab mind!!!!
sa tulid mu ellu, nii ilus ja hea
loodan, et see õnn ei lõppe nii pea
sa tulid ja äkki kõik särama lõi
ei tea, mis saatus su minu juurde küll tõi
tahaksin öelda nii palju veel sulle-
kui tähtis ja kallis oled sa mulle
kust leidsid sa tee, kes juhatas sind ?
kas tulid sa ise, vaba kui lind ?
kuid juhtus siis see, mis juhtuma pidi
sel päeval, kui äkitselt astusid ligi
sa ütlesid, et aeg on sul minna
kui küsisin kuhu, sa vastasid sinna
sinna, kuhu vaja on ilusat ja head
täpselt nagu sulle, mäletad ju, tead ?
lasin sul minna, silmis mull nutt-
liiga äkitselt tuli see rutt
märkasin siiski, et hästi on kõik,
lihtsalt sai läbitud üks elulõik
mingu õnn sinna, kus keegi seda vajab
sinna, kus on pime ja sinna, kus sajab.
Ekslev lapsuke rändamas teel
Teel kohtas ta helendavat tähekest
Täheke ,täheke saada mind koju
kus on mind ootamas linnuke väike.
Tean ,et ta mind just vajab ,kuid
kaotasin tee.
Leidlik täheke teele mind saatis õnnelik
lapsuke säras kui päike -leidis üles oma
kodutee päikese
Lilled oskavad rääkida.
Mõista neid ,kui nad vajavad.
Hellita ja hoia, kui ta seda vajab.
Lilled annavad parima ,
et avastada neid teises valguses.
Tunne rõõmu ja sära lilledest.
Kui sa tunned üksildust, tea et nad on alati sinuga koos.
Õis sünnib hellusest ja armastusest.
Sära aga valgusest ja päikesest.
Sõnad mida ta sulle ütleb ,
pead mõistma ,kui tähtis oled neile.
Ilma lilledeta ei sünni rõõmu ega armastust.Ole päike keda vajab.Sära õrnalt südames.Seda kõike
tunneb temas ,rahulolu õites.
Oled hea ,või oled paha ,
lilli ära unusta .Tunne rõõmu
tema säras usaldust ära unusta.
Kaunis õis sa pane põue.
Särad terve elu õues.
jooksed ja kiirustad,praegu siin
juba sinna
maale ja linna ,koguaeg mõtled
kuhu minna
mõtled ja stressad .ütled ja
haavad
lähedased haiget saavad
ei peatu,ei taha,koguaeg rajal
kas tead et hing rahu vajab
silma vaadates kurbus vastu kajab
iga päev torm ja vihma sajab
tunned et koguaeg minema pead
hingevalu kaasa vead,sihid sead
sest tead , et jõuad nendeni
aga kas see on see mida sa vajad?
Neid kurbi õhtuid ja meeletuid teid,
kus igapäev liigud kõnnid ja käid.
On ootamas keegi kes sind meeletult vajab,
ja iga päev sind naerma ajab.
See hetk on nüüd käes kui minema pead,
ja tea et ka minus oli midagi head.