et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

HINGES JUBA VÄRIN SEES
JÕULUD ON JU UKSE EES.
LUMETAAT VIST JÄÄNUD TUTTU
LUMEMASIN AGA LUKKU.
JÕULUMEES PEAB TULEMA
JÄLLE VEOAUTOGA.
MUJALE JU KINKI TA
ÄRA KÜLL EI MAHUTA


Hinne: 8.3/10 (4 hinnet )

Kus on jäänud jõuluime
õues ikka on kottpime.
Lume luugid lukustasid
külmataati hirmutasid.


Aastaid oli jõuluime
õues polnud üldse pime
lund see sadas ,saanid sõitsid
aknal lumelilled õitsid


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

Aata uus Su juurde tuleb
siis kui kustunud on tuled
mõtteid vaed ja mõlgutad
möödunud Sa meenutad
läinud aastas mis on head
mis on olnud tehtud vead
- seljataha jäänud need
käidud vana aasta teed.

Uuel aastal algad aga
uue innu, õhinaga
uuel aastal käid sa need
seni tundmatud olnd teed
kohtumised, kohtamised
ja ka rasked ohkamised
uuel aastal rõõmud, mured
uued tujud mõtted, teod

Aasta pärast jälle siis
vanaks saand on aland uus
aasta pärast hardud taas,
meenub möödund aja raas
et see aeg saaks kiirelt mööda
kohe alga uue tööga
uued mõtted tee sa teoks
enne kui läeb lõpu peoks!


Hinne: 4.0/10 (4 hinnet )

Ärgu kustugu küünalde
sära ei silmist,ei
südamest.Ja
soojus,mis küünaldest
jäänud,jäägu paljudeks
aastateks.


Hinne: 8.5/10 (2 hinnet )

Tule tagasi helmemänd

TULE TAGASI METASEKVOIA

Teisest aegilmast siia sadand
tumm kollane päikeselaik
läbi võrade - vastu südant
jälle koputab merevaik

vaik metsast mis merre on vajund
millest üle käind vood ja jääd
kõik lõhnad ja helid on hajund
ainult valgus valgus on jäänd

ainult valgus vaigusse tardund
üks tere- ja hüvastipilk
ja meel mis on ikka sust hardund
liiva kadunud kuldne tilk

ons tüvest kus tema kord nirgus
saand süsi või midagi muud
ei tea - tean vaid leina mis virgus
teie pärast mus muistsed puud

tean sellest ma pääsu ei leia
ikka jälle viib mõtteränd
su juurde mind metasekvoia
su juurde mind helmemänd

ta tuleb kui õhtuti maja
jääb vakka ja otsa saab rutt
ja paneb mind läbi see aja
igatsema ilmvõimatut

igatsema mandreid ja saari
oma mõistmata südamest
vaigumetsade tertsiaari
enne jääd enne inimest

ja ka mõistuse igikainus
sest lummusest jagu ei saa
teab temagi - püha on ainus
üks taevas üks aeg ja üks maa

teab temagi - vahel jääb kitsaks
mõnelegi ta aeg ja paik
ning siis vahest nõiavitsaks
võib saada ka merevaik

ning nii keset põhjamaa talve
on mul pooleldi paganal
oma salamantra ja palve
ja sellised sõnad on tal

kuni paremaid ma ei leia
küllap needki aitavad mind
tule tagasi metasekvoia
tule tagasi helmemänd

J.Kaplinski


Hinne: 6.9/10 (10 hinnet )

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi


Hinne: 7.6/10 (14 hinnet )

Täna käes teil kullast pulmad,
alles jäänud tunded hellad.
Taat on tugev, memm on kärmas,
koos teid näha on nii armas.


Hinne: 8.8/10 (16 hinnet )

Läheb looja päiksekiir
laisalt veepiiri taha.
Annab märku veel üks viiv
õhetuse jätab maha.

Vesi õõtsub oma sängis
unele on jäänud kõik.
Ööpoiss saabub mustas särgis
lõpeb päeva vastupuik.

Keskööl taevas avaneb
lööb lahti oma sära.
Tähtedest teeb kuldse kee
ja kingib sulle ära.

Ütleb: Vanker, Linnutee
teeb headeks sinu mõtted.
Või hoopis Põhjatäht on see
mis sulle rõõmuhetkeks.


Hinne: 7.9/10 (12 hinnet )

Leili (26.02.2008)

Vanaks oled jäänd sa juba,
halliks jäänd ka sinu tuba.
Kord sa lendad taevas ringi,
et otsida endale kuldseid kingi.
Lõpuks jälle sünnid siia,
lõpuks saan sind ära viia.


Hinne: 3.5/10 (28 hinnet )

Poisd pelavad cs ,
bussijuht vaatab gprs .
Tüdrukud mängivad palli ,
enne kooli teevad kalli .
Emad kooki küpsedavad ,
isad autot putitavad .
käime igal pool ,
tühja see kool !
Õues ilus ilm on ,
tiigis hüppab väike konn .
Poisid mõtlevad luuletusi ,
Omnibuul , aga buuletusi .
Klassis väike tantsurühm ,
neil on sirge rüht .
Ülejäänud kes ei tantsi , punuvad meile patsi .
Meie klassi lõpp on käes ,
nüüd põhikooli läen !



Hinne: 7.4/10 (13 hinnet )

eva-maria (26.05.2008)

Sa olid pisikne armas poisike,
kel päiksetäpid põskedel reas.
Sul puudu oli ikka mõni hambake ja triibulised traksid pükste peal.
Sa märkasid kõike, milles peitus ilu, ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt samblatutti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud ammu seljataha,
mis sest, et rohtu kasvanud liivakast.
Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles,
et möödunud mängud ei jääks mineviku mängumaaks!


Hinne: 7.9/10 (13 hinnet )

Tema

Ta jättis mu maha,
jäi armastus selja taha.
Tagasi tahan seda,
aga ei ole teda.

Ei ole õrnaid puudutusi,
ning tema pikki suudlusi.
Ei ole tema armast häält,
mis viiks mind minema siit maalt

See minevikku jäänud nüüd,
kuid tean – need olid rõõmsad kuud.
Mil tunda sain tõelist armastust
ning armunud hingede lähedust.


Hinne: 4.7/10 (3 hinnet )

Kutsub lind siiski sind.
Lendan siit vastu tuult.
Lained meri jutustab oma keelt.
Kõik tunded hinge jäävad
Torm nüüd tõusta võib ,kui ma üksi jään.


Hinne: 9.3/10 (6 hinnet )

Taimi Mehine (22.07.2008)

Tahtsin ise tulla, aga kardan ma
et ei saa ma tulles olla Sinuga
Mäletan, et tundsin ma miski piinas mind
tahtsin väga kohtuda, tahtsin näha Sind...

Ma ei tule aga tea, oled meeles mul
Ma ei tea, kas minagi, natsa meenun Sul
Mina siin ja Sina seal kirjutamas elulugu
las meil ühismälestustes olla ilus ajalugu...

Tänan, Sind, et olid Sa, minu elust läbi käisid
Lihtsalt tulla, lihtsalt olla mitmed päevad võisid
Tänan, et Sa ära minnes jätsid sooja südamesse
Kannan seda killu kaupa järgi jäänud päevadesse...


Hinne: 8.0/10 (18 hinnet )

Ma vaatan üle lagendiku,
näen, seal on üks roheline laik.
Kas sulab juba maailmapaik?
Jõulud see ju ära rikub.

Ei, see on vaid kuusepuu,
mis jäänud puutumata veel.
Pole kirves käinud tema teel.
See on haljas jõulupuu.

Sääl ladvas istub ingel väike,
tal ümber ere jõuluhelk.
Aupaiste all nii süütu pilk.
Ta särab nagu väike päike.


Hinne: 9.0/10 (2 hinnet )

Istun oma jääst Külmtundra troonile
Lihasse lõikavad terad mu kroonil
Laubalt viimne verepiisk valgub,
mu jäisel sarnal aseme leiab - ta hangub.

Lumetormis ma just kui viirastus.
Oma lõputus riigis, mille piire teab piiritus
Kaugelt vaid hallikas-musta varju näed.
Ning sa silmitsed mind mu kuningriigis ja sa tead....
Ja sa tead, et sinna varjuks ma jään.
Samamoodi nagu mind ümbritsev sulatamatu igijää.

Härmatis ja tuimus, mina oma rüüs
Hoian su mälestust elus kui igikestev süü.
Unes nähtud kirg mind veel suremast hoiab.
Kauaks veel jätkub seda und, mis eluga toidab?

Laug mu silmil raskeks muutub
ja kõik, mis mu ümber vajub varju.
Katkeb kaja mu kunriigis, katkeb karje.
Ma olen viimaks üks Külmtundra trooniga.
ja terad mis enne mind veristasid, vaikisid mu kroonil.
ja leek, see on kustunud ning ma näen,
et olen külmas, Tundeta, üksinda ja sa tead...


Hinne: 5.7/10 (10 hinnet )

Öö

Mustendav taevatühjus paistab,
aeg helenadavat kuud paiskab,
siia - sinna, kuid ta jääb,
su silme ette kui sulatamatu jää.
***
Ööpimeduses, kui pilved läinud,
kaugel - kus ei hinge enam jäänud,
sa hingad sügavalt öörahu vaikust
ja tunned kuidas see äratab kartust.
Õhkad taevaavarusse, kus tähetapid läigivad
ja mõtled kõigele, mis elus jäänud kõigest näiv.


Hinne: 9.0/10 (3 hinnet )

Jevgeni MAtjukov (02.09.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Oh jõuluaeg oh jõuluaeg
lõpuks käes nüüd oled sa.
On tulemas nüüd kingiaeg,
kus hea laps nüüd olen ma.

On lühikeseks jäänud päevad
ning pikemad on ööd,
ning vanaema sokke koob,
päkapikk nüüd kommi toob.


Hinne: 7.9/10 (8 hinnet )

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.


Hinne: 6.0/10 (20 hinnet )

Pille Naur (05.12.2009)

Enne selle saatmist tahaksin mainida , et kirjutasin selle oma väga hea sõbranna auks kes tunneb täpselt nii nagu siin öeldud on. Muidugi on see ka kõigi nende jaoks kes samuti nii tunnevad. :)

„Olla keegi...“
Jacqueline Maxine Jürgens

1.Päevast päeva üritan olla keegi,
keegi kelle sõber tahaks olla.
Kuid kunagi minust välja ei keegi teegi,
Kuid ehk kusagil on ka minu jaoks keegi võib-olla.

2.Tean , et kõik ei saagi olla kenad,
Väga targad ning üli kõhnad.
Miks pärast naeravad mu üle nemad?
Isegi kui minu juurest ei tule täna halvad lõhnad.

3. Miks hinnatakse inimesi välimuse järgi ,
mitte nende iseloomu ?
Miks tallutakse neile teele jäänud meie jälgi?
Miks alahinnatakse meie iseloomu?

4. Soovin minagi kõigest väest,
et kohtaksin mõnda poega või tütart.
Et saaksin võtta talt kinni käest,
ja et ta sõprus soojendaks mu külma südant.


Hinne: 9.2/10 (46 hinnet )

Jacqueline Maxine Jürgens (08.12.2009)

Istun oma jääst Külmtundra troonile
Lihasse lõikavad terad mu kroonil
Laubalt viimne verepiisk valgub,
mu jäisel sarnal aseme leiab - ta hangub.

Lumetormis ma just kui viirastus.
Oma lõputus riigis, mille piire teab piiritus
Kaugelt vaid hallikas-musta varju näed.
Ning sa silmitsed mind mu kuningriigis ja sa tead....
Ja sa tead, et sinna varjuks ma jään.
Samamoodi nagu mind ümbritsev sulatamatu igijää.

Härmatis ja tuimus, mina oma rüüs
Hoian su mälestust elus kui igikestev süü.
Unes nähtud kirg mind veel suremast hoiab.
Kauaks veel jätkub seda und, mis eluga toidab?

Laug mu silmil raskeks muutub
ja kõik, mis mu ümber vajub varju.
Katkeb kaja mu kunriigis, katkeb karje.
Ma olen viimaks üks Külmtundra trooniga.
ja terad mis enne mind veristasid, vaikisid mu kroonil.
ja leek, see on kustunud ning ma näen,
et olen külmas, Tundeta, üksinda ja sa tead.


Hinne: 4.8/10 (12 hinnet )

Kui kinki tahad saada sa,
siis ole sama tubli sa.
Kui kingiks saadgi salli,
siis teen sul kalli-kalli.

Jõulutaat teeb:,,kop-kop,,
ja lausub:,,siin on tip-top,,.
Ukse juurde keksib Kati
ja ta järel väike Mati.

Ta ei taha salmi lugeda,
aga tahab peitu pugeda.
kui on taat ta kätte saanud,
siis ta paigale on jäänud.


Hinne: 7.3/10 (13 hinnet )

Väljas oli liiga soe.
Mõtles Ants: ma sauna poen-
seal saan õlut lakkuda,
sõbralegi pakkuda.
Tahtis ennast puhtaks pesta
ja siis süüa suitsulesta.
Sestap seepi otsis mees-
koju aga jäänud see.
Vandus Ants et nii mis kole:
seep´ see on kui seepi pole.


Hinne: 7.2/10 (38 hinnet )

Pruuni värvi olid su silmad.
Nad lugesid läbi mu ihu ja mõtted.
Puurisid ajugi auklikuks.
Tegid hinge endalegi talumatuks.
Nüüd su silmade värv on värvitu.
Ihu ja mõtted jäänd laokile.
Aju asemel kui aseaine.
Seda nimetatakse nüüd vaid -
abieluks.


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

stannum (12.02.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
День Матери (4)
День Отца (1)
День Святого Валентина (8)
Детские стихотворения (4)
Женский День (2)
Знаменитые авторы (0)
Пожелания Дня Рождения (4)
Разное (18)
Рождение ребёнка (1)
Рождественские куплеты (2)
Свадебные стихотворения (1)
Своё творчество (19)
Шуточные стихотворения (2)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Страницы: 
2
© copyright 2020 E-People OÜ      Версия: 1.5
» Показать клавиатуру
ww