et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Aeg ammune meid kokku- lahku viis,
jäänd sellest mälestused alles.
Me mõtteiski aeg vaid oma tööd teeb nii,
et ainult hea saaks jääda sellest tallel.

Sa elul märkind üles oma teed ja rajad,
mis võiksid olla õnneõisi täis.
Ma soovin südamest, et õnn sul vastu kajaks.
Sa hüüa vaid ja
iga komistuski õnnena siis näib.


Hinne: 7.1/10 (14 hinnet )

Kui su südames põlemas leek,
ära seda siis sinna vaid peida.
Selle kumaga teisigi veel
sa soojenda- südameid läida.
See leek sinus ära ei kulu,
ega kustu ju enneaegu.
Hingearmastus endal on tulu.
Seepärast jaga just praegu!


Hinne: 8.2/10 (9 hinnet )

Mul tasahilju tulid pähe su silmad.
Kohe meelde jäid ja kuigi tean sust õige vähe,
Mu südamesse oled läind


Hinne: 4.7/10 (3 hinnet )

KÕIK EI OLE ALATI NII NAGU SOOVIME,
KÕIK EI OLE NII ALATI NAGU PEAB.
KUID SIISKI ME MÕLEMAD PROOVIME,
OLLA POJAD SULLE HEAD,


VAHEL TEEME SUL TUJU KÜLL PAHAKS,
VAHEL SÕNA ME ÜLDSE EI KUULA.
KUID SÜDAMES SIISKI ME TAHAKS,
PÄIKEST IGASSE PÄEVA SUL TUUA.


Hinne: 9.4/10 (39 hinnet )

MAARIKA ANIJÄRV (23.05.2010)

Armastus nagu revolver,

viha nagu mustus,

kuid ühel hetkel see kõik kustus.

Justkui tühjaks sai desktopi folder.

Kas teha seda kõike lühidalt

või visata välja kõik südamelt.

Kooli pole ammu jõudnud,

väga valel rajal vist sõudnud.

Ei oskagi eluga midagi peale hakata.

Tahaks osata ja õigele rajale matkata.

Palju tööd veel ees.

Ei tunne ennast üldse kui kala vees.

Pigem nagu elu kõige depressiivsem hetk.

Mõttetult valel rajal on läinud see eelnev retk.

Nüüd tuleb ennast kokku võtta,

et järgnevad takistused võita.

Hakata pihta ühe asjaga tegelemisega

ja järgnevalt ka uute asjade klaarimisega.

Ennast väärtustada ja hinnata.

Kõigega on võimalik algust tehes lennata.

Tuleb vaid algust teha

ja sujuvalt töödates on võimalik lisaks saada ilus keha.

August välja saades on võimalik jälle rahulikult hingata

ja edasi suudad ennast juba ise tõugata.

Öeldakse, et pärast kriisi on suur tõus,

eks ma olen sellega nõus.

Päris tore oleks saada mõni viis

ja mis edasi, paradiis ?


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Liina Ennusaar (03.03.2010)

Kohtusid me pilgud taas,
nüüd kui kõik piirid maas.
Südamesse tungisid ime jõul,
ei oska sellest aru saada mingil nõul.
Uskumatu, kuidas tunnen nüüd.
Kas oman selles süüd?
Ilmselt küll, ei suutnud sult silmi pöörata sel ööl
ja mu pilgud ei olnud su vööl.
Täiesti maagiline, kuidas vaatasid mind.
Nii põletavalt tunnen end.
Nii mahe pilk su silmis,
juhtunuks see kõik nagu filmis.
Terve toa täitsid me piilumised,
igal võimalusel märkasin sind ja need väiksed katsumised.
Pole terve päeva peast saanud seda õhtut.
Hulluks ajab kui meelde tuled jälle sa.
Päris segi ajanud mu pea ta.
Su õiglus, metsikus, abivalmidus ning intelligents segi ajab mu pea.
Loodan, et selle õhtuga ei teinud ma vea.
Puudutuse ootel olin
kui järsku see hakkas ning tundus, et vaikseks jäi mölin.
Võtsid mu ümbert kinni,
maailma parim tunne oli see.
Õõtsusid koos minuga, lootsin, et jätkub see tee.
Iga hetk oli tunne, et kallistaks sind täiega
ja jätkaks pidu vaid sinuga.
Ma tõesti loodan, et see areneb edasi,
sest tahan sind rohkemgi tunda sedasi.
Ei tea tõesti, mida toob homne päev.
Tean, vaid et ammu pole tabanud mind selline kire laev.
Mõtlesin sinust täna terve päeva
ja kavatsen vist sinu nimel isegi näha vaeva.
Nägin ka unes sind,
tea, et praegusel hetkel tuksub sinule mu hinge pind.


Hinne: 6.5/10 (11 hinnet )

Liina Ennusaar (03.03.2010)

Naine võib olla kui
lumelill
külm, kaunis ja kauge

naine võib olla kui
äikesepilv
tormi toov, ometi raugev

naine võib olla kui
päikesepai
hele ja valge ja soe

naine võib olla kui
südamekell
pulsi mis elusaks loeb.


Hinne: 9.9/10 (30 hinnet )

Tania Aland (08.03.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Hinne: 1.8/10 (163 hinnet )

kristina (14.03.2010)

Väga kallis oled mulle,
teen nüüd kalli-kalli sulle.
Vahel mulle kinke teed,
veri mul siis soontes keeb.

Südamest armastan sind,
tean et ka sina armastad mind.
Hellalt paitad minu pead,
üheskoos meil olla hea


Hinne: 6.6/10 (7 hinnet )

Annika,10aastane (03.04.2010)

Ootus.

Kallis,kas kuuled,kuidas mu huuled
sosistavad su nime.
Kui ma sind ootan,südamest loodan,
et taas on sündimas ime.
Tahan su juurde,embusse suurde,
ootamast sind ma ei väsi.
Ükskõik mil tuled,kaovad kõik mured
tundes su tugevaid käsi.
Hiljem,kui lähed,ma kurvastan vähe,
teele saad kaasa vaid musi.
Ning kas me kunagi kohtume veel -
seda ma iial ei küsi...


Hinne: 9.3/10 (25 hinnet )

tüdruk kes läks su südamega ,
tüdruk keda sa enam kunagi ei saa .
pole und ega pole rahu .
ta lahkumine pähe ei mahu .
pole õnne ega pole rõõmu .
kurbus näitab oma võimu ,
väiksena oli kurbus see kui ei saanud mänguasju .
nüüd vahetaks need mänguasjad selle tüdruku vastu .
kuskil taevas täht särab ,
kuskil on kullaga kaetud värav .
kuskil see tüdruk aknast välja piilus ,
jaa täht tal vastu hiilgas .
järsku tüdruku hamabad naeratasid valge reana .
teades , et poiss mõtleb ta peale


Hinne: 6.0/10 (3 hinnet )

mu südames on alati vaid
sinu jaoks üks tuba ja
sisemiseks sul pole vaja luba.


Hinne: 8.8/10 (4 hinnet )

miks varjad mu eest sa asju ,
miks oled sa külm mu vastu?
miks haiget mul teha soovid,
teevad haiget mu südame löögid


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Sind nähes:tuleb mu sisse hinges sära,naeratus näole.värinad kehas tõmbaavad jalad alt ja süda tahab seest sinuga ühineda.sinuta olen ma võlts,minu sisemine sära lööbõitsele sinuga koos olles.sinuga suudan olla endine-stella kesaint säras ja oli õnnelik.ma vajan sind-olen sinust sõltuvuses ja Armastan sind kogu oma südamest!


Hinne: 7.3/10 (7 hinnet )

Lillede keskel Sa ela ja liigu
lilled Su südamest
mured kõik viigu!


Hinne: 8.7/10 (36 hinnet )

Vaikiv leheke.
Kes oskab leida vaikust siit,
see väike armas leheke.
Kes tunneb ära sügise see ikka
väike leheke.
Miks pean ma vaikselt langema ,
et jääda maha teadmata.
Ju vist on see mu elutee ,
kus käivad kõik ju sama teed.
Oh leheke sa ära kurvasta ,
peatselt sirgud uuesi ja
lehvid kogu südames.
Miks muudab meelt vaid
sügise ja lendab ikka kaugele.
Nii siiralt naeratasid veel, kui
kukkusid sa minu teel.Oh leheke
see tee on siin ,vaid ainult
minu silmades.Kui oskaks leida
sulle koha siis alati nii
rõõmsana näeks ikka sind ma säramas.
Kuid paraku ei juhtu nii ,siin ilms
kõik on teisiti.Vaikseid lehti
tuul ei taha jättab ikka kurvalt maha.
Miks teed sa nii, ma sooviks
ka siit ikka minna lendama,
kus leiaks tuul mind ülesse ning oleks
rõõmsad alati.


Hinne: 8.7/10 (19 hinnet )

Taimi M (12.11.2010)

Kui surm mu endasse vangistas,
siis see mu hinge ängistas.
Ei saa ma olla sinuga koos,
sa oled kaugel, sa oled teisel pool.
Isegi tuul mu maha jättis,
kui maa mu enda sisse mattis.
Ei ole külma ega sooja,
päikest ei tõuse ei looju.
Pole värve pole ilu.
On vaid varjude vilu.
Jumalale oma tundeid ette ma heidan,
kui oma valu ja kurbust südames peidan.
Kõik mida armastan minust maha jäi,
see neile lõpmata palju kurbust tõi.


Hinne: 7.3/10 (7 hinnet )

Maarja (06.12.2010)

Taas koduõuele astun,
terve pere jookseb mul vastu.
Tuppa minnes valitseb kord,
kuid isa on siiski morn.
Hetkeks seisatan ma veel,
isa mu poole juba teel.
Kallistan ja ütlen"tere"
sööma hakata võib pere.
Õhtul tuleb külalisi,
üks neist on veel väga pisi.
Magada ta tahab palju,
kuigi kannatab me nalju.
Saladus on veidiks teile,
varsti jõuabki ta meile.
See on koerapoju väike,
südamesse toob ta läike!
Kui sa juhtud viljandisse,
hüppa meie juurde sisse.
Tule ütle meile "tere"
meil on mugav väike pere.


Hinne: 8.5/10 (4 hinnet )

janett-gerli (26.11.2010)

Oled taevalikkuse kehastus ja selleks ka jääd,
muudad mind headuse poole, nüüd tänutäheks, näed:
Kingin sulle oma südame, mis armastab sind,
sa väärid seda rohkem kui ükski teine hing
ning ei taha jääda ilma sinust, nii erilisest inglist,
kelle taevas saatnud mulle, elu suurimaks kingiks.
Palun tea, et iial, sinust halvasti ei arva,
hoolin liiga palju selleks, et teha sulle halba.


Hinne: 9.6/10 (16 hinnet )

Maarja Männik (29.01.2011)

Sõnal sõber suur on vägi,
Seda minu oma silm nägi.
Sõber hädast päästnud korduvalt on mind,
Kui usud temasse, siis päästab ka sind.

Sõnal sõber tähendus on suur,
See ulatub kõrgremale kui üksgi müür.
Sõpruse vägi suurem kui miski muu,
Seda rääkis juba vanarahva suu.
Sõpruse side purunematu,
Sõber ise ununematu.
Hinges alati kannad teda,
Südames sa hoiad teda.
Sõber kallim kui kuld,
Ei varjuta seda isegi muld.


Hinne: 6.1/10 (7 hinnet )

sa oled ema mule kalli
ma armastan sind südames ma
ma tahan ikka sinuga kos elada
head emadepäeva
sulle kallis
emadepäeva palju sulle
soovib sulle
kallis keiri

sa oled ollnud mailmas
mulle parim ema
kas sa oled ikka mulle parim
ema mulle mailmas


Hinne: 6.8/10 (12 hinnet )

keiri (05.05.2011)

Ekslesin mööda tundmatut rada,
otsustades,et väsinud on jalad, ning
võiksin istuda natukeseks maha.
Tundes end üksiku ja hüljatuna
sel tundmatul rajal,
oleks olnud mul üht armsat
Armastust südamesse vaja.
Istudes ning pisaraid pühkides
tundsin ma tuule sosinat,et
tõuse ja ära nuta mu eksinud laps.
Tõusin ning nägin enda ees üht
pruunisilmset ning tumedapealist naist
kellel soe süda ning kaunist
naeratust võis näolt leida.
Ta ütles mulle sosistades kõrva,et
pühi pisar ning poeta oma süda mu
Südame vastu,et
saaksime tunda mõlemad seda
imelist rõõmu
kuulates seda kaunist südame laulu.
Surusin end sinu vastu ning
põimisin käed ümber sinu keha
tõstsin pea ning suudlesin su
päikseloojanguliselt kuumi huuli
ning vaadates sinu ilusatesse silmadesse
taipasin kohe, et see on minu armastus
mis puudus mu südamest.
Sosistasin sulle tasa kõrva sisse
ühe imelise tunde oma südame seest
ning me sulasime üheks ja panime sellele tundele nimeks
-MEIE ARMASTUS-


Hinne: 9.6/10 (8 hinnet )

Kõike teeb ta sinu jaoks hea meelega.

Raskustest läbi tulles on ta alati kindla meelega.



Ei ole tegemist meelepettega,


vaid hetkega, kus toeks on sulle ema.


Seda sa alati oma südames meeles pea.


Hinne: 6.5/10 (12 hinnet )

Vaikus (08.05.2011)

Ma ei lubanud Sind endale südamesse,
olin endas kõik hea ma tapnud..
Kuid ometi tungisid mu hinge sügavasse -
leidsid ülesse selle, mille ammu olin matnud.
Kaitsva müüri Sa lõhkusid
ja ülesse leidsid mu tõelise palge.
Armusin Sinusse - mu südame Sa vallutasid,
aga jällegi ei uskunud, et see kõik võib olla vale.
Ma tundsin esimest korda elus, et olen vaba,
tekitasid tunde, et olen Su jaoks kõik, mida otsinud olid..
Kuid tegelikult teadmatusest müüsin oma hinge maha
ja vastu tahtmist sai minust mu enda tunnete ori.
Nüüd piinlen tunnetes ja süda on kildudeks -
jäin iseenda valmistatud lõksu - teenisin ära Su põlguse.
Tahaks vaid ravimit, mis mu südame terveks teeks,
kuid jäin põlema kadunud hingega pisarate põrgusse . . .


Hinne: 5.9/10 (7 hinnet )

Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
День Матери (4)
День Отца (1)
День Святого Валентина (8)
Детские стихотворения (4)
Женский День (2)
Знаменитые авторы (0)
Пожелания Дня Рождения (4)
Разное (18)
Рождение ребёнка (1)
Рождественские куплеты (2)
Свадебные стихотворения (1)
Своё творчество (19)
Шуточные стихотворения (2)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Страницы: 
7
© copyright 2020 E-People OÜ      Версия: 1.5
» Показать клавиатуру
ww