Ajalooline komme

Seinad räägivad aegade lugusid,
räägivad rahvast, tegudest, olnust.
Lagi painutab mind siin kuulama,
Sinust, ja minust, ja kõigist meist.

Ajad tulevad, on ja olid,
vahet pole- kas eile või homme.
Märgid seinal värsse lugema suunavad,
kaasaegsusest maha jääb ajalooline komme.


M.T. 2009a. Talllinn

Õhtul pimedas lähen koju,
ära kukub minu tuju.
Õues külmaks on ju läinud,
aga rahet ega lund ma pole näinud.
Tulen tuppa, poen teki alla
lasen oma unenäo joosta valla

Sügisel lehed on puul,
see on oktobri kuul.
vihma kallab siit ja sealt,
iga tänava nurga pealt.

Päike enam ei paista,
seal taata veel viimast auku kaevas,
Loomad pugenud on sängi.
lapsed enam mänge ei mängi.

Sügis

Kätte on jõudnud nüüd ilus sügis,
öö meile külmem siia trügis.
Nüüd värvilisi lehti meil õu on täis
ja just eile öösel meil vihmapoiss külas käis

Sügise lõpus on oodata lund,
ning karu hakkab meil magama talveund.
Nüüd ööd lähevad pimedaks ja pikemaks,
aga õues tahab siiski jalutada mu taks.

Sügisel saab lehtedes möllata,
väiksematel meeldib ju väga lehtedes hullata.
Ka päike vahel pilve tagant välja poeb
ja mõni koolijüts ka siis raamatut loeb.