Jõuluaeg oh jõuluaeg
see meie laste vaev
higimull juba otsaees
saja kingi pakkimine ees

Need tatid sind ei täna
vaid ajavad mingit jõuluvanaplära
miks on see aeg nii masendav
kes mind küll selles asendab

hukub kuuski miljoneid
enesetappe lisandub veel triljoneid
jõulupuu meil ju põleb
ja äkki....polegi ni kõle

tuleb meelde jaaniaeg
kus rõõmustab iga viimnegi isamaa poeg
kuid tuleb meelde su majagi tules
nüüd vaevled põlevas jõulumures

miks vajame seda surmade jada
kas me eneseteostus tõesti nii madal
tulekahjud...enesetapud hävib üks ilus kuusekasvand
nende arv jõulul vaid kahjuks ju kasvab

kuuse otsa ülespooline
jõulupilsnerist surnuks joomine
kuid õitseaeg poodidel
Sildiga "jõulud" odekulonnide suur läbimüümine

teise inimlooma peale keegi ei mõtle
midagi head kellegile ei ütle
inimlooma mõistus on madalam kui muru
mafdalamki muti urust

seaga inimest võrrelda saa
kuid inimene teda oma touduks peab
jõuluajal nii palju loomi ohverdama ju peab
et karvadetta värdlooma vajadused rahuldatud saaks

sulgub uks
ja selle kaja värisema paneb maja
päkapikul sõit on sees
külla tuli jõulumees hilja
gnoomid vaidlevad veel ruttu
laulab kumb või muidu juttu
teeb kui teine tõmbab uttu

haldjat
heidutab see kära
tema tahaks minna ära
metsa kus ei ole paha
ja kus keegi hambaraha
padjalt otsima ei tule
ega jõuga silmi sule
nagu näiteks mantlis mees
lusikaga kohe teeb
tahad metsa? kohe saab!
kuuseni vaid meeter maad
küünlaleekideni ka

põleb kuusk ja põleb tuba
küsin jõuluvanalt luba
kas võin äkki minna
siia-sinna joostes linna
vatti mida panna ninna
salmi lugemiseks vaja
pole leida terves majas

milleks vatt, siin alles lebas
paarikene sigarebast!
tule aga siia, poju!
saame kõhu täis ja koju

Jõuluvana nurga sees,
jõulutossud jalgades,
seljas ilus jõulupusa
kirjaga: "i love u.s.a."

Nõnda üksik ärimees
seisab jõuluvana ees,
läinud "love" ja läinud raha,
meel on kurb ja süda paha.

Aga äkki läbi tusa
kostub kuskilt jõulumusa,
ärimees kui unest ärkab,
temas jõuluilu tärkab

Laman vaikselt voodis, kohe uinumas..
Äkki kuulen hääli kaugelt taevalaest..
Hüppan voodist püsti juskui ärkand ma..
Siis kuulen kella hääli kaugelt kumamas..
ja järsku käib üks mats,
see juskui jõulumehe-pats..
Ärevusest hüppan sängi,
sulen silmad ning ärkan peagi.

Poja akna peal peab vahti
kurvalt mõtleb, mis küll lahti?!
Päkapikke ta ei näe,
kuigi jõulukuu on ammu käes.

Kutsus issi, kustsus emme,
sõnas vaid, et kirja teeme,
otsis välja pliiatsi
jõuluvana ehk ta unustanud liiati.

Ja äkki ühel hommikul
kui poja lootusetult vaatas kummikut,
leidis auto, mida soovis,
tänas päkapikke, kes tast hoolis.

JÕULUMEHE VALGE HABE KASVAS SUVEL MAANI,
NÜÜD ON HABEMEGA HÄDA SE EI MAHU SAANI,
KÄIES TAKERTUVAD JALAD
KÜÜNLA PAISTEL HAKKAB PALAV.
ISUB TOOLIL IKKA PAHA,
HABE NAGU VAIP JÄÄB MAHA.
ÄKKI TULI MÕTTE PÄHE.
KUI NÜÜD JUUKSURISSE LÄHEKS,
HABEME SEAL AJAKS MAHA:
JAH SEE MÕTEPOLE PAHA.
LÄKS JA LÕIKAS,
KUID OH IMET,
ENAMJÕULUMEHE NIME,
TAL EI SOBI KANDA

MAIKEN PÄRNIK

Ühel ööl kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
määle hunti lähenemas.
Küll on kurb kui jõuluööl
kuri hunt sind ära sööb.
Hopsti,hopsti kuuselatva
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad lontis ümber okste
liikumatult rippusid.
Hunt ei märganudki pettust
mööda läks ja mõtles,
et on jõuluehtes kuusepuu

Uksekella tilla-tölla,
kostis äkki esikust,
mõtlesime kes võiks olla,
kolistamas välisust.

Isa haaras jahipüssi,
mind võis näha laua all,
ema üles tõstis sussi,
kananahk vist seljas tal.

Hiilisivad ukse juure,
turvalisust tagama,
kartuses et päti suure,
kahjutuks peab tegema.

Ukse taga polnud miskit,
ära läinud röövel tola,
maha unustanud siiski,
kotitäie kila-kola.

Sada salmi jõuluvanast
oli peas mul praegu just,
jõuluvana kirjust kanast
teadsin mitut luuletust.

Pähklitest ja päkapikust,
jõulusokust imelikust,
kuusekese sirgumisest,
karu unest virgumisest.

Lugesin ma võrinaga,
laulsin nii, et põrin taga...
Aga äkki pea on tühi,
seistes jõuluvana ees.
Hüüan valjusti:"Häid Pühi!"
Ehk sest aitab, jõulumees?

Juku ootab jõuluvana,tüütab isa,tüütab ema,millal jõulutaat küll tuleb, ootamine pikk ja kole.
Salmid ammugi on peas, laulegi ta mitut teab.
Äkki kuuleb, keegi tuleb tümpa, tümpa trepist üles.
Ongi kallis jõulutaat, Juku hüüab hurraaa!
Tantsib, laulab, salme loeb, lõpuks taadi sülle poeb.
Taadile teeb pika pai, suure kommikoti sai.

Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.

Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.

Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.

Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.

Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.

Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.

Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.

Jõuluvana tule ruttu,
räägin sulle ühe jutu.
Ära kadund on mul uni,
sest millised on jõulud, kui puudub lumi.
Lapimaal on seda rohkem, kui küllalt,
äkki tooksid kaasa, palun siiralt.
Lumememmed tahavad loomist,
käpikud ja sallid koomist.

Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.

Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.

Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.

Siis kui akendes kustuvad tuled,
selja taga on koolisaal tumm,
sinist koduteed vaikides tuled,
ümber langemas lumi kui lumm.

Tahaks uskuda veel kui legendi,
et käis koolis vist eht näärimees.
Siiski muiates meenutad vendi,
kellel see äratundmine veel ees.

Peidab peost jäänud väsimust ära
iga talveööst hingatud sõõm...
Äkki näen, kuidas õhuski särab
magus valutav nääriöö rõõm.

Lugu juhtus näärikuul:
mäe peal kasvas ilus kuusk,
aga tihti sellel kohal
palju kurje hunte kolas.

Ühel ööl, kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
hunte mäele lähenemas.

Küll on kurb, kui nääriööl
kuri hunt sind ära sööb.

Hopsti! Hopsti! Kuuse otsa
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad konksus ümber okste,
liikumatult rippusid.

Päev möödus askeldus-rutus
ja toiminguis tares ja kojas.
Õhtul kuulati Püha-öö jutlust
Neitsi Maarja ja Jumala pojast.

Pea kirikukellade kaja
jäi kaugele metsade taha.
Nüüd ühes lumega sajab
suur rahu maa peale maha.

Öö läbi nüüd kuuse ees lauldaks',
küünla valgusel põgeneb uni.
Kesk hangesid madalas laudas
täna õhtul ka süüdati tuli.

Õues praksuvad aiateibad,
ja tuul noolib laterna tahti.
Täna loomad said kaeru ja leiba,
täna südamed helded ja lahti.

Kuu valvab akende taga
ja üleval siravad tähed.
Õues lumine pihlakas magab,
ja kaevuteel muinasjutt läheb.

Üks keerub õlgedel istub,
juus kuldne, käes oksad haljad,
ja sõimes pisike Kristus,
suu naerul ja jalad paljad.

Ja taeva sõjaväe hulgad
äkki sõime ümber on ringi,
ja igal redelipulgal
istub väike alasti ingel.

Too süda, mis rõõmule tõrges,
õnn vaesema onnigi mahub.
Au olgu Jumalal kõrges,
ja kodumaa väljadel rahu.

Siis kui öösel magan ma,
minu juurde tuleb ta.
Tatsab mööda tuba ringi,
otsib vaikselt minu kingi.
Äkki keegi sahistab,
tema juba pabistab,
kuhu peitu pugeda,
et ei saaks ta sugeda.

Kopp kopp ukse taga
see võib olla jõuluvana
mis ta siis meilt jälle tahab?
mul ei ole üldse raha ..

Tööl mind jälle lasti üle,
palgast ilma jätis ülem.
Jõulupreemiast võin vaid unistada,
seda lastele pean tunnistama.

uusi uiske te ei saa
aga äkki järgmisel aastal?
hoiame kõik koos me pöialt,
verivorsti asemel
me jõululauas imeme nüüd pöialt.

Kas on keegi näinud teist
seitsetsada seitsetteist
nääritaati nääriööl,
kotid seljas, nääritööl!
Igaüks teist vastab ei,
aga mina nägin neid.
Tulid kümnekesi reas,
suured tutimütsid peas.
Äkki taadid sel paraadil
polnudki me nääritaadid,
olid hoopis hotentotid,
kõigil pea peal suured potid,
sest et hotentotimaal
ei käi taadid kotiga.
Hotentotid võtsid potist
aad ja eed ja uud ja jotid,
kinkisid need tähed mulle,

loen:

HEAD NÄÄRITUJU SULLE!

Nipet - näpet, nikki - näkki,
vorstikest ja verikäkki,
rasvast kapsast, paksu pekki,
sandikene saia mekki
jõuti jõulu ootes teha,
nääris ära närida.

Vankritega, saanidega
liigub päkapikukari,
jõulukingiplaanidega-
igaüks kui väle vari.

Vilksab korra akna takka
punav müts või hõlstiäär,
viuh! - Ja kõik on jälle vakka,
nii et uskuma või hakka:
päkapikujutt on väär!

Aga öösel kõlksab äkki
otse toas sul kuldne kell!
Kui sa ärkad, nikki-näkki,
piparkooke, jõulukäkki,
jõulukommegi on äkki
sinu aknalaudadel.

Käes on rõõmus jõuluõhtu,
piparkoogid kaovad kõhtu,
aga kõige tähtsam veel, kuskil jõulumees on teel.
Äkki keegi koputab, mis sa enam nuputad,
teadagi ju kes on see,
see on armas jõulumees.
Salm on loetud, kink on käes,
jõuluvanaära läeb.
Aga siiski rahu, ei lapse hinge mahu.
Mõtleb, mõistatab ja teab,
tulebki tal mõte hea,
vist jõuluvanal auto rikkis,
sellepärast paps tõi kinki

Päkapikud teel on juba,
külastavad meie tuba.
Ise on nad punamütsid,
justkui väiksed marjajütsid.

Tule juba, jõulumees,
põhjapõdrad kõige ees.
Jõulukinke too sa mulle,
jõulusalme loen siis sulle.

Kingiks soovin kommipakki
ja veel jõulu nikki-näkki.
Tänan sind ja õnne soovin
ja siis sinu kinke proovin.

Jõua teiste laste juurde,
hoopis teise ilmakaarde.
Lõpuks jälle Lapimaale,
aasta pärast kokku saame!

Jõuluvana, küll on hea,
kui mind ikka meeles pead.
Väsisid sa oma tööga?
Kartsin, sõidad äkki mööda...
Jääd saani peale tukkuma
ja võid sealt teele kukkuda.
Jõudsid meie ukse taha,
nüüd ma rahunesin maha.
Kui sa ükskord jälle tuled,
süütan akna peale tuled.
Pühin sulle puhtaks raja
suure teeni, kui on vaja.

Õues on meil ilus ilm,
akna taga piilub silm.
Päkapikk see luusib seal,
suure lume künka peal.

Jõuluvana kinke valmis seab,
minema nüüd laste juurde peab.
Lapsed juba ootavad,
kinke saada loodavad.

Äkki koputus on uksel,
süda rõõmust hüppab lapsel.
Luuletused hästi peas,
kingitused suures reas.