Süütad küünla jõulueel,
rõõmsaks muutub tuba.
Küllap põhjamaalt on teel
jõuluvana juba.

Küll on küünal pidulik
tuppa valgust heites.
Aknast piilub päkapikk
hoolega end peites.

Lüheneb ja väheneb
laual küünal üha.
Tasa hilju läheneb
esimene püha.

Jõulutaevas jõulutähed
valgustamas maad.
Jõulusõnum Jõululapsest
kõlab üle maa.
Jõulukirik, jõulukellad,
jõuluküünla lõõm -
sellest kõigest südamesse
tuleb jõulurõõm...

Meil kõigil jõulukuuse ees
võiks ununeda mured, tööd,
et rõõm saaks täita südamed
sel imelisel jõuluööl.

Aasta läheb, teine tuleb
Ajavool on lõputu
Uus on iga koiduvalgus
Lootusrikast aasta algust!

Nõrkadele andku jõudu,
tarkadele mõttesõudu,
vaevlejaile pääsemislootust,
õnnetuile õnneootust,
õilistagu jõuluvalgus
aasta lõppu, uue algust.

Pehmet lund ju sajab väljas
puud kõik hõbehärmades
toas on kuusekene haljas
särab valgeis küünaldes.

Jõulutähe sära selge
valgustagu meie teed
jõulurõõm, mis suur ja helge
õnnestagu südamed!

Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..

Võbiseb küünlaleek kuusel.
Selles on soojust kui tunned..
Selles on valgust, kui vaatad..
Selles on soovid kui kuuled..

Taas kuusel me süütame küünlad,
leek valgustab hämara toa,
kaua oodatud jõulude valguses
uus aasta saab tulekuks loa.

Tänane päev on kummaline,
juba hommikul ärgates sumedat valgust aknast paistis,
päeval päike meid tervitamas käis
ja õhtuhämaruses käik kalmistule ja kikiku hinge nii hellaks tegi, et see puruneda võib.

Ahi on köetud ja toas on soe,
lõhnab verivorsti ja kuuse järgi.
Laud on kaetud ja kõik on koos,
nii on jõulud me pere loos.

Siis jõulutaadi külaskäik kõik pahupidi lõi, oh seda sära, mis silmisse tõi, kui kingikoti ta lahti lõi.
Nüüd lõpetama pean ma loo,
et natuke, veel olla koos.

Jõulukuu
Aasta pimmemb kuu om jõulukuu,
aasta kõgõ tähtsamb puu om kkuusõpuu,
tä tuvvas mõtsast lossi,tarrõ,liina,
tä all küll süvväs,lauldas,võetas viina.

Tä ossõ pääle pandas karda,kulda
ja ilma küünaldetä toimõ küll es tulda.
Meil jõulupuu tuub hinge rõõmu,rahu,
ei kurbtust,murõt sinnä mahu.

Pia terve kuu nüüd joostas müüdä puute.
Kas tii ka meile kingitusi tuutõ?
Mis om tuu hää ja illos,midä osta,
tuu pääle alati ei mõistaki sa kosta.

Kõik poodi särasse ja sädelesse vasta,
sul rahul raasugi ei olla lasta.
Ja omgi hää: keset valgust,inemiste ruttu
sa nigu loet jõulumuinasjuttu.

Ku lummõ kah viil taivast alla satas
ja kuu naar üleväl ku kuldne ratas,
siss näet,et kuri,illos inemistemaa
viil armsambas sul jõuluaigu saa.

Advendiküünäl panõ akna pääle
ja mõtle elon sullõ antu hääle.
Las edesi lätt nii,kuis piäp ja lätt
uus aasta lehvitäs jo umma salaperäst kätt.
( Müller )

Virgalt ajaratas käinud,
aasta lennul mööda läinud.
Kõikjal uue aasta algust
vastu võtmas küünlavalgus.

Mõndagi puhast ja püha
on küünalde leegis.
Sellist soojustja
vaikset valgust
igapäev elus ei näe.
Kuhu jääb valgus vahetevahel?
Vaid vari teab, mis nende vahel
koos kanda on mõnikord kahel.

Küünlasära valgustagu teed,
piparkoogid kõditagu keelt.
Õllekapa sisu hästi maitsku,
Vanajumal ise mõistust kaitsku!

Aiskellade habrast tilinat
ammustest aegadest tilgub...
Küünlavalgusest kuldset helinat aknaist ja südameist vilgub...
Taas süütame kodudes küünlad, las valgustab südant see lõõm.
Nii põlegu ära kõik mured ja alles jäägu vaid rõõm!

Väreleb küünlaleek kuusel:
selles on soojust,kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soovid, kui usud...

Jänkule ma jõulud teen,
kuuse alla koogid viin-
oksa peale süütan küünla,
et näeks jänku tuppa tulla.
Jänku vaatab-rõõmsalt
tuleb-hunt näeb valgust ära läheb.
Ainult hea võib valgust näha-
kuri kaugele tast läheb.

Talvest tahaks ma leida nii palju punaseid põski ja tõttavaid jalgu uniseid hommikuid, kuukiirevarju silmadesära, mis ehmataks ära suurlinna sombuse kisa ja kära avaraid tänavaid, päikese valgust seda, mis tähistaks alguse algust magusaid hapukaid lõhnu ja maitseid kedagi kindlat, kes hoiaks ja kaitseks helgemaid päevi lumeredeleis parke õrnust ja hetki, mis iial ei lõpeks.

sinitaevas täheke
kui sul aega väheke
sära silmi pilguta
teele valgust vilkuta
siis on jõulutaadil parem
jõuab meie juurde varem
meie juures ootel juba
rõõmsaid lapsi terve tuba.

Igal aastal on näha taevas
üht eredat tähte, mis eredam kui teised.
See täht ei lange alla,
ega kustu ka hommikul.
Jõulutäht on see, mis toob sära
igasse talve ja ka uude aastasse.
Ta särab taevas, tuues sära ka teistele,
ta näitab valgust ka pimedamasse.
Ei kao ka siis, kui taevas pilvine,
vaid toob esile jõulusära.
Jõulutäht näitab talve,
kui kõige ilusamat aastaaega.
Jõulutäht täidab soovi,
kui ta ka ükskord langema peaks.

Päev hiilib rutates metsade rüppe,
takerdub puude latvades.
Viivuks veel peatub ja tagasi vaatab -
tõesti, ta lahkub kui kaheldes.
Sügiski taandub, tal lumetusik kannul
teel kaotab kuldseid kingasid.
Kaduvat aastat nii vaadates aiman -
aeg surub takka ju minulgi.
Täna veel jõuan, täna veel jaksan,
rõõmuga astun teel edasi.
Kuulan vaikust, mis sosistab targalt -
pöördu, saad aidata kedagi.
Kasuta päeva, ta lühikest valgust,
siis jõuad rohkem ja enamgi ...

Ära uksi lukku pane,
las see jõulusära tuleb,
Sinu maja valgustab!

Ära oma kambrit sule,
süüta küünal,
las ta põleb,
sinu hinge soojendab.

Saabuvad Jõulud, ning küünalde säras
ma tahaksin näha su silmade sära.
Ehime kuuse ja süütame leegi,
jõulurahus ei sega meid keegi.

Toogu need Pühad soojust ja valgust,
sulle ja mulle millegi algust.
Luban, et nii nagu soovid ma käitun,
lootes et siis meie unistus täitub.

Jõulueelne sigin-sagin
jälle rikub rahu,
mina ainult tulin-nägin
valgus hinge mahub.

Vaatan küünlaleegi valgust
kuulen kellalööke.
Ootan uut ja puhast algust
hõrke maitsvaid sööke.

Tunnen et on olla hea
oma kodus soojas.
Tuleb päev mil maailm teab
sündind armastuse looja.

Mul meelen omma latsõpõlvõ jõulu,
kui inne pühhi imä verivorsti tei.
Ja hapnit kapstit suurõn potin kiitse,
nii terve tarõ olli söögilõhnu täus.

Ka kuusk sai hämäraga tarrõ mõtsast tuudu,
mis kaunistatus paprist ehtiga,
siis kuusõümber maan sai lämmind saia süüdü
ja küünläleegi valgust valvatu.

Kui, äkki välän nakas pini haukma
ja imä olle veidi kõhevil,
siis naabrimiis tul lambakaskan sisse j
a küsse, kas siin latsi häid ka om?

Ma suure kommikoti salmi iist sain kätte,
mis makkus maitse nuil kommel siis küll oll.
Nüüd egäsugu nänni poodist võtta,
kuid latsõpõlvõ jõulu iks meelen mul.

Vobiseb
küünlaleek kuusel.
selles on soojust,
kui tunned...Selles
on valgust, kui
vaatad...Selles on
soovid,kui kuuled...