hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees
tööst vist väsis väike sell-
õun on raske temale!
üheksandal korrusel
pealegi me elame...

PÄKAPIKUD OLEME,
PAKSUS METSAS ELAME,
JÕULUDEKS ON MEIL PALJU TÖÖD.

METSAS LOOMI TOIDAME,
LASTEL KINKE KANNAME,
SEE ON OLNUD MEIE TÖÖ.

JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.

SIIS,KUI LAPSED PUHKAVAD,
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD.

UNES LAPSED NÄEVAD MEID.
JÕULUAJAL AGA NII,
KÕIK ON HOOPIS TEISITI -
VÕITE ILMSI NÄHA MEID.

JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUAEG ON KÄES !
JÕULUTÄHT ON ÕHTUL HILJA NÄHA.

Kui lootust pole armastada,
siis pole enam lootust eladagi,
me kõik elame armastusest ja õhust,
kuigi tundub et sellest ei piisa,
elame me ikka lootes,
lootes et homne päev tuleb ilusam.