Kuidas elad,jõulutaat,
kas ka sina kinke saad?
Keset lund ja jääd ja tuiske,
kas toob keegi sulle uiske?
Täna, homme, ülehomme,
kas toob keegi sulle komme?
Kui sa oled illikuku,
kas toob keegi sulle nuku?
Külastad kui legomaad,
endale kas lego saad?
ja kui jõuad soomemaani,
kas siis tahad soome saani?
Ei, mu laps!Sa mõtle vaid-
igatsen üht pikka paid.
Jõuluvana Jõuluvana
Miks ei ole õuealal,
Tuleb korstnast sisse ta
Ilma jääd kingist sa!
Tule tali talvekene
ära taeva jää!
Mis on kasu uisupaarist,
kui ei ole jääd!
Mis saab mägra talveunest?
Tal ei tule und,
enne kui ta urulaele
pole tuisand lund.
Oi, kuis rõkkas kelgutajaist
hanges jõuluõu.
Ehk, taat, oled lumeveskeid
käivitama nõus.
Pika-päka päkapikul aega enam ole.
Jõulud juba uksetaga koputavad nii, mis kole.
Laste kirjad läbi loetud, kingid ette valmistatud,
Jõuluvana ärka üles, lapsed kinke ootavad.
Mantel selga, saapad jalga, mütsi ära unusta.
Habe siledaks sa kammi, muidu lapsi hirmutad.
Saan sind uksetaga ootab, koorem kinke samuti.
Rutta, rutta Jõuluvana, muidu hiljaks jääda võid.
Jõuluvana, küll on hea,
kui mind ikka meeles pead.
Väsisid sa oma tööga?
Kartsin, sõidad äkki mööda...
Jääd saani peale tukkuma
ja võid sealt teele kukkuda.
Jõudsid meie ukse taha,
nüüd ma rahunesin maha.
Kui sa ükskord jälle tuled,
süütan akna peale tuled.
Pühin sulle puhtaks raja
suure teeni, kui on vaja.
Nüüd tõstkem klaasid-viimne toost,
ma joon su terviseks detsember
Et kingiks armastust ja õnne saabuv aasta uus.
ja kuigi päevi mööda läeb, ma tean, mul meelde jääd, detsember.
ja aastaid hiljemgi me juurde
küünlasära tood.
Ma olen põlvini lumes
ja sokkidel augud on sees
vesi läbi jalatsite tuleb
ikka veel ootan, jõulumeest
Vana, kuhu jääd siis?
Vaata, mul on juba kasvand habe
olen kaua oodand siin
sa vist pole ikka väga lahe
Lapsel nüüd kopsupõletik
jõuluvana, see tulemata jäigi
ometi on laps päris õnnelik
vähemalt haiglas külas käidi
Kuidas elad, jõulutaat,
kas ka sina kinke saad?
Keset lund ja jääd ja tuiske,
kas toob keegi sulle uiske?
Täna, homme, ülehomme,
kas toob keegi sulle komme?
Kui sa oled illikuku,
kas toob keegi sulle nuku?
Külastad kui legomaad,
endale kas lego saad?
Ja kui jõuad Soomemaani,
kas siis tahad soome saani?
”Ei, mu laps! Sa mõtle vaid-
igatsen üht pikka paid.”
Päkapikul väga kiire,
vaja käija mitmeid miile.
Jõuluvanal sama tee,
minna üle maa ja vee.
Kingikotid vaja viia,
need ei tohi jääda siia.
Jõulumees!!!
HUVITAV KAS PÄKAPIKUD
KIRJA TÕID SUL KÄTTE.
MUIDU MEIE PERE JUURES
JÄÄD SA SUISA HÄTTA.
VANAEMA ON MEIL NÕUS
KANDMA KA T-SÄRKI.
VANAISAL ASENDA
KA MISKIT SAMA VÄRKI.
ISAL SOKID KÄIVAD KA
PÜKSI NUMBRIT SA EI TEA.
LAPSED KOMMIDEGA NÕUS
AUTO KÄIB SUL ÜLE JÕU.
MUL TOO RAHA ASEMEL
ARVUTI, MIS TASEMEL.
LOODAN MA, ET SOOVID KA
SULLE KÄTTE JÕUAVAD.
Kuuse toonud tuppa isa,
eemalt kuulda laste kisa,
kõik nad ootavad jõuluvana,
ahjus mõnus priske kana...
No kus sa oled jõulumees,
kas siis tõesti pikk on tee?
Meie ammu ootame-
kauneid kinke loodame...
Lastel ammu uni silmas,
sinust ei taha jääda ilma...
Tule tagasi helmemänd
TULE TAGASI METASEKVOIA
Teisest aegilmast siia sadand
tumm kollane päikeselaik
läbi võrade - vastu südant
jälle koputab merevaik
vaik metsast mis merre on vajund
millest üle käind vood ja jääd
kõik lõhnad ja helid on hajund
ainult valgus valgus on jäänd
ainult valgus vaigusse tardund
üks tere- ja hüvastipilk
ja meel mis on ikka sust hardund
liiva kadunud kuldne tilk
ons tüvest kus tema kord nirgus
saand süsi või midagi muud
ei tea - tean vaid leina mis virgus
teie pärast mus muistsed puud
tean sellest ma pääsu ei leia
ikka jälle viib mõtteränd
su juurde mind metasekvoia
su juurde mind helmemänd
ta tuleb kui õhtuti maja
jääb vakka ja otsa saab rutt
ja paneb mind läbi see aja
igatsema ilmvõimatut
igatsema mandreid ja saari
oma mõistmata südamest
vaigumetsade tertsiaari
enne jääd enne inimest
ja ka mõistuse igikainus
sest lummusest jagu ei saa
teab temagi - püha on ainus
üks taevas üks aeg ja üks maa
teab temagi - vahel jääb kitsaks
mõnelegi ta aeg ja paik
ning siis vahest nõiavitsaks
võib saada ka merevaik
ning nii keset põhjamaa talve
on mul pooleldi paganal
oma salamantra ja palve
ja sellised sõnad on tal
kuni paremaid ma ei leia
küllap needki aitavad mind
tule tagasi metasekvoia
tule tagasi helmemänd
J.Kaplinski
Siin, selsamal hetkel, ma olengi Sina-
kõik muu on nii mõttetu, hall.
Ma tean ju, et valu ei olegi enam
kui oled mu lähedal.
Võib kildudeks kukkuda taevas me ümber-
Sina jääd ja kõik muu ei loe.
Me seisame hommikupäikese valgel,
Sinu juures on südamel soe..
Siin, selsamal hetkel, ma olengi Sina-
on Sinu mu ihu ja hing..-
Nüüd, uuesti sündides, sinule elan-
ma armastan, armastan Sind!!!
ma tean et elu on väga raske..
kuna minuga koos pole see inimene,
keda ma armastan, kes mulle meeldib.
kus ta on ?
ja mu peas on aind üks küsimus
miks ta läks minema...
mida ma olen tal teinud,
et ta läks minema...
see küsimus ei jäta mu rahule.'
no aga nüüd ma olen õnnelik,
et mul on olemas teine poiss
ja kunagi ta mulle jutles,
et sa jääd kelegi teisega
ja ta sõnad oli päriselt tõsised..
ja ma teise poisiga...
ja see poiss, keda ma armsatasin
enam ei näe enam mu silmis pisaraid...
siis elu käib ja mina elan
Sa tulid kui tuul,
Sa läksid kui pikne.
Pisaraisse matan ma selle valu,
Ja ära arva et palun.
Ära arva et palun sul jääda,
Kui sa ei taha mind saada
Su naeratus on siiani mu silmis,
Ning su kaunis hääl mu kõrvus.
Kuid nüüd sind enam pole,
Kas tõesti on see sinu jaox nii tore.
Öö ja taevas tähine
kuu ja punased päikese jäljed,
need kaunid asjad
teevad taeast selle mis ta on..
kui poleks tähti
poleks ka soove,
kui poleks kuud
poleks ööd enam olemaski..
Sa oled kui täht,
mu pilvises taevas,
mis ei lange ega kao pilvede taha,
pole hullu, kui väljas pole ööd,
tean ju ikkagi et oled olemas,
isegi siis kui tõuseb päike,
näen ja tunnen et oled olemas..
Nii hoolitsev kena ja sõbralik,
ning nii võiks jäädagi,
kuid oleksin ma varem teadnud,
et niivisi võib lõppeda.
Tahaks vaid öelda ja loota,
et oled sõber hea,
sama tore ja kena edaspidi,
sest nii sind meeles pean..
Nii vaikne ja rahulik võib tunduda tee,
millele pole määratud veel suund..
kui teaks mida teha ja kuhu minna,
siis oleks see tore et on olemas keegi,
kes ootab kes igatseb ja on olemas.
Kõik võib tunduda küll hetkel halb,
kuid minevikuta pole tulevikku.
Me kõik kannatame ja ootame..
ootame kedagi kes meid armastaks,
kuid ma tean et on olemas see keegi,
kes minu järgi igatseb.
Pole arvanud ma eales halba,
kuid ei taha haiget teha sulle,
ei suuda lihtsalt elada..ja olla õnnelik,
see oleks nagu liig minujaoks..
kuigi tean et pean mõtlema tulevikule,
elan ikka veel minevikus ja olen selles kinni.
Poleks nii kauge see tee,
mis viiks sinuni..
ei tea kas siis oleks kõik teisiti,
kuid ühte kindlalt ütlen sulle,
sa jääd selleks kes sa oled,
mu südamesse alatiseks!!
Oled vaid sina,oma maailmas
mis täis valu või siis rõõmu,
mida teistega jagada ei saa.
Tahad öelda,kui palju ta tähendab sinule,
hojad teda südames ega unusta,
teda hetkekski.
Oled vaid sina,kes hoolib ja armastab,
aga jääd ikka üksinda enda maailma.
Tahad vaadata tähti,näidata kuud,
minna koos päikeseloojanguga.
Üksinda naudid sa elu,sul pole vaja kedagi muud,
unustad peagi valu,ja näed ka päikest ilma temata.
Lähed oma teed,kui ta püüab võtta sult käest,
polnud sind enne tema jaoks,pole ka nüüd.
Oled üksinda ja sellest piisab,et üksindus
sind looja ei viiks.
peas jookseb mõte
mis on küll sinu järgmine võte
kas sa tahad mind või ei taha
igastahes mina pole sinu vastu kunagi paha
sa mul peas ringi käid
sa mulle nii ilusana näid
sa võiksid ulatada mulle käed
sest sina mulle igaveseks südamesse jääd
Maailma laste palvel
on jõulud selgi talvel.
Nii Lasnamäel, kui Loksal
on küünlad kuuseoksal.
Mõnel maal ei kasva kuuski,
pole lund ja suuski,
kuid ka seal on jõulusalmid,
jõulupuuks on palmid.
Mõnel maal ei tunta tuiske,
pole jääd ja uiske.
kuid ka seal on jõuluaktus,
jõulupuuks on kaktus.
Jõulupuu, jõulupuul
küünal õitsel jõulukuul.
Kui on peetud jõululaat,
siis saabub jõulu...!(taat)
Las särada päike
alati Sul silmades
ja rõõme Sa leiaksid
ka vihmastes ilmades.
Las möödunud aasta
ta jäägu selja taha,
teda kaasa saa võtta
las ta jäädagi maha.
Sulle soovim ma õnne
ja sünnipäeva vinget,
vaadiga morrsi
ja kõhu täis kringelt!
Tean et ei ole sulle keegi muu,
kui ainult paljas liha ja luu,
miski ei hoia mind kinni,
Alati ma leian penni.
Suudle mind minu arm,
tean et elu on karm.
see ilu ja sharm,
on ainult elu ja farm
süda valutab ha halb on olla,
kuhugi minna et siis jääda alla,
ma ei saa nii jätkata,
ei jõua edasi matkata.
Mu süda on täis valu ja kurbust,
mu süda on vastu päikest kustund.
nüüd kätte on saabunud tund,
kus kõik lapseb teevad lund.
Püha lind Kondor
..Kondorit pühana linnuna taeva laotuses leida võib veel..
..indiaanlaste muistendeis,müütides kauneid sõnu temast loodud..
..loodud kui linnust kelle suled on pühad..
..katmas need sõjameeste ja pealike päid ..
..sai see lind ka tootemeis oma koha ja nimede reas..
..nimed need tuntud Indiaanlaste seas..
..Tänapäevalgi taevalaotuses tegemas ta tiire..
.. Sõbrad aga kaitseks märgistamas elupaiga piire..
..piirid neile,kel tappa seda kaunist lindu soov..
.. soov hävitada selle uhke linnu sugu...
..sulerüüd ja topiseid,et enesele kodukaunistuseks saada..
..mõistmata,et edasine inimkond selle kauni linnu lennust sellisel moel..
..ilma võib jääda.
Sa seisad mu südame ukse taga
ja ootad,et avaksin ma
kuid ma alati kohe ei julge
ei julge sul avada.
Sa koputad tasa nii õrnalt
ja ootad mind sealpool ust,
ma tasa kuulan,kas oled või lähed
ei,ikka koputad veel.
Ma siiski avan nüüd sulle
avan,sest enam ei saa
ja kutsun sind sooja tuppa,
et enam ei külmetaks sa.
Sa tuled ja astudki sisse
tuled mu südame sa
sa tulid ja elad ja oled,
elad mu südames sa.
Üks ainuke kahetsev sõna
või pisar laugude alt
ja sinu andestus kohe
jääb minuga jäädavalt.
LOO MINU HINGE ÜKS JÄÄDAV PUHTUS,
MIS KUI ELAV KRISTALL ON VEES.
KADUGU PETLIK INIMLIK UHKUS
OLGU MUL EHTEKS ALANDLIK MEEL.
KINGI MULLE ÜKS ARMASTAV SÜDA,
MIS EI VÄSI KA RASKUSTE SEES.
SÜDA,MIS ANDEKS ANNAB KA SEDA,
KUI MIND SÕBERGI VALUSALT LÖÖB.