Kas sa tead, et juba ammu, mitu päkapikkumeest,
jälgivad su igat sammu meie jõuluvana eest.
Kõik nad teavad, kuidas istud, jonnid,sööd.
Jõuluvanale nad peavad ettekandma, see on töö.
Ja siis jõuluõhtul Jõuluvanal kirjad ees.
Kas võib sulle kinki tuua Healaps olemise eest.
JÕULURAHU
Jõuluõhtul igal pool on rahu,
terves ilmas kuskil pole sõda.
Jõuluõhtul kuskil pole pahu,
siis ei sobi üldse tülitseda.
Üle maa on valged lumelipud.
Tuules tunned karget õnnesoovi.
Siis, kui paha sõna suhu kipub,
seda lihtsalt unustada proovi!
Jõuluõhtul ükski laps ei riidle,
ei siis sobi pilgata või laita.
Ja kui teine pahuralt sind piidleb,
võta julgus kokku, teda paita!
verivorst ja seapea,
see on jõuluõhtul hea,
väike pits ja piparkoogid,
siis saab õhtu õiged noodid.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.
Jänkuema metsarajal
oma ringe jooksmas käis.
Tema jälgi öisel ajal
põlluääred olid täis.
Jänkul jõuluõhtul unus,
et ta pelgab jahimeest.
Tagasi siit metsa punus
hoopis jõuluvana eest.
Nõnda vapper jänkuema
põõsavarju seisma jäi,
oli õnnelik, et tema
jõulutaati näha sai.
Jõuluõhtul küünlasäras
terve linna tänav särab.
Värskelt sadand' lume peal
kummalised jäljed reas.
Jälgi palju - väiksed, suured, eemalt jõulukella kuuled.
Mine lähemale, uuri -
jõulutaat teeb kingituuri!
Lapsepõlve jõuluõhtul
küünlatuli, aisakell
kauge kuma nendest õhkub
hinges mälestus nii hell!!
Sõidan jõuluks koju,
aastaid pole käinud
memme taati näinud,
näitan neil oma poju.
rõõmust' vanad kortsud
võttes sülle lapselapse.
klaaritud sai vanu apse
maetud tüli portse.
jõuluõhtul saabus
rahu, vaikus maabus,
peres kõik viimaks laabus
uus aasta uut moodi,
pere armsalt koos
õitseb kui valge roos-
nii aastat uut loodi
Jõuluõhtul
Talveõhtu vaikses rahus
jõululaule laulab maa,
sädelevas lumesajus
sammub muhe jõulutaat.
VÄIKSEL SAAREL MAJAKAS
PLINGIB ÜLE TAEVA,
JÄLGIB MERD, ET VAJA KAS
PÄÄSTA MÕNDA LAEVA.
JÕULUÕHTUL AGA TA
OOTAB LÕUNAST SAATI.
POLE AEGA MAGADA.
OOTAB JÕULUTAATI.
JÕULUMEES JU ÜLE VEE
SAABUB PÕHJAKAAREST.
JÕULUÕHTUL JÕULUTEE
MÖÖDUB JUST SIIT SAAREST.
MAJAKAVAHT TORNI SEES
KEEDAB JÕULUKOHVI,
SELLEKS ET SAAKS JÕULUMEES
ENNE PIKKA JÕULUÖÖD,
ENNE HOOLSAT JÕULUTÖÖD
KRUUSI KUUMA KANGET KOHVI.
Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.
Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!!!
Jõuluõhtul oli tore,
kuigi päkapikul oli mure.
Mure oli väga paha,
sellest rääkida ma ei taha.
Kuigi peate teadma,
tegin kogu aeg head ma.
Tegelikult päkapikk,
on veidi imelik.
Lõunamaale lendas kana
lehmal algas talveuni
jõuluõhtul jõuluvana
ise lunis kingitusi
vastlapäeval mardisandid
tegid kõigile aprilli
pealinnas elevandid
lobisesid londid villi
OI,üks väike päkapikk ,
on jõuluõhtul õnnelik,
sest kogu pere kodus tal
ja kingitused kuuse all.
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.
JÕuluõhtul tähistaevas
on meil kaunilt säramas,
isa kaugelt lahti kaevas
hanged koduväravas.
Aisakella hellas kajas
põder peatus läve ees,
taas on meie kodumajas
jõulurõõmud tubades.
Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Las ma kuusel küünlad süütan ise,
sina istu, puhka veidi, memm.
Ole mängult minu külaliseks, nii on jõuluõhtul hubasem
Kuuseokstel velkleb härmalõngu, seintel varja, leegi värelust...
Tuppa tungib piparkoogihõngu
aga hinge ootusärevust.
Pimeneb ja akna taga langeb
pehmeid lumeräitsmeid veel ja veel.tead sa, kes seal tasa lumehange hiiglasuuri vildijälgi teeb?...
jõulutaat teeb täna külaskäike, mudilased saavad kinke talt.
Mina pole ammu enam väike oma kingi leian kuuse alt...
Las ma pidulaua katan ise, kuuse alla, nii on hubasem.
Ole täna minu külaliseks, minu naerusilmne Jõulumemm.
Kuigi kodukolle kaugel,
mõtteis sinna rändan taas.
Jõuluõhtul küünlavalgel,
mõtteis oleme kõik koos.
Rahulikke jõule1
jõuluõhtul küünlasäras
meil elekter võeti ära.
Ema kehitab vaid õlgu,
isa lausus, meil on võlgu!
Jõuluõhtul kassile
pähkel kukkus tassile,
vaatas kass ja nurru lõi
pähkli kohe ära sõi.
Lookas olgu jõululauad,
sööke, jooke, nalju!
Laulud kõlagu veel kaua,
lastel kinke palju.
Jõuluõhtul korraks peatu,
enda sisse vaata,
siis võid hiljem rahumeeles
aasta ära saata!
kauneid jõule
soovin teile
täna õhtul südamest
et võiks homme
parem tulla
selleks hoidkem teineteist
süütan küünla
jõuluõhtul
toomaks rahu
hingele nii nukrale
küünlaleegi vaikne värin
toobki rahu hingele
kaunid jõulud
saabund kõikjal
valgeid helbeid
lendleb taas
rinnus tärab
ärev ootus
et ei lõppeks
kõik see hea
süütan küünla
jõuluõhtul
toomaks rahu
hingele nii nukrale
et jääks kestma
kaunis homne
selleks edu veel ja veel
kingitused parimad
jõuluõhtul ootavad
parim kink on see
et kuuse kõrval
taas me kohtume
Jõuluõhtul
(See luuletus on pärit minu lapsepõlvest)
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
"Vapralt mõistad lugeda,
vildid teenid välja!"
Aga memm saab sugeda,
tuba täis on nalja.