Jõuluvana kulla - pai
palun täida minu soov
Sina oled vana hai
tühjenda üks autopood...

Minult ära salmi küsi
parem haala tuld mul paar
too mul rehv siis kasvõi tühi
pea siis karikaid mul laar

abi vajaks tagasild
sest et minek nõnda nüri
et ei oleks tömp mul silm
kaasa haara klaasihari

too mul juhtmeid mitu tükki
et ei oleks mosse pime
teen siis kasvõi mitu kükki
mis küll oleks lausa ime

võta riiulilt ka õli
et ei jääks me rajal jänni
et ei oleks autos tuli
too ka tuletõrje nänni

ja et minek oleks hea
too ka küünlaid mulle paar
kui siis kaine püsib pea
ei saa vastu Hr Saar

ja kui uued vedrud saan
panen nii et ninast väljas veri
hüppel õhus justkui pelikaan
kindlalt kõrgemal kui Meri

et ei lõppeks minek vägev
pane märssi filter hea
saab siis mossest masin äge
kuulsust kogub õige pea

pane kotti kolb mul uus
et minema saaks kiirelt siit
ei ole enam sõnu suus
vait jäänud isegi on Priit

võta polte kaasa peoga
et ei kukuks mosse koost
õige gaasi õige veoga
maha jääb siis Hr Roost

too ka uus mul norma traks
et siis lõpeks istme ooper
maha jääks siis iga naks
meist ka kindlalt Hr Sooper

kui siis kaitsmeid uusi saaks
ei teeks masin enam tempu
miski enam jätta saaks
ette meil veel Hr Lempu

too ka plekki tükki kaks
sest et ette jäi meil trepp
kui tiib on uus siis iga naks
kaotab kohe Hr Sepp

spido trossi kui veel paluks
sest ei ole kellu taadeld
kui saaks lahti kaugusvalust
maha jääks ka Hr Maaten

kui nüüd küsiks veel
uut akut oleks overkill
kuigi uue voolu teel
kahvatuks ka Hr Lill

ja kui ruumi saani sees
käsikäivitusevänt
et ei noriks tehnilisemees
kurja näoga Hr Jänt

lõppeks võta tuli vilkuv
mis meid hädas välja veab
püüab konkurendi pilku
kraavis me... siis kindlalt teab!!!

nüüd vist lõpetama pean
kuna soontes möllab humal
muidu kes se seda teab
pahandab veel MOSSEJUMAL!!!!!

Küünlasära valgustagu teed,
piparkoogid kõditagu keelt.
Õllekapa sisu hästi maitsku,
Vanajumal ise mõistust kaitsku!

Päev möödus askeldus-rutus
ja toiminguis tares ja kojas.
Õhtul kuulati Püha-öö jutlust
Neitsi Maarja ja Jumala pojast.

Pea kirikukellade kaja
jäi kaugele metsade taha.
Nüüd ühes lumega sajab
suur rahu maa peale maha.

Öö läbi nüüd kuuse ees lauldaks',
küünla valgusel põgeneb uni.
Kesk hangesid madalas laudas
täna õhtul ka süüdati tuli.

Õues praksuvad aiateibad,
ja tuul noolib laterna tahti.
Täna loomad said kaeru ja leiba,
täna südamed helded ja lahti.

Kuu valvab akende taga
ja üleval siravad tähed.
Õues lumine pihlakas magab,
ja kaevuteel muinasjutt läheb.

Üks keerub õlgedel istub,
juus kuldne, käes oksad haljad,
ja sõimes pisike Kristus,
suu naerul ja jalad paljad.

Ja taeva sõjaväe hulgad
äkki sõime ümber on ringi,
ja igal redelipulgal
istub väike alasti ingel.

Too süda, mis rõõmule tõrges,
õnn vaesema onnigi mahub.
Au olgu Jumalal kõrges,
ja kodumaa väljadel rahu.

Tol öösel üks täht paistis kõrgelt
ja öö oli pehme ja hell.
Kesk valu ja valguse kõrbet
üks laps sündis karjasel.

Ja emakssaand noor Maria,
silmis kurbus, mis sügavmust,
mõtles lapsest,kes ilma siia
pidi külvama lunastust.

Maria ei teadnud, mis tuleb, kuid teadis: see ilm on julm.
Ta kindlasti piinades sureb,
head loota on meeletu ulm.

Miks pidi see olema tema - ta ainus ning lihane laps?
Ja nuttis noor Jumalaema
kuni lõppes pisaraist jaks.

(Killu Loona)

nüüd lapseks saanud me jumal
kes valgustab taevaid ja maid
ema süles küünalde kumal
ta lamab ja naeratab vaid

sulab kõik mis su hinge saastas
tema naerusilmade all
meie jumal on üks kord aastas
meile äkki nii lähedal

Lumememme sain ma valmis,
seisab uhkelt tuisus karmis.
aga memmel suured silmad
äkki tulevad sulad ilmad?
Andku jumal palju lund,
muidu jõuluvanast näeb ta und.

Las vana aasta mured
naerdes minna,
et uue aasta rõõm
saaks lauldes tulla.
Küünlavalgus valgustagu teed,
piparkoogid kõdistagu keelt.
Õllekapa sisu - hästi maitsku,
vanajumal ise - mõistust kaitsku...

Maailm usub jõuluvana,
Jumala lapsed Jeesuslast,
ometigi südant tühja muuga
Sa ei täita saa ,
kallis tõtta Jeesu juurde ,
Temal rõõm on Sulle suur.

kuna eesti on väike,
paistab seal päike.
aga venemaa on suur,
siis on seal kõva tuul.
ning maa on ümar,
ja seda valvab jumal.

Su puudutus, nii õrn ja soe,
justkui ehataevas.
Kui hellalt sinu kaissu poen,
siis kaovad mured, vaevad.
Nii kirglikult mind suudlesid,
ma tundsin jumalikkust.
Mu hinges lõkke süütasid,
mis iialgi ei kustu.

*Talvel tihane sööb pekki
Aednik-pede pügab hekki,
Jõuluvana korstnas kinni
Tatid mängivad 5-te minni
Artur Kravets paneb peeru
Kui ta saab noaga neeru,
Mina mängin GTA´d
Iraagis sitta täis on maad
Õues väike sitt lööb pilli
Jumal taevas sügab tilli,
Parte söödab vanamutt,
Omal püksis räige tutt,
Jumal taevas persse kukkund,
Oma pasa sisse uppund,
Pea ta ajab sitapotti,
Öösel kepib karu-otti
Vahepeal siis sügab kotte
Peale seda nikub rotte
Kondosse ta ei kasuta
Sest niimoodi saab tasuta
Jõuluvana tuleb juba,
Kuid mul kusine on tuba,
See on minu jõulurõõm
Kuid parem oleks õlle sõõm

IGATSUS


Tahan näha su silmi mis olid nii suured ja pealekauba veel ilusad.Tahan saada suudlusi su Ôrnatelt siidistelt huultelt mis olid nii mÔnusad.Tahan,et paneksid käe mul Ûmber ja Ôrnalt mind kallistaks.Tahan ,et oleksid minu juures ja mind südamest armastaks.

Aga sina ju oled nii kaugel minust eemal ja puudust minust Ûltse ei tunne. Ja mina nüüd istun siin pisarad silmas,sest murtud süda jäi jällegi mulle.

Tahan su suudlusi tunda ja kuuluda sulle ma.Tahan su kÔrval ma olla ja ainult koos sinuga.Tahan ,et teaksid sa seda sind ainult jumaldan.Tahan ,et mÔistaksid seda kui väga sind armastan.

"Sa tea",et jällegi minu süda on täis ainult igatsust. Kuigi ma tean, et sina pole väärt minu armastust.

Isegi jumalad võitlesid ,
kes omas merd ja kes taevast .
Kõik heitlesid ,
et pääseda higist ja vaevast .
Kadunud põlvkonda hävitas sõda
ja valu mis määrati nooruse hingele .
Neid tappis enda verine oda
ja väärt kummardust kingiti kangele .
Võib olla mälestus hoiab neid meeles,
nende vaev ja raskused.
Nende nimed rändavad mitmes keeles,
nende intelligents ja oskused.
Nemad ongi meie alus,
meie kaitse ja minevik,
nendest rääkida minul on valus,
hirm vaadata, kui tume on tulevik.
Me olime võitlejad enese eest,
nüüd oleme sõjast taastujad
Mis tuleb, mis ootab meid ees ?
Kas saavad meist jälle need laastajad ?

savisaar

Svisaarel kõht on ees ,
endal aru peast on pees.
Talle valetada meeldib,
seega,ei usu teda keegi.
Ansipi ta välja vilistab,
puid jagab,siristab:
"Keskeragond,kes siis veel?
tehtud,tehtud,teeme veel!"
Venelastele ta jumal on.
Reisi saatjad...
kellele neid siis vaja on?

Ninatark

Üks laps kord oli ninatark,
muudkui teisi parastas.
Ta muidu oli täitsa tark,
end tihtipeale karastas.

Kuid haigeks ta siiski jäi,
ning tahtis teiste abi.
Väga õnnetu ta näis,
kuid see ei läinud läbi.

Ei teised aita rumalat,
palugu või jumalat,
ei ninatarka keegi soovi,
see laps veel heaks saada proovib.

KES ON LOONUD SINITAEVA,
KES ON LOONUD KAUNI MAA ?
KELLE OMAD KALAD JÄRVES,
KELLE VÄIKSED LIBLIKAD ?

KES ON LOONUD OOKEANID,
OJAD, JÕED JA MEREVEED ?
PANNUD PÄIKSE TAEVALAELE,
KUU JA TÄHED LAMBIKS ÖÖL ?

KES ON LOONUD KAUNID NIIDUD,
ORUD, MÄED JA NÕLVAKUD ?
KELLE OMAD SUURED LAANED,
VIKERKAARES LEPITUS ?

KES ON LOONUD KAUNID LINNUD,
PANNUD LILLED ÕITSEMA ?
KELLE OMAD ON KÕIK LOOMAD,
KELLE VÄIKSED PUTUKAD ?

MISKI POLE ISE TULNUD
JUMAL TEGI KÕIK NAD !

Vaid ainus samm on armastusest mureni.
Vaid ainus hetk mis kumab kauguses.
Jah, tead ju küll, et armastus ei sure nii
vaid ikka ootab- sütti veel kord viiv.

See hetk ka tuleb möödanikust tagasi
ja korraks helklebki me üle viivuks siin.
Ning samas kaugeneb tunasesse edasi
ja oled jälle üksi-üksi nii.

Ja vahest loodadki ehk armu jumalalt.
Või hoopis tõreled sa kurjalt saatanaga,
et miks küll õnn ei leia sind su oma vaiba alt
ja õnnetus sind tihti ajab taga.

Sa püüad põgeneda selle eest kui hobu
kel jaksu eluks küllalt antud on.
Kuid armastus see maalitud kui tabu
me eluloole erinevalt on.

Kui surm mu endasse vangistas,
siis see mu hinge ängistas.
Ei saa ma olla sinuga koos,
sa oled kaugel, sa oled teisel pool.
Isegi tuul mu maha jättis,
kui maa mu enda sisse mattis.
Ei ole külma ega sooja,
päikest ei tõuse ei looju.
Pole värve pole ilu.
On vaid varjude vilu.
Jumalale oma tundeid ette ma heidan,
kui oma valu ja kurbust südames peidan.
Kõik mida armastan minust maha jäi,
see neile lõpmata palju kurbust tõi.

Hüvastijätt
Tähtede soojuses,taevaste valguses
palju on teha,kuis jõuan ma seda
Üksik sõdur kesk lagedat välja
Palju on nõutud kuid vähe on anda

Kaugele kaugele las jäävad need rajad
Kus midagi muuta ei enam mul õigust
Miks oodates ootan ja loodan ma tundeid
mis eales ei täitu,kuid loota on hea

oh looja kas pean ma veel taluma saatust
mis andestaks mulle kui vääritu võimu
Oh oleks üks väikene valgusekiir
mis annaks mul mõtte miks edasi joosta

Kas ootaks mind keegi kes ulataks käe.
Ei üksi ei suuda ma vastu sel astu
Ja mõttetu tundub
Oh jumalad katke mul kordki veel laud
et suudaksin tunda mis maitse on elul

Siis läheksin sinna kus parem ehk elu
siin maailmas oodatust vähem sain tunda.
Piiritu armastus hävitab ikked
sajandeid loodud,kuis eksida võin

Teipoolsusest tungivad kaduvad vaimud
nad kutsuvad kaasa,neis palju on võlu

Kui läheksin kaasa,kas suudaksin jätta??
Oh jumalad veel kord mul andeks te andke
et proovisin sekkuda

Xandor

J.A.N.E.L.I.

J.oovastav So Pilk
A.rmas Naeru Kilk
N.aeratus Kui Jumalateperelt
E.mbus Soe Kui Lõunamerelt
L.ummuslik Iludus
I.lusate Kehastus!

Kadunud armastus

Ma mõtlesin ise ennast süüdi
kui ütlesid,et ei vaja enam mind.
Sind armastades lõin endale müüdi
et ikkagi peaks jumaldama sind.
Pea aru sain lihtsatest asjadest
nii kerge on haiget saada
kui puudu jääb ilusatest sõnadest
kus maaslamajat iial ei lööda.
Ma hetkeks kaotasin aja ja ruumi
vastakad tunded painasid mind.
mis loevad siin unistused ja soovid
kui nii raske on unustada sind.

vinguviiuli varasalvest.


vaene -rikas eestlane

kust see jama kõik meil pärit,küsida võiks lennart merilt
temaga ei saa kontakti,siis palumegi-
tule taevas appi,kas luukere pugenud on minu kappi?
meil elu eestis täitsa korras,mis sest et suuremjagu tõõtab norras
elektritgi me saame soomest,kotiga vist käime toomas
see ju meile bõrsil praetud,hindgi hullu kõrgeks aetud
vaene see kes ise loll,temast saabgi prügikoll
kuid vaesuselgi häid on külgi, nii tihtipeale tundub mulgi
ei ole sa reklaami ohver,rahakott kui tühi kohver
ka annetusi sa ei jaga,see eest aga hästi magad
vaese hingel pole piinu,mis vanasti oleks põrgu viinud
rikkurid ja miljonäärid,seljataga neil afäärid
miljonid on tuulde läinud, üksgi hing neid pole näinud
pankurid ja advokaadid, suurem jagu neist on kaagid
ahnitsejad pätid vargad,ei neist ma iial hästi arva
vaene see kes tööd vaid tegi,et libedam saaks rikka regi
noorem rahvas karastatud pensiongi neilt varastatud
eestlene oli sakste ori,nüüd siis välispangas poris
võlakoorem kukil raske,veidi hingatagi laske
haiglatest on kadunt õde,nüüd sa näed veel õiget tõde
arst kui haige abistaja suurema raha krabistaja
tänavad on täis neid lolle igat sorti prügikolle
kelle käest on võetud vara,vastu öeldud:"ära plära"
vaene see jääb siisgi ausaks,lootuses et taeva tõuseb
tehke tööd ja nähke vaeva,ehk siis pääsete kord taeva
ees seal ootab ainult tühjus,kõik see lootus sinna luhtus
jumalgi on pajas õeldis ,inimeste väljmõeldis
ausus tagasihoidlikkus ja headus see on raudne vaesuse seadus
riik ja rikas sind vaid koorib,aga kes siis sellest hoolib
ka armastus kui üllas asi,rikkurile ta on kasin
kõik see neile näitemäng minul hinge tekib äng
aga elu see on keeris see on see mis mulle meeldib
olid rikas nüüd siis vaene,alamrahvast aeg on kaeda
nüüd kui hakkab sul kord häbi,kadalipust kõnni läbi.


MEX võrumaalt.