JÕULUD SOOJAL MAAL
LEELO TUNGAL

SOOJAL MAAL EI OLE LUMEMEMMESID,
JÕULUKUUSKE KEEGI SEAL EI EHI…
ÕNNEKS ON SEAL OMETIGI EMMESID,
ISSISID JA IGASUGU MEHI,
KES KA TEGELEVAD JÕULUTÖÖDEGA,
ÕNNEKS ON VIST SEALGI PEOD JA PILLID.
PÄKAPIKUD KÄIVAD NIUDEVÖÖDEGA,
JÕULUVANAL EES ON PÄIKSEPRILLID.

PÕHJAPÕDRA ASEMEL ON ANTILOOP…
TSS! EI TOHI EHMATADA TEDA –
MUIDU PANEB PLEHKU!
SÕBRAD, SEE ON HOOP,
KUI TA JÄLLE KAOB KOOS KINKIDEGA!

Jõuluvana, rikas mees,
tuli meile BMW's
Tuli tuppa istus maha,
küsis kes nüüd kinki tahab
Mina jooksin kohe sinna,
andsin luuletusel minna!

Oli kord üks koer nimega Rolf,
temast jõuludeaeg sai Rudolf poiss,
kinke jagada ta Jõuluvanal aitas,
iga mööduv päkapikk teda rõõmsalt paitas.

Abiks Jõuluvanale ta alati,
kingikotiga selga ja pikk teekond algaski.
Laste palgele nad rõõmu tõid,
ja piimaga küpsiseid kamina äärelt sõid.

Hommikuks Rudolf koju lippas,
oma pessa vaevu roomas ja unne suikuma kippus.
Tunnikese ajapärast äratas teda laste kära,
Jõuluvana kingitused oli toonud ära.

Saigi alata kinkide avamise krabin,
kui tuligi Rudolfist-Rolfiks saanud koer abiks.
Rõõmu jätkus terveks aastaks,
läheb Rolf ka järgmine aasta Jõuluvanale saatjaks;)

Kas sa tead, et juba ammu, mitu päkapikkumeest,
jälgivad su igat sammu meie jõuluvana eest.

Kõik nad teavad, kuidas istud, jonnid,sööd.
Jõuluvanale nad peavad ettekandma, see on töö.

Ja siis jõuluõhtul Jõuluvanal kirjad ees.
Kas võib sulle kinki tuua Healaps olemise eest.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Igal aastal samal ajal
sisetung meid poodi ajab
kokku ostma ninni-nänni
igasugu padajanni.
Loeme kokku tutvusringi
igaüks peab saama kingi,
sest on jällegi kord käes
rõõmurohke jõuluaeg.

Kinkidest kuid tähtsam on
kui on koos kõik perekond
sugulased,sõbrad ka
jõulurõõmu jagamas.
Kuuse alla laome kingid
laua peale vorstid singid.
Jõulukuuse küünlasäras
ununevad mured ära.
OLEME KÕIK RÕÕMSAD PAID
KAHJUKS KORRA AASTAS VAID.

Jõulud on imeline aeg,
kinkide,maiustuste aeg.
Päkapikud külas käivad,
väga ilusad nad näivad.
Kuused tuppa tuuakse,
palju jooke juuakse
ja piparkooke süüakse

Sooviks saada kinki head,
miskit praktilist, Sa tea.
see võiks olla palgatõus
aasta lõppuks väike lisa,

- et saaks rahulikul meelel
tunda rõõmu pühadest
ja et peale pühi neid
ei oleks tasku tühi meil.

Ei ole mul kulda, ei raha, ei muud,
kuid mul on mu huuled, mis annavad suud.
Kui lumisel teel sa kõnnid ja näed
mu ilusat nägu, siis sirutad käed
ja jooksed, et rapuvad rinnad kui mäed,
ning minuni jõudes näost punaseks läed.

Me seisame koos ja sinulgi muud
ei ole, kui nooruslik liha ja luud
ning tulised silmad nii säravad, truud.
Ja sust täpselt siin sul annangi suud.
Nii head kinki polegi saanud ju veel,
aitähh, minu kallim, mu kauneim juveel...
Häid Jõule!

Päkkapikk päkapikk olen ma,
uhke tutimütsiga.
Jajajaaja hopsasaaaa,
uhke tutimütsiga.

Juba tuleb jõuluvana,
kinkidega rõõmustama.
Igal lapsel jõulusalmid,
tema jaoks on ammu valmis.

Siis, kui lõppes lumetrall,
tuppa tormas lumepall.
Võttis seljast lumevati,
Välja tuli meie mati.

Kui käes on talve algus,
siis napp on päevavalgus,
kui lundki veel ei ole,
on asi päris kole.

Kuid kindlasti on sinus,
noh, muidugi ka minus,
meis kõigis mingi selgus,
üks ikka korduv algus,
jah, see on jõuluvalgus.

Näe, linnas möll ja melu
ja vilgas rahaelu,
kroon krabiseb, sent kõlksub
ja coca-cola mulksub.

Kas kaikuv jõulumusa
peaks võtma talvetusa,
kas püha öö ja saanid
peaks tooma rõõmsad toonid?

Kui sa ei saakski kinki,
kui poleks jõulusinki,
ei kuuske, küünlasära,
ei läheks jõulud ära-
nad elavad ju sinus,
noh, muidugi ka minus.

See imeline selgus,
see ikka korduv algus
ju ongi jõuluvalgus.

Jõuluvana lastelastel
küll võib elu olla hea!
Jõuluvana lähedastel
kingimäed on üle pea!

Seal on uiske, seal on suuski,
isevärki nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,
mis kui taevast kukkusid!

Igas toas on kommikuhi,
nurgas mandariini mäed!
Imeasju enne pühi
Jõuluvana majas näed!

Ent kui ruttab Jõuluvana
kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama
jäävad pöialt imema!

Jõuluvana, punanina,
kinkis mulle kirju kana.
Kirju kana munes muna,
sellest kasvas Jõuluvana!

Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.

Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?

Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.

Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.


Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!

Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.

Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.

Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!

Jõuluvana valge habe
kasvas suvel maani.
Nüüd on habemega häda
see ei mahu saani.

Käies takerduvad jalad,
küünlapaistel hakkab palav.
Istud maha, jälle paha
habe nagu vaip jääb maha.

Iga laps siis peale astub,
kui talt kinki võtab vastu.

Oraval aega jäänud on kasinalt,
kiiruga klõbistab kirjutusmasinal,
vahetab linti ja sätib kopeeri,
vahepeal nimesid kokku veerib:
Tiina ja Miina,
Riina ja Liina -
kõigile neile peab paki viima.
Kalle ja Malle,
Kaarel ja Kaja -
neile samuti kinki on vaja.

Nimestik suurem saab kuusikust kumedast,
nimestik laiem saab tammikust tumedast.
Leevike lendab ja nimesid toob,
nimede juures on näärisoov.

Öökull ööd otsa loeb nimederodu,
uurib, kui kaugel on kellegi kodu:
sinna viib lennuk,
sinna viib saan -
valmis saab näärideks sõiduplaan!
Sinagi, tuuletukk, paki saad taadilt -
nimi sul kirjas seal sügisest saadik.

Ega jõule veel jõuluks tee
prisked praed ja rasvased kapsad.
Ei seegi, kui kuuse alt
mitu kopsakat kinki napsad.
Jõulutagi on kringleid ja kinke,
jõulutagi on üllatust.
Jõulud pühadeks sinule teeb
see, et hing kogeb ülevust.

Kas on keegi näinud teist
seitsetsada seitsetteist
nääritaati nääriööl,
kotid seljas, nääritööl!
Igaüks teist vastab ei,
aga mina nägin neid.
Tulid kümnekesi reas,
suured tutimütsid peas.
Äkki taadid sel paraadil
polnudki me nääritaadid,
olid hoopis hotentotid,
kõigil pea peal suured potid,
sest et hotentotimaal
ei käi taadid kotiga.
Hotentotid võtsid potist
aad ja eed ja uud ja jotid,
kinkisid need tähed mulle,

loen:

HEAD NÄÄRITUJU SULLE!

Käes on rõõmus jõuluõhtu,
piparkoogid kaovad kõhtu,
aga kõige tähtsam veel, kuskil jõulumees on teel.
Äkki keegi koputab, mis sa enam nuputad,
teadagi ju kes on see,
see on armas jõulumees.
Salm on loetud, kink on käes,
jõuluvanaära läeb.
Aga siiski rahu, ei lapse hinge mahu.
Mõtleb, mõistatab ja teab,
tulebki tal mõte hea,
vist jõuluvanal auto rikkis,
sellepärast paps tõi kinki

Jõulumees on ukse ees,
emal potis roog kees,
jõuluvana lasti sisse,
et tal oleks iste,
kus ta pakke jagaks,
ja mina talle laulaks,
oma toredast emast:

Mul on tore ema,
sest tube kraamib ta,
ja nõusid peseb ka,
sööki ta teeb head,
mis maitseb kui kommimaa,
talle teen ma kalli,
sest ta kinkis mulle palli.


Jõuluvana pärast laulu,
annab mulle väikse kauna,
mille sees on raamat ,,Paula´´.
Jõuluvana tänan mina,
sest ta on tore punanina.

Kaasaegsed jõulud.

Akna taga vihm ja pori,
kuskilt kostab kõva norin.
Jõulutaat on suikund unne,
päkapikke ta ei tunne.

Päkapike lood on kehvad,
kingikott on teinud vehkat!
Jõulutaat end tõmmand pilve,
päkapikel kurb on ilme.

Leida võiks ju uue taadi,
poris sõiduks pole saani!
Kingikott kust leida üles,
jõulutaadi uimas kerest?

Päkapikud näevad vaeva,
üürivad nad õhulaeva.
Kingid uued abi korras,
juba ootavad neid Norras.

Päkapikel jõud ei rauge,
kuigi sõit on olnud kauge.
Kinkidega kõik nüüd korras,
tagasi nad jõudsid Norrast.

Päkapikud leidsid uue,
jõuluvana uhkes kuues.
Kingitusi meil, kes jagaks
ega narkouimas magaks.

Pilve tõmmand jõuluvana,
päkapikud viisid ära.
Enam seda uimas taati,
nähtud pole sellest saati.

Pänt,pänt,pänt
olen vigurivänt
Jõuluvanalt kinki palun
ja siis jalgadele valu annan.
Pänt,pänt,pänt
olen vigurivänt!

kui ma ükskord suureks saan,
(siis, kui kasvan vanaks),
on mul päris kindel plaan:
hakkan jõuluvanaks!

veidi harjutama pean,
kuidas anda kinki.
kapi otsas - küll ma tean! -
on meil vitsakimpki.

minust kasvab jõulumees!
õpin seda kusti:
pärast sööki on mul ees
jba veidi vuntsi.


Saatis: Marianna (13.12.07)

Jõuluvana lapselastel küll võib elu olla hea.
Jõuluvana lähedastel kingimäed on üle pea.
Seal on uiske,seal on suuski,isekäivaid nukkusid.
Igas toas on kõrgeid kuuski,mis kui taevast kukkusid.
Igas toas on kommikuhjad,nurgas mandariinimäed.
Imeasju enne pühi Jõuluvana majas sa näed.
Ent kui ruttab jõuluvana kinkidega minema,
lapselapsed vist niisama jäävad pöialt imema.

Jõuluvana tore vana
talvel palju ta ei maga.
Päevad täis on tööd siis tal
sekka mõni kukerpall.

Siis,kui kätte jõuab öö
jõulumees teeb ikka tööd
Lastesoove kirjadest
loeb ta suurtest virnadest.

Hommikuks on teada tal,
mida soovib Ats ja Mall.
Jõuluõhtuks valmis temal
suured kotid kinkidega.