Oot, oot, oot jõuluvana, jõuluvana,
kuula mind ja pane hästi tähele:
kui tuled külla, siis ainult minule.
Mul on suures paksus kivilinnas oma korter,
turvauks ja internet, üks Samsung-teler,
keemilised lokid ja uksekett.

Oot, oot, oot jõuluvana, jõuluvana,
kuula mind ja pane hästi tähele:
kui tuled külla, siis ainult minule.
Mul on suures paksus kivilinnas oma korter,
turvauks ja internet, üks Samsung-teler,
keemilised lokid ja uksekett.

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi

Lõhnad,
need jäävad meelde.
Vihma sajab ja tulevad meelde
need hetked-vihmased reeded.
Paistab päike, võililled,
pehme tuuleiil,vahused pilved.

Mälestused.
Kartulipaneku aeg ja seened.
Ema teeb kastet-jälle need reeded.
Pannkoogi lõhn ja maasikad,
põllul ringi jooksvad vasikad.
See ilm-päike ja pilved,
suved ja talved.

Lõhnad,
need tuletavad meelde.
Istun kivil, vaatan,
tajun lõhna ja ootan-
mälestus nii ere..
Tuleb jälle meelde-
see oli vist eelmine reede.