Vesi

Ronkmustad pilved me peade kohal,
sähvivad ja lõvi kombel möirgavad.

Palju, palju on seal pisaraid,
mis ootavad, kuniks kukuvad,
oma rahumaale jõuavad.

Aga piisad pilve sees,
otsa ei saa, ei saa, ei saa,
mõõtmatu on vee kogus seal.

See kogu taevalae katab,
ja aina kallab ja kallab,
üleujutab kõik kaldad.

Vesi, igalpool aina vesi,
uuristab oma väikseid augukesi,
ta varsti mind enam ei kanna,
ja põhja poole üle annab.

Ma olen suur lõvi
Ma olen päris kuri
Mu ema on ka lõvi
Kuid tema pole kuri
Elan kõrbes mina
Kus käinud pole sina
Kui sinna tahad tulla
Siis võta süüa kaasa
sest seal on väikesed lõvid
sa neile anna krõbin