Kaugel laanelagendikul, seal,kus külmund ojake.
unetuna härmakuues ootab kuusepojake.
Hommikul ta vanem õde viidi ära laial reel...
öö on lähedal, kuid teda tagasi ei ole veel.
"Kibuvitsa-vanaema, tead sa, mis sai sõsarast?"
Eideke vaid ohkab unes ega kuule kuuselast...
kellelt ometi küll küsiks-keegi pole üleval.
rohukõrred, lillenupud ammu lumeteki all.

Virgub tuul ja sajab, helbeid tantsuringis keerutab.
Üks neist liugleb kuuse latva, talle tasa leelutab: "Ei su õde enam ole
Lihtne metsakuuseke..
ta kui murueide tütar, seljas särav kuueke.
Käes tal küünlad värvilised, kannab hõbetähte peas...
nagu muinasjutus elab suures saalis, laste seas.
Maga, maga, väikeveli,
küllap suureks kasvad kord.
Seni külmataat sind ehib
kaunis on ta härmakard..."
Laulis lumehelves une kuusepoja laugele
Laenas tiivad tuulesõbralt, lendas jälle kaugele...

Metsa toodi kuuseke

Metsas lageraie tehti.
Lagendikul mets ei kehti.

Puudest saeti puhtaks plats,
löödi käed ja löödi pats.

Jõuluks toodi kuuseke,
aeti püsti platsile.

Vaatas jänes, kiikas karu,
mõhkugi ei saanud aru.

Kõrgel taevas kumab kuu,
lagendikul särab puu.

Ilmar Trull

Metsas lageraie tehti.
lagendikul mets ei kehti.

Puudest saeti puhtaks plats,
löödi käed ja löödi pats

Jõuluks toodi kuuseke,
aeti püsti platsile.

Vaatas jänes kiikas karu,
mõhkugi ei saanud aru.

Kõrgrl taevas kumab kuu,
lagendikul särab puu.